http://www.gerdtarand.eu

Kommentaarid: (2)

Uus detailplaneering, muud planeeringud ja vaba konkurentsi tapmine Tallinna koolivõrgus

Teema: Arte Gümnaasium, Mustamäe halduskogu, Poliitika ja muud loomad, Statistika, mustamäe, seisukohad, slaidid, tallinn

Mustamäe halduskogu kogunes viimati 9. veebruaril. Arutasime ühte detailplaneeringut, vaatasime veidi teisi planeeringuid ning vaatasime otsa koolivõrgu trendidele Tallinnas. Selle viimase osas olen ise varem omaloomingut teinud näiteks siin.

Ülevaade on pikk, lõpuni lugejad eraldi auhindu ei saa. Kõige olulisem koht on lõpupoole.

Aiandi tänava 14 ja 16 kinnistu detailplaneeringu eskiisprojekt sai ühehäälselt halduskogu kooskõlastuse 9. juunil 2009. Selleks korraks jõudis halduskokku kooskõlastamiseks samade kinnistute detailplaneering. Tegemist on vana Kadaka aiandi detailplaneeringu muutmisega.

Planeeritavad Aiandi tn 14 ja 16 kinnistud asuvad Laki tänava, Kadaka tee, Mustamäe tee ja A. H. Tammsaare tee vahelises kvartalis Aiandi ja Rabaküla tänava ääres. Tegemist on Mustamäel üsna kiirelt arenenud piirkonnaga. Kontaktvööndisse jääb muuhulgas ka Mustika keskus ning mina ise elan sealt paariminutilise jalutuskäigu kaugusel.

Varem olid kinnistutele planeeritud elamud kuid maa sihtotstarvet on muudetud ning arendaja sooviks on kinnistutele nüüd rajada samas mahus ärihooned. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks ongi seega Mustamäel 1,35 ha suurusel maa-alal asuvate Aiandi tn 14 ja 16 kinnistute sihtotstarbe muutmine 100% ärimaaks (praegu 100% elamumaa) ning mõlemale kinnistule ehitusõiguse määramine kuni 6 maapealse ja kuni 2 maa-aluse korrusega ärihoone rajamiseks.

Hoonete kõrguseks kavandatakse maksimaalselt 28 m maapinnast ja absoluutkõrguseks 38 m. Sokli kõrgus on 1,9 m. Hoonestusviis on lahtine, hooned on kavandatud lamekatusega, välisseinad raudbetoonist paneelidest.

Kinnistute teenindamiseks rajatakse 263 parkimiskohta. Lisaks kavandatakse avaliku parklana 13 parkimiskohta transpordimaa krundile. Likvideeritakse 9 asendusistutuse vajadusega puud, asendusistutuse kohustusega 26 puud.

Lisan siia ka planeeringuala kontaktvööndi, et asi silme ees oleks:

Ning kui kellelegi kohe eriti palju huvi pakub, siis võib ka põhijoonisele pilgu peale visata, ma pole ainult 100% kindel kas see on see päris viimane variant (Ettevaatust, pildil klikkides avaneb paarimegane fail):

Halduskogu otsustas detailplaneeringu kooskõlastada.

Teise teemana andis Tallinna Linnaplaneerimise Ameti üldplaneeringute osakonna juhtivspetsialist Tiina Nigul ülevaate teemal üldpõhimõtted Mustamäe linnaosa planeeringutest.

Tallinna üldplaneering kehtestati 2001. aastal. Üldplaneeringus Mustamäe linnaosa eriti ei kajastunud. Eesmärgiks oli arendada ja tihendada linnakeskust. Moodustati teatud miljööpiirkonnad. Kristiine linnaosa oli ette nähtud tihendada. See küsimus on ka jätkuvalt päevakorral. Sel ajal oli päris raske arenguprognoose teha. Mustamäe linnaosa üldplaneering kehtestati 22. juunil 2006. Seda koostati ligemale 4 aastat, koostajaks oli E-Konsult. Üldplaneering nägi ette, et Mustamäed tihendama ei hakata. Muudatuste piirkonnaks olid Mäepealse ja Mäealuse kvartal, Kadaka aiandi territoorium, TTÜ, haiglate kompleksid. Projekteerijad panid ka suurt rõhku haljastuse ja olemasoleva elamurajooni struktuuri säilitamisele. Mustamäel on probleemiks kvartalisisene parkimine, üldplaneering sellele konkreetseid lahendusi ette ei näe.

