http://www.gerdtarand.eu

Kommentaarid: (5)

Küsitlus: 16-aastaselt otsustajaks?

Teema: 16-aastaselt otsustajaks

Enne järgmise Riigikogu valimist tõuseb valimisea langetamise teema tõenäoliselt üheks oluliseks teemaks. Eestis ei oleks see esimene kord kui 16-17-aastased valimisõigust teostada saavad. Hiljuti 20. aastapäeva tähistanud Eesti Kongressi valimisel oli vanusepiir samuti seatud just 16-eluaasta juurde. Juba siis leiti, et tegelikult ollakse selleks valmis. Kui valimisiga langetada 2013. aasta kohalikeks valimisteks, puudutaks see otsus otseselt ligikaudu 25 000 noort.

Euroopas on valimisea langetamise osas ka üks väga hea näide. 2007. aastal otsustas Austria nimelt esimese Euroopa Liidu riigina langetada valimisea piiri 16-eluaastani nii kohalikel, regionaalsetel, riiklikel kui ka Euroopa Parlamendi valimistel.

Eestis on valimisea langetamist tugevalt toetanud Eesti Noorteühenduste Liit ja Noored Sotsiaaldemokraadid. Kui huvi, siis taustamaterjali leiad näiteks siit. Soovitan taustamaterjali kindlasti lugeda kuid kuna oluline on sinu hetkearvamus, siis võiksid seda teha hoopis peale küsitlusele vastamist.

Selleks, et teema arutelu oleks sisulisem ning arvestaks võimalikult paljude arvamusega olen kokku panemas infomaterjali erinevate seisukohtade ja statistika kohta. Selle küsitluse andmed on anonüümsed ning neid kasutataksegi just selles samas väljaandes.

Kõigi küsitlusele vastanute vahel loositakse välja reis Brüsselisse, tutvuma Euroopa Parlamendiga. Auhinna on välja pannud MEP Ivari Padar ning peale küsitluse lõppu loosib auhinna välja endine Noorte Sotsiaaldemokraatide president ning tänane Ivari Padari nõunik Euroopa Parlamendis, Jörgen Siil.

Sinu arvamus on kulda väärt! Klik siia, et küsitlusele vastata!

Kommentaarid: (0)

Noorte osaluse superklass..

Teema: 16-aastaselt otsustajaks, noored, Poliitika ja muud loomad

Noorte osalus on oluline teema… kerge huumoriga pooleks kuid tegelikult üsna tõsiselt, järgnevad videod on olulised. Ühe noore aktivisti arvamus New Yorgi tänase linnapea kohta.


 

 

 

Kommentaarid: (5)

16-aastaselt otsustajaks. Austria eeskuju.

Teema: 16-aastaselt otsustajaks, Poliitika ja muud loomad, seisukohad

Kirjutasin Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ajalehte loo valimisõiguse piirangute vähendamise kohta. Seal ilmus see veidi kärbitud kujul ning kõigil ilmselt polegi võimalik seda lugeda. Riputan täies pikkuses loo ka siia. Arvake midagi.

Enne järgmise Riigikogu valimist tõuseb valimisea langetamise teema tõenäoliselt üheks kuumemaks teemaks. Vähemalt Eesti Noorteühenduste Liit ja Noored Sotsiaaldemokraadid seisavad selle eest ilmselt jõuliselt. Valimisõiguse laiendamine kohalikel valimistel 16-17 aastastele oli ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valimislubadus 2007. aasta valimiskampaanias.

Eestis ei oleks see esimene kord kui 16-17-aastased valimisõigust teostada saavad. Hiljuti 20. aastapäeva tähistanud Eesti Kongressi valimisel oli vanusepiir samuti seatud just 16-eluaasta juurde. Juba siis leiti, et tegelikult ollakse selleks valmis. Kui valimisiga langetada 2013. aasta kohalikeks valimisteks, puudutaks see otsus otseselt ligikaudu 25 000 noort.

Põhilised vastuargumendid on traditsioonilised. Noored on poliitiliselt ebaküpsed, valivad radikaalselt, neid ei huvita poliitika, nad ei tahagi valida ning kui tahavad on liiga mõjutatavad, valimisaktiivsus langeb jne. Umbes samu argumente on ajalooliselt ka varem kasutatud – eelmistel valimisea langetamistel ning naiste valimiskastide juurde lubamisel.

Levinuimad pooltargumendid on muidugi täpselt vastupidi. Tänased noored on võimelised vastutustundlikult käituma ning poliitilisi valikuid langetama, noored teevad otsuseid teadmiste, mitte hüüdlausete baasilt, noored ise tahavad aktiivselt osaleda.

