25-veebr-2010
11-veebr-2010
FUCK 2009, Happy New 2010!
Teema: Statistika, blog
Aastavahetust ei ole enne ilus tähistada kui maksuametis eelmise aasta tuludeklaratsiooni andmeid näed. Vaatasin hirmuga – kuigi paljudega võrreldes TÄPE pole olnud, ütlevad numbrid, et tegelikult oli ikka PUPU. Sissetulekute vähenemine 31% võrra võtab käe värisema ja külmkapi tühjemaks küll ning mul jääb ainult kaastundlikult otsa vaadata sellele 100 000 inimesele kes veel hullemas olukorras on.
Kõige jubedam avastus oli aga see, et mobiilsideteenuste kulu moodustas koguni 13% kogutulust. Selles osas tuleb midagi ette võtta kuid aktiivne suhtlemine on paratamatult kõigi minu tegevuste võtmeks.
Aga see selleks. Aastavahetusprotsessi käigus (teate küll, nagu pankadel on päevavahetusprotsess alati täpselt sellel öisel ajal kui sina tahad midagi seal ajada ning ei saa) on aga moes tegelikult hoopis blogikokkuvõtteid teha. Mina ei ole veel uue aastanumbri kirjutamisega harjunud, seega ei kavatse pöörata mingit tähelepanu märkustele stiilis a la aga praegu on ju veebruar…
Kuna 7. veebruaril sai sellel blogil täis täpselt 3 aastat siis on numbritega vehkimine ka omajagu aktuaalne.
Igal juhul. Statistikamootor ütleb mulle, et eelmisel aastal tekitasin siia blogisse 609 postitust ning ilmus ka esimene külalispostitus. Võrreldes 2008. aasta 282 postitusega tundub see tohutu kogus, 116% kasvu.
Kolme aasta peale on siia kokku kogunenud 1161 postitust (keskmiselt 32,2 kuu kohta) ning 1038 kommentaari.
Keskmiselt 0,9 kommentaari postituse kohta on kõige selle juures pettumus kuid mitte väga halb tulemus. Kirjutamisele lisaks on erakordselt oluline see, kes seda kõike loeb.
Google Analytics ütleb mulle, et 2009. aasta jooksul külastas seda blogi kokku 16 205 unikaalset külastajat. Bounce rate oli väga kõrge – 72,32%. Suuresti on siin põhjuseks ilmselt teemade väga lai ring. Võrreldes 2008. aastaga aga siiski külastajate osas 124,35% kasvu. Pole ilmselt kõige külastatavam blogi kuid üle kohaliku keskmise vast ikka.
52% neist külastas mind vaid ühel korral. Kõige rohkem tahaks aga kohtuda nende 3550 inimesega kes siit läbi asutusid 50 või enamal korral. Siinhulgas 1766 inimest kes külastas rohkem kui 200 korda.
49% eelmise aasta külastajatest kasutas Firefoxi, 33% IE-d, 7% Chrome ja 5,4% Safarit. 89% kasutas Windows operatsioonisüsteemi ning 13 külastajat iPhone oma.
Asukohad olid valdavalt Eestis. 500 korral külastati blogi Soomest ning 268 korda Belgiast. Kokkuvõttes ütleb tark tabel mulle, et külastajaid oli 95 erinevast riigist.
Kuidas nad siia said?
14,5% oli otse siia tulijaid, 59,6% mõnelt siia viitavalt lehelt tulnuid ja 23,6% otsingumootoritest.
Viiteid tuli 386 erinevalt lehelt. Kasuks on tulnud sellised kohad nagu blog.tr.ee, Twitter, Facebook mis domineerivad teiste viitajate üle selgelt. St sotsiaalvõrgustikes tegutsemine on blogiliikluse seisukohalt ennast kindlasti ära tasunud. Täpselt 660 külastajat on maandunud siia kahepeale kokku Delfist ja Ekspressi veebist.
Blogide poolelt on TOPis Eliina, Larko, Eilika, Urmas ning Mart.
Loodetavasti ajutiselt hingusele läinud Blogileht tõi siiapoole 89 maandumist.
Viimase asjana siis 2009. aasta loetuimate postituste TOP 10:
1) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet vs. Tallinna Pensioniamet
2) Näita mulle Mustamäed!
3) Tallinna poliitpolitsei?
4) Kas tõesti vaba riik? WTF!? @ keelame minaretid
5) Kuidas kaotada töö 140 tähemärgiga e. mõistus kuubis
6) Isane Neitsi! Põgenege!
7) Eesti Ajakirjanike Liit võttis vastu esimese blogija!