Matti Tarum uuris, et kuidas on jäänud lood mõnd aega tagasi teemaks olnud ohtlike raudteeveoste linnast välja suunamisega. Vastus – ei ole rentaabel teema. Maret Maripuu arvas repliigi korras, et ehk oli põhjus hoopis selles, et elamuehitus oli juba ette jõudnud. Ise uurisin, et kuidas on lood Tallinna rohevõrgustiku arendamisega (st rohealade ühendamisega) – olevat veidi tegeletud kuid probleemsed kohad on seotud magistraalidega ning aladega mis jäävad kaitsealuste alade piiridele ja milledel arendajatel omad plaanid on. Mustamäel on selliseks kohaks näiteks kunagi napilt kaitsealalt välja jäänud ARKi ümbruses asuvad rohealad. Margarita Tšernogorova uuris, et mida saaks linn teha Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku ja Lastehaigla ümbruse parkimise osas. Kirjutasin ise sellest kunagi korra siin. Ega talle muud vastata ei olnudki kui, et haigla enda arendusplaanide ja detailplaneeringu kohal on parkimisele tähelepanu pööratud küll. Seda kas piisavalt, näitab aeg. Parkimine on Mustamäel kuum teema igal juhul.

Kui kellelgi peaks olema huvi enda linnaosa planeeringu vastu (enamikus need endiselt puuduvad!), siis Mustamäe üldplaneeringu koos lisamaterjalidega leiab siit, teiste linnaosade kohta saab infot siit, ning Tallinna üldplaneeringu leiab siit.

Üldplaneeringud on sellised toredad asjad, et minu arust ei peaks neid küll halduskogude liikmetele tutvustama. Tegemist on kohustusliku kirjandusega mille võiks üldistes joontes iseseisva töö korras pähe raiuda. Minul hakkas pähe kuluma enamvähem aasta-kaks peale halduskogu liikmeks saamist. Aga see selleks.

Kolmanda teemana tegi Tallinna Haridusameti üldhariduse osakonna juhataja Viivi Lokk ettekande teemal koolivõrgu trendid Tallinnas. Ei hakka seda ümber jutustama vaid lisan ettekande slaidid siia kõigile vaatamiseks (tegelikult on need ühe teise, komisjonis toimunud ettekande slaidid mille sisu on täpselt sama kuid kuna ajaliselt ei jõudnud üle küsida, siis kui keegi pahandab, andke teada)

Muud paberile kritseldatud märkused: hoolimata rahvastikuregistri statistikast (mis olevat üldse kasutu), ei olevat Tallinnas vast ühtegi last kes reaalselt üldse koolis ei käi; Mustamäe Gümnaasiumi ja Tallinna 37. Keskkooli juhtide vahel olevat juba sõlmitud kokkulepe, et kui 37. gümnaasiumiaste suletakse (ilmselt hiljemalt 2012 algaval õppeaastal), siis kolivad kahe kooli algklassid ühte hoonesse Ed.Vilde tee 69; 56% põhikooli lõpetajatest jätkab gümnaasiumiastet samas koolis; 2004. aastal tegevuse lõpetanud Tallinna Mustamäe Üldhariduskooli hoonesse aadressil Akadeemia tee 30 läheb sotsiaalkasutusse.

Koolivõrgu korrastamise teemal olen ise õunte pealt ennustanud siin. Kuigi panin siis pealkirja aastanumbri 2011, tundub, et reaalselt toimuvad järgmised suuremad korraldused alles 2012. aastal. Aga eks näeb.