Eesti kontekstis lisanduvad siia ritta veel mõned. Töötada võib teatud mahus juba päris varakult, kaitseväele kõlbad alates 16. eluaastast, süüvõimeliseks loetakse 14-aastaselt. Koolikohustus kestab küll 17. eluaastani ent suur osa noori lõpetab põhikooli ikka 16-aastaselt. Siin kukub ka formaalsel haridusel põhinev vastuargumentatsioon. 16-aastasele ütleme, et käi veel koolis aga põhiharidusega 25-aastane sobib valima? Makse ei maksa, kaasa ei räägi? 2006. aastal deklareeris Eestis sotsiaalmaksu 26% 16-17-aastastest. Lahtiste silmadega vaadates on selge, et tegelikult oli töötavaid noori selles vanuseklassis veelgi rohkem.

Iga argument väärib eraldi artiklit ja teadustööd milleks leheveergudel ruumi ei ole. Jätan seega siinkohal argumendid kõrvale ja vaatan otsa Euroopas tekkinud heale näitele. 2007. aastal otsustas Austria nimelt esimese Euroopa Liidu riigina langetada valimisea piiri 16-aastani. Kui meie siin räägime hetkel peamiselt kohalikest valimistest, siis Austrias kehtib uus vanusepiir nii kohalikel, regionaalsetel, riiklikel kui ka Euroopa Parlamendi valimistel. Seejuures on regioonidele jäetud veelgi laiemad võimalused – 16-elusaastast üles poole piiri nihutada ei tohi, kuid allapoole võib vanusepiiri tuua iga regioon vastavalt enda valikutele.

Valimisreformi tugevaimaks pooldajaks olid Austrias kusjuures justnimelt sotsiaaldemokraadid. Kiire otsus sündis küll osaliselt poliitilise kompromissina – paremerakonnad said omakorda võimalikuks muuta posti teel hääletamise kuid lõpptulemuse positiivsust see kindlasti ei vähenda.

Maailmamastaabis ei ole Austria käik ainulaadne. Kohalikelt või regionaalsetelt tasanditelt on näiteid palju. Riiklikul tasandil on valimisiga 16-eluaastat aga vähestes riikides, lisaks Austriale on selles eliitklubis Brasiilia, Nikaraagua ja Isle of Man.

Tänaseks on selge, et mitte ükski negatiivne ennustus ei läinud Austrias täide. 16-17-aastaste valimisaktiivsus oli kas sama või vaid veidi väiksem üldisest valimisaktiivsusest.

Valimiste järgsed uuringud näitasid, et noored olid rohkem huvitatud sisulistest kontseptsioonidest kui lihtsatest hüüdlausetest ja märksõnadest ning noored ei valinud enamuses radikaalsemalt kui vanemad vanusegrupid. Valimist nähti pigem õiguse kui kohustusena ning üldine seisukoht on, et noored ei olnud kampaaniates kindlasti rohkem mõjutatavad kui teised vanuserühmad. Samuti kasvas hüppeliselt noorte huvi poliitika vastu üldiselt terves 16-24 aastaste vanuserühmas – suuresti seetõttu, et mitmed noortele olulised teemad said programmides olulisema koha.

Esmakordsed valijad ei eelistanud Austrias märkimisväärselt rohkem paremparteisid kui teised vanusegrupid kuid toetus opositsioonierakondadele on olnud suurem kui koalitsioonierakondadele. Üle poole noortest positsioneeris ennast pigem keskele. Noorte toetus konkreetsetele erakondadele või erakondade rühmadele on ka märksa selgem kui teiste vanuserühmade oma. Tõsi, populaarseim oli konservatiivne OEVP, opositsioonierakonnad FPÖ ja rohelised järgnesid ning sotsiaaldemokraatlik SPÖ kes valimisea langetamist kõige tugevamalt toetas, näitas tulemusi alla keskmise.

Austria edulugu toetasid valimisreformiga käsikäes ellu viidud sammud. ÜRO laste õiguste konventsiooni põhimõtete sidumine põhiseadusesse, noorte- ja haridustoetuste harmoniseerimine riiklikul tasandil, kohustuslik nooremõju hindamine seaduste ja poliitikate kujundamisel, teiste noorte osalusmudelite jõuline arendamine, formaalhariduse mugandamine sedasi, et 15-aastaselt oleks kodanikuühiskonda ja poliitikat puudutav teadmine omandatud ja rakendatav. Erinevalt Eesti koolidest, Austria koolid ei karda poliitikat ning teemaga tegeletakse väga aktiivselt.

