Sotsiaalministeerium eksitab endiselt teadlikult avalikkust

Sotsiaalministeeriumi pressiteated registreeritud töötuse vähenemise kohta ajavad vihale, ausalt. Tegemist on labase, teadliku, avalikkuse eksitamisega, et mitte halvemini öelda. Kahjuks avaldavad paljud meediaväljaandeid just sellisena nagu neid ette söödetakse ning koalitsioonipoliitikud kütavad täiest hingest sappa, et võltspositiivsust võimendada. Masendav, kuubis.

Info serveerimine sedasi nagu seda hetkel serveeritakse tekitab kindlasti paljudes illusiooni, et asjad lähevad paremuse poole. Ei, ei lähe – lähevad lihtsalt aeglasemalt halvemaks. Nende inimeste jaoks kes statistikast kaovad aga kiirelt ja palju halvemaks.

Täna maandus postkasti järjekordne Sotsiaalministeeriumi pressiteade, et registreeritud töötute arv langes 1030 inimese võrra. Jee!

Targu jäetakse teadetest välja detailsem informatsioon.

Muidugi, ega Töötukassa saagi väljastada arveloleku lõpetamise kohta detailseid andmeid nädalate lõikes – viiteaeg on märkimisväärne ja informatsioon ei pruugi olla täpne. Nimelt tugineb registreeritud töötuna arveloleku lõppemise põhjuste jaotus eelkõige töölemineku osas töötu enda ütlusele. Ehk näiteks esialgses statistikas võib töötu arvelt maha minna selle tõttu, et ta pole määratud tähtajal ilmunud töötukassasse vastuvõtule, siis tegelikult annab ta mõne aja möödudes teada, et ta tegelikult on leidnud töö. Ka Maksu- ja Tolliametiga andmete võrdlusel esineb oluline viitaeg, enne kui on näha inimese töötulu laekumine, et kindlaks teha, kas inimene läks tööle. Seega esialgses väljavõttes töötu arveloleku lõpu põhjuste kohta on alati hõivesse sisenemiste osakaal tunduvalt madalam, kui hiljem (kuu või isegi rohkem) korrigeeritud väljavõttes. Samuti on hilisemas väljavõttes arveloleku lõpetamiste arv üldse oluliselt suurem (ehk see, et inimene tööle läks võib välja tulla ka enne, kui ta mitteilmumise pärast oleks arvelt maha läinud, kuid ometi jääda eelmisesse kuusse. Arvelt maha võetakse siis ta ikka selle kuupäevaga, kui hõivesse sisenemine toimus).

Eelnev lõik on võetud Töötukassa vastuskirjast ühele minu varasemale teabenõudele.

Joonistasin kaks tabelit.


 

 
Neist on selgelt näha, et reaalselt siseneb hõivesse endiselt oluliselt vähem inimesi kui töötuid registreeritakse ning nende inimeste hulk kes peavad hakkama saama ilma riigipoolse abita lihtsalt kasvab. Üldine suhtumine tundub olevat, et senikaua kuni nad statistikas ei kajastu tehku mis tahavad. See aga on see seltskond keda kõige tõenäolisemalt ähvardab pikaajaline töötus, vaesus, nälg ja ühiskonnast kõrvale jäämine.

Reaalselt hakkab olukord paremaks muutuma alles siis kui selle teise tabeli esimese tulba numbrite ette saab joonistada miinusmärgi. Võimalik, et järgmise kuu statistikas juba saab, pigem ei saa. Tegin isegi tabelis möönduse ning lugesin muud põhjused ja isiku enda soovil arveloleku lõpetamise hõivesse sisenemiseks – suure tõenäosusega enamuse puhul nii ongi kuid mitte alati.

Eestil tuleb veel vähemalt aasta kuni kaks hakkama saada 100 000 või enama töötuga kelledest aina enam ja enam Töötukassast abi ei saa.