Küsisin ettekandjalt, et kui raudse rusikaga Haridusamet on kui mõni kool suudab ja tahab hetkel piiriks seatud kahe klassikomplekti asemel avada hoopis 3 või enam I klassi. Selliseid koole Tallinnas on, nende hulgas ka Arte Gümnaasium mille hoolekogus ise olen. Küsimus ilmselgelt ärritas ettekandjat ning konkreetset vastust ei saanudki – ainult ümmarguse jutu sellest, et sedasi ei jätku kõigile koolidele õpilasi.

Minu isiklik seisukoht on siinkohal selline, et totaalne vaba konkurentsi tapmine linnaameti poolt ei ole mõistlik ega õigustatud. Olgugi, et selle põhjuseks on eesmärk säilitada võimalikult lai koolivõrk. Usun, et koolid milledesse on suurem tung õppima asuda, on selle saavutamise nimel näinud vaeva, mitmed asjad on seal paremal tasemel kui nendes koolides kuhu ei kiputa ning kõige nõrgemate koolide sulgemisel või ühendamisel suuremateks koolideks on võimalik tagada paremat lõpptulemust. Lisaklasside avamist tuleks igal juhul lubada – olgu siis tingimuseks seesama piir, et klassikomplekti täituvus peab olema üle mingi kindla piiri või midagi muud aga reaalset.

Seekord siis sedasi. Järgmine kord koguneb Mustamäe halduskogu 9. märtsil.

Kommentaarid: (6)

TOP 15 sulgemisohus kooli 2011. aastal, Tallinnas

Teema: Arte Gümnaasium, Poliitika ja muud loomad, Statistika, tallinn

Reaalne olukord on selline, et õpilaste arv Tallinnas väheneb ning seega on täiesti loogiline, et linn on alustanud koolivõrgu ümberkujundamist selliselt, et see vastaks reaalsetele vajadustele. Piirid on karmilt kirja pandud.

Gümnaasiumid, mis ei ole 1. septembriks 2010 avanud gümnaasiumiastmes kahte 10. klassi õpilaste arvuga vähemalt 26 õpilast klassis ning mille gümnaasiumiastme õpilaste arv ei vasta Tallinna munitsipaalkoolide võrgu korrastamise kavas 2003–2012 sätestatud miinimumile, milleks on 156 õpilast kujundatakse järk-järgult ümber põhikoolideks.

Tallinna munitsipaalkoolide võrgu korrastamise tegevuskava aastateks 2010–2012

Esimesed koolid on oma otsused juba 2010. aastal kätte saanud.

Lasnamäe Lasteaed-Algkool kujundatakse alates 1. septembrist 2010 ümber koolieelseks lasteasutuseks; Sõle Põhikool ja Pelgulinna Gümnaasium korraldatakse alates 1. septembrist 2010 ümber Pelgulinna Gümnaasiumiks; Pelguranna Põhikool ja Karjamaa Gümnaasium korraldatakse alates 1. septembrist 2010 ümber Karjamaa Gümnaasiumiks; Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium ja Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium korraldatakse alates 1. septembrist 2010 ümber Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasiumiks; Tallinna Paekaare Gümnaasium kujundatakse alates 1. septembrist 2011 ümber Tallinna Paekaare Põhikooliks; Haabersti Vene Gümnaasium kujundatakse alates 1. septembrist 2011 ümber Tallinna Haabersti Põhikooliks; Tallinna Lepistiku Lasteaed-Algkool kujundatakse alates 1. septembrist 2012 ümber koolieelseks lasteasutuseks ning Tallinna Mustamäe 1. Lasteaed-Algkool kujundatakse alates 1. septembrist 2012 ümber koolieelseks lasteasutuseks;

See selleks. Tegemist on ajalooga mida enam ei muuda. Otsused on tehtud ja mina ei usu, et need kõige hullemad on. Pigem ebamugavad kuid vajalikud.

Millised koolid saavad aga omad teated 2011. aastal?