8) R2 Aastahitt 2008 Gala…
9) Ruubiku kuubik sai 25 aastaseks… vmt.
10) Kandideerida või mitte kandideerida?
Sedasi siis seekord. Ametlik aastavahetuse programm on täidetud. Nüüd oleks veel vaja kuupäeva kirjutamine käpa sisse saada.
05-veebr-2010
Kõigilt kapitalismihävitajatelt, lillelastelt ja karmavõlglastelt pean täna ilmselt andestust paluma. Kunagi annate te mulle andeks ja meenutate vast ka hea sõnaga. Alates tänasest olen andnud sõrme kuradile ning avaldan siin blogis esimese tasulise reklaambänneri (vasakul servas hakkab tähelepanu lunima üks tatoveeritud ingel) ning edaspidi valitud kampaaniaid samalaadse overlay lahendusega.
Miks siis?
Esiteks asja praktiline pool – raha saab. Ilmselt mitte palju ja mitte ülemäära tihti kuid pikemas perspektiivis on lootust katta veebiserveri kulud. Luban siinkohal pühalikult, et kui sellest peaks mõni sent üle jääma, siis kirjutan nulli otsa ja lasen siinsamas kasutajatel otsustada, kellele selle annetuse teen. Või investeerida ka mõnda kohvikusse.
Teiseks taustast – minu tänane põhitegevus on otseselt seotud internetireklaamiga ning sellest tulenevalt vaatan ise asjale otsa iga võimaliku nurga alt – õpin ja arenen.
Ega ma pikemalt ei seletagi. Tellitud postitusi olen varemgi kirjutanud ning kui keegi on huvitatud, siis kirjutan hea meelega ka edaspidi. Kui keegi bännerite püsipinnast on huvitatud, siis tehku oma pakkumine, võimalus 125 x 125 ruudubännerite kuvamiseks paremas ülanurgas on siin ammu olemas olnud.
Lõpetuseks tuleb muidugi üleskutse – tahad ka enda blogiga või veebisaidiga teenida või otsid ise väga hea sihitatavusega kuluefektiivset (veebi)reklaamikanalit, siis jäta kommentaar või kirjuta – kõike saab;)
26-jaan-2010
Millal blogi ei ole blogi?
Teema: blog
Mathew Lowry pakub minu jaoks selles osas üsna sümpaatse vastuse.
Blogi ei ole blogi sellest hetkest kui selles enam ei avaldata kommentaare ja trackbacke.
Mingi loogika kohaselt võib tal õigus olla. Aga kui te mulle katlamajasid soovitamast keeldusite, siis vähemalt siinkohal oleks nüüd hea oma sõna sekka öelda;)
02-dets-2009
Tallinn on saanud varasemast parema linnavõimu. Mitte aga kõigi elu ei ole see lihtsamaks teinud. Eriti keerulises positsioonis on näiteks need kes enne opositsioonis olles kõige enam lärmi tegid.
Blogosfääris on kohe eriti lihtne peksa saada ja seda ka iseenda veebipesas. Jaak Juske (SDE Tallinna pk esimees, volikogu liige, koalitsiooninõukogu liige) blogi külastatavus on kindlasti hüppeliselt kasvanud, kommenteerijate arvukus kindlasti samuti. Hoolimata sellest sai Jaak eile iseenda blogi kommentaarides lihtsalt haledalt peksa.
Kõigil kes kunagi peavad põhjendama enda varasematest seisukohtadest erinevaid seisukohti tasub nüüd lugeda ja õppida. Tegelikult usun, et Jaagu “aatelisus” ei ole kusagile kadunud, olukord on lihtsalt võõras ja kõigele ei ole lihtne vastata.
Kolm lihtsat mõtet, millest ehk kõigile sarnases olukorras kasu oleks (sest virtuaalmaailm ei halasta ega unusta):
1) Faktid, faktid, faktid. Kui sul fakte ei ole siis vähem lolli olukorda jääd sa seda tunnistades kui niisama tühja kirjutades, kui sul on võimalik neid hankida, hangi ja vasta hiljem;
2) Igale küsimusele tasub vastata. Kedagi ei huvita, et sa sellele kusagil juba vastanud oled;
3) Kindlasti ei sure keegi vägivaldsesse surma kui tunnistada või isegi rõhutada, et selle nimel, et teha ära teatud kogus positiivseid asju tuleb lihtsalt nõustuda teatud koguse enda jaoks negatiivsemate asjadega. Need negatiivsed saaksid tehtud ka ilma sinuta, positiivsed ilmselt mitte.
Muidugi on alati mõned kommentaarid, millele ei ole mingit mõtet tähelepanu pöörata…