Jätan lõpetuseks õhku kõlama mõtte, et 16-17-aastaste valima lubamine ei ole tegelikult mitte neile tehtud suur ja lahke kingitus vaid esimene vastusamm ühiskonnas eksisteeriva demokraatia probleemi lahendamise teel. Probleemi, mille on tekitanud noorte eemalejätmine poliitikate kujundamisest ning mille tulemuseks (osaliselt, muidugi) on poliitilise võimu tõsine tasakaalustamatus vanuserühmade kaupa. Noori valijaid jääb aina vähemaks ning vanemaid valijaid tekib aina juurde.

2009. aasta kohalikel valimistel valituks osutunute keskmine vanus oli kusjuures 47.

Kommentaarid: (10)

Kas 16-aastaste kohalikele valimistele lubamine tapaks valimisaktiivsuse?

Teema: 16-aastaselt otsustajaks, Poliitika ja muud loomad, seisukohad, Statistika

16-17-aastased noored tuleb varem või hiljem valima lubada. Vähemalt kohalikel valimistel. Selline on olnud minu seisukoht juba aastaid. Õnneks on Eestis tekkinud mitmeid organisatsioone ja inimesi kes seda seisukohta jagavad. Veel rohkem on muidugi neid inimesi kes hetkel veel sellest võimalusest aru saanud ei ole. Pole hullu, veel jõuab.

Üks sagedasi argumente sellel teemal on olnud see, et kui noored ei peaks valima tulema, siis valimisaktiivsus hirmsasti langeb. Pläma. Jätame kõik teised argumendid korraks kõrvale ja vaatame sellele väitele otsa.

2009. aasta kohalikel valimistel oli valimisnimekirjadesse kantud inimesi 1 094 317. Valimas käis neist 60,57 % ehk 662 813 inimest.

Statistikaamet ütleb meile, et 16-17-aastaseid noori oli 2009. aastal keskmiselt 34 113. Eelmiste numbritega võrreldes väga vähe. Prognoos pakub, et 2013. aasta valimiste ajaks on neid alles jäänud umbes 25 000.

Seal kus proovitud (näiteks Saksamaa, Austria) ei ole noored koju passima jäänud. Meile lähem näide on võtta Soomest. Kahjuks mitte omavalitsuse valimistelt vaid Soome Evangeelse Luterliku Kiriku koguduste juhtorganite valimistelt aga asi seegi.

Eestis ütleb EELK kirikuseadustiku §203, et valimistel saab osaleda vähemalt 18-aastane konfirmeeritud koguduseliige. Soomes saavad aga käesoleva aasta novembris toimuvatel valimistel esimest korda osaleda ka kõik koguduste 16-17-aastased liikmed.

Salo ja Uusikaupunki noortel oli see võimalus juba möödunud kevadel. Salo üldine valimisaktiivsus oli 16,9% ning 16-17-aastaste oma 11%. Uusikaupunkis oli üldine valimisaktiivsus 17,2% ja 16-17-aastaste oma 14,3%. Vahe ei ole tegelikult eriti suur.

Aga see selleks. Soomet ja Eestit selles küsimuses võrrelda ei saa ning tegelikult ei ole valimisaktiivsus teiste riikide andmetele tuginedes üldse prognoositav.

Seega tuleb valimisaktiivsuse hävimise argument ümber lükata veelgi lihtsamalt. Nutikamad jõudsid juba eespool mõelda, et 34 113 noort kes lisanduvad 1 094 317 valimisõigusliku hulka, ei saa kohe kuidagi valimisaktiivsuse kujunemisel märkimisväärset rolli mängida.

Oletame korraks, et 2009. aasta valimistel oleksid 16-17-aastased osaleda saanud ja teeme nägu, et ma oskan graafikuid koostada, et kõigil selge oleks.

Kui mitte ükski 16-17-aastane valima ei ilmuks oleks hääletamisest osavõtt jäänud vaid 1,83% jagu madalamaks ning kui kõik oleksid kohale ilmunud, oleks osavõtt olnud 1,19% kõrgem.

Tegemist on väga pisikeste numbritega, seega ei saa juttugi olla sellest, et valimisea langetamine valimisaktiivsusele hirmus halvasti mõjuks.

Teiselt poolt vaadates, isegi kui valima oleks läinud kasvõi 10% 16-17-aastastest, oleks juurde lisandunud 3411 häält, 50% puhul 17 057 häält jne. Valimistel aga valesid hääli ei ole ning iga lisahääl suurendab otsuste jõudu.