Gümnaasiumiosa kaotamine ähvardab eelkõige neid koole, mis on juba aastaid suutnud komplekteerida vaid ühe gümnaasiumiklassi või on pikalt olnud 52- kümnenda klassi õpilase piiri peal või all. Midagi kindlat ennustada ei saa kuid vaadata saab kahte asja. IX klasside õpilaste arvu käesoleval õppeaastal ning varasemate aastate suundumust X klasside avamise osas.

Koole, mille X klassi õpilaste arv sellel õppeaastal jäi alla 52 on koguni 18. Võtsin siit juba maha need koolid, mis on ümberkorraldamise kohta teate juba saanud. Samuti jätsin kõrvale Tallinna Juudi Kooli ja Tallinna Heleni Kooli.

Kui eelpool viidatud koolivõrgu korrastamise kava oleks kehtinud juba sellest õppeaastast, oleks võinud enamiku neist vabalt põhikooliks ümber vormistada.

Tallinna Arte Gümnaasium, mille hoolekogu liige ise olen, võttis X klassi sellel õppeaastal täpselt 52 õpilast. Piiri lähedal on veel oma hea 5 kooli kindlasti.

Oletan, et suure hulga X klassi õpilastest annavad sama kooli IX klasside õpilased. Selleks, et midagi targemat arvata selle kohta võiks vaadata kui suur see osakaal iga kooli puhul on kuid jään seekord selles osas pealiskaudseks.

Riputan siia tabeli 20 madalaima 9 klassi õpilaste arvuga kooliga. Punasega on märgistatud need koolid, mis jäid ka nende 18 kooli hulka millede X klassi õpilaste arv sellel õppeaastal jäi alla 52.

Kolmandaks võib vaadata seda, et kui palju õpilasi XII klassi sellel õppeaastal lõpetab. Oletades, et kõik lõpetavad. Mida rohkem õpilasi koolist lahkub, seda raskemas olukorras kool on. Ei hakka seda tabelit siia eraldi lisama, paljuks läheb. Lõpetajate arvud saab eelmisest tabelist.

Neljandaks võiks vaadata seda kui palju õpilasi jääb gümnaasiumiastmesse eeldusel (mis mitte kunagi ei täitu), et kõik koolid avavad kaks gümnaasiumiklassi milledes kokku on 52 õpilast. Gümnaasiumiastme miinimumsuuruseks on teadupoolest meil nüüd 156 õpilast. Tabelis on kõik koolid, millede õpilaste arv sellisel juhul jääks alla selle miinimumi. Punasega taaskord need koolid, mis esimeses tabelis esile tulid.

Kuna moes on kõige kohta edetabeleid teha, siis teeme selle nalja ka ära. TOP 15 tõenäolisemalt ümberkorraldatavat gümnaasiumi mis vastava otsuse saavad 2011. aasta alguses sai kokku sedasi, et kõigi nelja eelpool mainitud tabeli järjekorranumbrid arvestasin labaselt punktideks ning kelle skoor lõpuks kõige madalam jäi, oligi kaotaja. Hüvasti.

See sulgemisohus muidugi tähendab seda, et asi korraldatakse kas põhikooliks või liidetakse mõne teise kooliga. Ei miskit hirmsamat.

Kokkuvõttes aga pean ma vabandama kui sa selle postituse nüüd lõpuni lugesid, kogu eelpool toodud info on täiesti kasutu, andmetöötlus meelevaldne ning arvesse võetakse veel kindlasti sadu erinevaid näitajaid, mis otsustamist mõjutavad. Näiteks 37. Keskkoolis on juba väga pikalt vähe õpilasi olnud kuid, et see kool on alati olnud valmis ka problemaatilisemaid (kui nii võib öelda) lapsi vastu võtma ja teeb nendega ka aktiivselt tööd, siis ilmselt on ta veidi vähem ohus kui mõni teine.

Teiselt poolt ei võimaldata ka vaba konkurentsi koolide vahel. Veidi nõme on, et käsib ja poob haridusamet – ehk siis määrab, mitu klassi tegelikult avada võib. Aga see selleks.

Puhtalt meelelahutuslik ja tänamatu nokitsemine seega. Mida sina kogu sellest koolivõrgu korrastamise asjast arvad?

Kommentaarid: (1)

Mustamäe halduskogu toetab linnaosa vanemana Lauri Laatsi

Teema: Arte Gümnaasium, KOV 2009, Mustamäe halduskogu, Poliitika ja muud loomad, mustamäe, tallinn

Mustamäe

Mustamäe linnaosa halduskogu värske koosseis kogunes täna oma teisele erakorralisele koosolekule. Päevakorras oli neli punkti. Arvamuse esitamine linnaosa vanema kandidaadi kohta; halduskogu komisjonide arvu määramine, nende esimeeste valimine ning Mustamäe koolidesse halduskogu liikmete kinnitamine.

Esimese päevakorrapunktina kuulasime halduskoguga ära Mustamäe linnaosa vanema kandidaadi, Lauri Laats (SDE), ettekande ning toimus arutelu.

Lauri on 28 aastane, vabaabielus, ühe lapse isa. Kõrghariduse saanud Tallinna Tehnikaülikoolis kinnisvara haldamise alal. Hetkel tegev kinnisvarahaldusega tegeleva ettevõtte Olemar OÜ juhataja ja ainuomanikuna. Räägib vabalt kolmes keeles sh eesti, inglise, vene. Vabal ajal tegeleb lohesurfiga ning varasemal ajal on tulnud näiteks mitmel korral ka Eesti meistriks vabamaadluses.

Sisulisema poole pealt rääkis Lauri halduskogus vajadusest muuta linnaosa juhtimist inimsõbralikumaks ja efektiivsemaks. Näiteks peab ka linnaasutuses olema klienditeenindus ja selle kultuur samal tasemel parimate eraettevõtetega. Mustamäel lahendust vajavate probleemide seast tõstis Lauri esile parkimist, rohealasid, vaba aja veetmise võimalusi. Noortele tuleks luua enam sportimisvõimalusi jms. Linnaosa tuleb muuta senisest avatumaks, kaasates enam MTÜ-sid, halduskogu jne. Korrastamist vajavad Mustamäe liiklussõlmed ning lahendamist mitmed sotsiaalprobleemid.

Muidugi tunnistas ka Lauri, et raha on vähe ja olemasolevaga tuleb anda parim.

Mõned väljavõtted küsimustest-vastustest:

Maret Maripuu: Miks arvate, et Mustamäe linnaosa valitsuses töötavad inimvaenulikud ametnikud?
Lauri Laats: Ei ole väitnud, et ei olda kliendisõbralikud kuid alati saab paremini, efektiivsemalt ja kasutada enam inimfaktorit. Mitte jääda raamidesse ametnik-linnaosa elanik.

Helle Kalda: oli ka veidi valus kuulda jutte efektiivsuse puudumisest. Ega ometi ei ole kavas asuda ametnikke koondama selle efektiivsuse sildi all?
Lauri Laats: Ei. Pigem vaatame üle koormused ja tööjaotuse.

Aavo Vään: Kuidas kasutada linnaosa lehte kui see alles jääb?
Lauri Laats: LO leht on praktiliselt ainus vahend linnaosa vanema ja linnaosa elanike vaheliseks suhtluseks. Tuleb kasutada efektiivselt.

Lõppkokkuvõttes otsustas halduskogu Lauri Laatsi linnaosa vanemana toetada 14 poolthääle ja 4 erapooletu halduskogu liikme häälega.

Järgmises päevakorrapunktis otsustas halduskogu moodustada 5 komisjoni ning 2 ajutist komisjoni ning valis nende esimehed:

1) Planeeringukomisjon – Tiit Kivikas (KESK)
2) Revisjonikomisjon – Jüri Saar (opositsioon)
3) Kultuuri-, spordi- ja hariduskomisjon – Margarita Tšernogorova (KESK)
4) Sotsiaal- ja tervishoiukomisjon – Mark Levin (KESK)
5) Keskkonnakomisjon – Gerd Tarand (SDE)
+
6) Korrakaitse- ja tarbijakaitse komisjon – Aavo Vään (KESK)
7) Majanduse- ja eelarvekomisjon – Helle Kalda (KESK)

Opositsioon esitas omalt poolt veel Kultuuri-, spordi ja hariduse komisjoni esimeheks Maret Maripuu ning Korrakaitse- ja tarbijakaitse komisjoni esimeheks Martin Kuke. Paraku need opositsiooni kandidaadid seekord toetust ei leidnud.