Eks ole meil ka riigikogus palju neid kellel seda 3411 häält kokku ei tulnud, omavalitsuste volikogudest rääkimata, veelgi enam – meil on koguni 157 omavalitsust, mille elanike arv seda numbrit ei ületa.

Kommentaarid: (0)

Tallinn toodab teadlikult poliitikakauget valijat?

Teema: 16-aastaselt otsustajaks, KOV 2009, Poliitika ja muud loomad, seisukohad, tallinn

ENLi poolt läbi viidud noorte osaluse teemaline töötuba Euroopa Noortenädal 2008, lõppkonverentsil (Kerstin Oppe foto)

Kolmapäeval lahvatanud tüli Tallinna varivalimiste ümber ei saanud üllatada. Iroonilise täpi pani loole varem samal päeval analüüsitud Turu-uuringute AS erakondade populaarsuse küsitlus, mille kohaselt poliitikahuviliste seas on paremparteide toetus ligi kaks korda suurem kui poliitikakaugete valijate seas.

Tallinna tegevus noorte osaluse, algatuse ja kodanikuteadlikkuse kasvu takistamisel on täna ennast tõestanud järjepideva seisukohavõtuna. 2007.-2008. aastal otsustati kõigi noorte poolt otse valitava noortevolikogu loomise asemel toetada väikese, valitud, seltskonna poolt koostatava „esinduskogu“ loomist. Kuigi tookord pikalt koos käinud töögrupp oli pakkunud ka hea lahenduse noorte laiemaks kaasamiseks. Täna Tallinnas käigus olev noortevolikogu pilootprojekt on pigem noorte osaluse mõnitamine kui midagi mõistlikku ja jätkusuutlikku.

Käesoleva aasta märtsis suutis jahmatada Mustamäe linnaosa asevanem Nikolai Degtjarenko kui Õpilasesinduste Assamblee nimel Vene suursaadiku väljaütlemistele otse ja ausalt vastanud peasekretär Sergei Metlev langes Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis repressioonide ohvriks. Meeldetuletuseks olgu öeldud, et linnavõimu esindava Degtjareno tookordne seisukohavõtt kõlas noortele aktivistidele selgelt ja otse – olge vait ja teenige edasi. Kooli esindajad leidsid tookord üldse, et nende õpilased ei ole võimelised mõistlikul tasemel argumenteerima, arvama ja olukordi kommenteerima.

Nüüd siis ründas Tallinn julmalt aga mitte ootamatult noorte esindusorganisatsioonide poolt korraldatavat varivalimiste projekti. Muidugi, siirast murest olukorra pärast, mil õpilasi püütakse rakendada valimisvankri ette ja kasutada neid mõnede erakondade tahte läbiviimiseks. Või siis mitte. Kas Tallinna linnavõim kardab noorte teadlikkuse ja aktiivsuse kasvu või tunneb ennast ühest poliitikakaugest projektist liigselt kõrvale jäetuna?

Tallinna Noortenõukogu, mille seisukohaga abilinnapea Jäppinen argumenteeris muudeti aga farsiks juba 2007. aastal kui noorte esindusorganisatsioonide poolt määratud liikmed seal vähemusse jäid, muuseas paigutati siis sinna tookord linnapea ukaasiga ka Piret Järvis, kellel mõnede vihjete kohaselt sealt pikalt lahkuda ei lubatud ning kesknoored Henri Kaselo ja Raimond Kaljulaid.

Tallinnas on suurepärased tingimused ja võimalused noorte aktiivsemaks kaasamiseks. Kogu Euroopa liigub aeglaselt aga järjekindlalt noorte osaluse suurendamise, ühiskonnateadlikkuse tõstmise ja isegi valimisea langetamise suunas. Suur hulk noori ja noorteühendusi on selleks valmis. Meie pealinn on aga käest lasknud mitu eesrindlikku võimalust ja otsustanud käituda risti vastupidi.

Sedasi jääbki ainult üle küsida: miks Tallinn toodab teadlikult poliitikakauget valijat?

*Taustaks olgu meelde tuletatud, et olin ise Tallinna linna noortenõukogu liige aastatel 2006-2007 ning Eesti Noorteühenduste Liidu noortepoliitika juht 01.09.2007 – 01.09.2008. Noorte osalus on olnud aastaid minu jaoks üheks olulisemaks teemaks. Pidasin sobivaks lisada siia illustreeriv pilt just 2008. aasta Euroopa Noortenädala lõpukonverentsilt. Mina korraldasin tookord konverentsi, ENL viis läbi just nimelt noorte osaluse teemalist töötuba.