Komisjonide koosseisud kinnitatakse järgmisel koosolekul.

Viimase punktina määras halduskogu oma esindajad linnaosa koolides, need said järgnevad:

Tallinna 32. Keskkool – Kalle Jõks
Tallinna 37. Keskkool – Helle Kalda
Tallinna Tehnikagümnaasium – Martin Kukk
Tallinna Mustamäe Gümnaasium – Tiit Kivikas
Tallinna ARTE Gümnaasium – Gerd Tarand
Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium – Irina Tšitšejeva
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium – Aavo Vään
Tallinna 53. Keskkool – Igor Kravtšenko
Tallinna Saksa Gümnaasium – Maret Maripuu
Lepistiku Lasteaed-Algkool – Heino Tohver
Mustamäe 1. Lasteaed-Algkool – // kandidaate ei olnud, jääb järgmisele istungile
Mustamäe Laste Loomingu Maja – Tiia Tiik

Mustamäe halduskogu järgmine korraline istung on 8. detsembril kell 16:00. Kõik huvilised on alati oodatud.

Maret Maripuu tegi ettepaneku lisada halduskogu päevakorda juba järgmine-ülejärgmine koosolek punkt Szolnoki turu kohta. See punkt tuleb.

Kommentaarid: (3)

Millistes tingimustes õpivad Sinu lapsed?

Teema: Arte Gümnaasium, Mustamäe halduskogu

tahvel-vene-keele-klassis
 
Viimasel Arte Gümnaasiumi hoolekogu koosolekul jagas direktor Sirje Ebral hoolekoguga muret kooli amortiseerunud mööbli pärast ja tutvustas ühte võimalikku lahendust.

Nimelt on Tallinna Tehnikaülikooli avaliku halduse instituut juunikuus kolimas Sotsiaalteaduskonna uude majja Akadeemia teel ja sellega seoses jääb ülikoolil üle auditooriumite mööbel mida uude hoonesse kaasa võtta ei saa. Kõnealune mööbel on soetatud umbes 3-4 aastat tagasi ja on väga heas korras. TTÜ on mööblit pakkunud, soodsate hindadega, Tallinna koolidele.

Pakutav mööbel oleks Arte klassiruumide jaoks ideaalne ning võimaldaks välja vahetada praktiliselt kogu 28 aastat vana inventari. Paraku ei saa kool endale sellist investeeringut lubada. Omavahenditest oleks võimalik katta maksimaalselt 20 000 kr ning mitmed teised olulised investeeringud jääks siis tegemata. Kool või kooli sihtasutus vajaks mööbli soetamiseks TTÜlt täiendavat rahasüsti ligikaudu 100 000 krooni ulatuses. Kuna rahaga on kõigil kitsas ja tegemist oleks erakorralise investeeringuga (mida saaks tegelikult katta läbi kooli sihtasutuse näiteks linnaosa reservfondist) siis Tallinna Haridusamet veel eelmise nädala seisuga kooli toetama ei kippunud.

Tõstatasin küsimuse Mustamäe halduskogus ja palusin, et halduskogu kutsuks linnaosa valitsust üles toetama kooli mistahes võimalikul moel. Olgu selleks siis raha eraldamine reservfondist (mis on iseenesest paras peavalu ja läheb lisaeelarvega kindlasti korralikult kärpimisele) või kooli toetamine läbirääkimistel Tallinna Haridusameti ja TTÜga. Halduskogu otsustas seekord teha linnaosa valitsusega ühise pöördumise TTÜ poole ning linnaosa vanem Kalle Mihkels lubas omalt poolt kooli toetada nii palju kui võimalik. Eks näeb, kas Arte Gümnaasiumi õpilastel seekord veab.

Tallinna Haridusameti juhataja on kusjuures Andres Pajula. Soovitan kõigil aktiivsetel lapsevanematel Arte Gümnaasiumist ja mujalt talle helistada numbril 6 404 590 või kirjutada aadressil andres.pajula@tallinnlv.ee ja küsida, et kas tõesti lastakse selline erakordne võimalus kooli mööblit uuendada lihtsalt käest. Vastutav abilinnapea on kusjuures, minu lemmikabilinnapea, Kaia Jäppinen. Temalegi võib kindlasti sama küsimusega helistada numbril 6 404 104 või kirjutada aadressil kaia.jappinen@tallinnlv.ee. Ma nii kuri inimene ei ole, et mobiilinumbreid jagada aga eks kui nad tabamatuks jäävad kellelegi, küsige.

Lisan siia ka Arte Gümnaasiumi sihtasutuse pöördumise mille kooli hoolekogu liikmena eelmisel nädalal läbi Mustamäe linnaosa halduskogu linnaosa valitsusele edasi andsin:

Mustamäe Linnaosa Valitsus

Arte Gümnaasiumi Hoolekogul Ja Sihtasutusel on hea meel tõdeda, et Arte Gümnaasium on tõsiselt igal aastal omatulude arvelt investeerinud õpikeskkonna kui õppevahendite kaasajastamisse.

Kool on omatulu arvelt suutnud osaliselt remontida ja vahetada välja mööbli ja tahvlid 26 õpperuumis. 28 aastat vanad lauad, toolid tahvlid on 16. ruumis. Eelnevatel aastatel on kooli eelarvest olnud võimalik uuendada igal õppeaastal 2 klassiruumi. Ühe klassiruumi mööbli komplekt läheb maksma umbes 36 000 lisaks veel sanitaarremont.

Lakitakse ja puhastatakse laudu igal aastal. Paraku ei seisa enam kinni kruvid ja laudade ning toolide ääred on nii kulunud, et lõhuvad riideid.

Selleks, et katta laudade vajadus oleks koolile vaja 230 lauda (poe hinnaga 391 000), toolid 2*230 (poe hinnaga 230 000.-), lisaks õpetajalauad ja tahvlid.

TTÜ pakkumine oleks suurepärane võimalus 230 lauda (hinnaga 115 000.-) ja toolid (hinnaga 92000.-). Seda enam, et ka transpordikulu oleks minimaalne kuna kool asub nii lähedal.

Oleksime ka siis väga rahul kui saaksime ainult lauad ja toolid.

Vanu tahvleid on püütud värvida. Kahjuks värv ei püsi peal üle aasta ja on küllalt kallis. Tahvlite pinnad on väga karedad, seetõttu tolmavad ja on väga raskelt puhastatavad. Väikestes klassides hingavad kriiditolmu sisse nii õpilased kui õpetajad. Riiete rikkumisest ei räägigi. Suurtes klassides on teksti lugemine koormav silmadele.

Seepärast pöördume Teie poole palvega aidata leida täiendavaid võimalusi Arte Gümnaasiumi õppevahendite täiustamiseks arvestades hetkel olemasolevat suurepärast pakkumist.

Lugupidamisega,

Tallinna ARTE Gümnaasiumi juures tegutsev
Tallinna 49. Keskkooli Sihtasutus

Irooniliseks teeb loo aga tõik, et Arte Gümnaasiumi õpilased kannavad juba mõnda aega koolivormi (jättes minu isikliku vastuseisu koolivormidele hetkeks kõrvale). Samal ajal ei saa kool aga tagada, et õpilased katkise mööbli otsas riideid lihtsalt ribadeks ei kärista.

Lisan siia ka paar pilti mõnest mööblitükist ühes 2009. aasta Tallinna koolis. Olen kindel, et Arte Gümnaasium ei ole tegelikult ainus kuhu linna investeeringud õigeks ajaks jõudnud ei ole.

kunsti-kl
 
laud-algklassides
 

Switch to our mobile site

.pri.ee priiks!