Kevadel sai siin blogis koos paljude toredate inimestega läbi viidud suurem küsitlus valimisea ja noorte osaluse teemal. Kogusime 1128 vastust väga erinevatelt inimestelt. Kuuma suve järel on paras aeg tulemused kokku võtta, avaldada ning korraldada üks korralik arutelu erinevate inimeste, seisukohtade ja mõtetega.
Seminar “16-aastaselt otsustajaks?” toimubki Noorte Sotsiaaldemokraatide ja Friedrich Eberti Fondi korraldusel ja toetusel, Tallinnas, 28. septembril 2010, algusega kell 17:00. Toimumiskohaks on Solarise keskuse (Rävala pst 12) 4. korrusel asuv Tallinna pressikeskus.
Seminaril tutvustan ise kevadel läbi viidud küsitluse tulemusi ja üldiseid seisukohti, argumente. Lisaks minule on ettekannetega lubanud esineda ka Silver Meikar, Liisa Pakosta ja Eesti Noorteühenduste liit. Esinejatele, osalejatele on oodata tubli täiendust ning täpsem ajakava ilmub siinsamas hiljemalt 24. septembril. Üritus on planeeritud sedasi, et jääb piisavalt aega ka elavaks aruteluks.
Kellel kohale tulemise võimalust ei ole, saab olema võimalus seminari jälgida (ning kaasa rääkida) interneti vahendusel otseülekandena mille viite leiab enne ürituse algust siitsamast.
Vaata kalender üle ja registreeru seminarile juba täna! Kõige mugavamalt saad seda teha siin.
21-sept-2010
08-juuli-2010
Silver Meikar, kes valimisea langetamist juba aastaid toetanud on, kirjutab enda blogis, et kirjutab Postimehes valimisea langetamisest. Ilmselt ei ole kellelegi üllatuseks, et temaga nõustun (minu selleteemalised kirjutised leiab siit) kuid ühes osas pean veidi pessimistlikum olema.
Nimelt selles osas, mis puudutab valimisaktiivsust.
Ei julgeks nimelt päris panustada, et valimisea langetamine hoobilt valimisaktiivsust tõstab – pigem esimesel paaril KOV valimisel ei tõstaks – noored ja süsteem (erakonnad, koolid, kodanikuühiskond) peavad enne veidi uue olukorraga kohanema. Esialgu jääb 16-17 aastaste valimisaktiivsus pigem keskmise kanti või veidi alla keskmise.
Noorte mõjust valimisaktiivsusele kirjutasin veidi ka veebruaris.
Kokkuvõte on see, et muutus oleks protsentides igal juhul väga väikene. Kui ükski 16-17 aastane valima ei läheks, langeks üldine aktiivsus vähem kui 2% jagu, kui kõik valima läheksid, kasvaks ligikaudu 1,2% jagu.
Veidi parem argument oleks see, et hääli tuleb igal juhul juurde ning hääletanute osakaal mittehääletanutega võrreldes kogu elanikkonna mõistes kasvaks – isegi kui hääletama läheks selge vähemus 16-17 aastastest noortest oleks tegemist suure võiduga.
Silver Meikar aga kirjutab seekord sedasi:
Kas ka 16-aastased valimiskastide juurde?
(artikkel ilmus toimetatud kujul ajalehes Postimees)
Esmaspäevane Postimehe juhtkiri küsib, kas lapse eest lisahäälte andmine aitab kaasa Eesti rahva püsimajäämisele. Valimissüsteemi muutuse kohta tuleks pigem küsida, kas see aitab kaasa demokraatia arengule. Kindlasti teeks seda valimisea langetamine. Lisaks on kohalikel valimistel 16-aastaste hääletuskastide juurde lubamisel ka positiivne regionaal- ja hariduspoliitiline mõju.
Valimisea langetamiseks on muudetud põhiseadust Austrias, seda kaalutakse Soomes ja mitmes teises riigis. Valimisea teemat arutab Euroopa Parlament ning resolutsiooni koostatakse Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees. Eesti peaksime seda tegema mitte teiste soovituste, vaid ikka iseenda riigi pärast.
Kurdame sageli, et meil on vähe demokraatiat ja madal valimisaktiivsus, süüdistame selles halbu poliitikuid ja erakondi. Ihalus uute erakondade ja uue poliitika järgi on toonud küll lühiajaliselt edu projektiparteidele, kuid kokkuvõttes suurendanud poliitikas pettunute arvu ning vähendanud valimisaktiivsust. Valimisea langetamine ei ole nende murede lahendamise võluvits, kuid vähemalt samm õiges suunas.
Paljudes Eesti koolides esinemas käies olen kohanud kõikjal noori, kellel on palju häid ideid, kuidas kodulinn või –vald paremaks muuta. Paraku nende arvamus vaid valimisvõidule keskendunud kohalikele poliitikutele korda ei lähe. Keskkooli noortelt pole neil hääli loota.
Valimiste võitmiseks tuleb jalgpalliväljaku korrastamise asemel remontida kabel (ma ei soovi väita, et kabeli korrastamine oleks iseenesest halb), noortekeskuse ehitamise asemel suurendada vallaametnike arvu. Valimisea langetamine ei vähenda teiste vanusegruppide õigusi, kuid laiendab arutlusteemade ringi ning peegeldab paremini elanike soove.
Tavalises Eesti vallas või väikelinnas läheb tubli noor valima umbes veerandsaja aastaselt, kui sedagi. Enne valimisikka jõudmist jätkab ta õpinguid kutse- või kõrgkoolis mõnes suuremas linnas, vahel leiab sealt ka töö ning loob pere. Kodukandiga ei seo teda muud kui mälestus ilusast lapsepõlvest ja armsast vanematekodust.
Kui lubada noorel valida juba keskkoolis käies võib just tänu tema häälele võita valimisliit või erakond, mis näiteks koolistaadioni lubab korda teha. See tekitab noores märksa suuremat sidet oma kodukandiga ning soovi sinna pärast kõrgema hariduse omandamist tagasi pöörduda. Ühiselt paremaks muudetud kodukandis on rõõm elada, töötada ja pere luua.
Kindlasti suurendab valimisea langetamine ka valimisaktiivsust. Nii nagu head kombed saame lastetoast, õpime kodanikuks saamist just kooliajal. Keskkooli kodanikeõpetuse tunnis räägitakse küll, kui olulised on valimised, kuid valida ei ole võimalik. Juba keskkooli ajal valimistepisiku saamine nakatab meid kogu eluks.
Valimisea langetamise vastaste peamine argument on, et 16-aastased on liiga rumalad. Ma ei tea, milliste noortega nemad suhtlevad, kuid minu kogemus kinnitab vastupidist. Sageli väidavad samad isikud, et valimisiga tuleks hoopis tõsta, samuti oleks õige kehtestada ka maksimum vanuse piir (näiteks 70 aastat) või siis miinimum haridustase. Pean neid kõiki argumente ebademokraatlikeks.
Põhiseaduses on juba täna tehtud vanuselisi erisusi. Volikokku võib kandideerida alates 18., riigikogu 21. ja presidendiks 40. eluaastast. Millegi pärast ütleme, et kohalike asjade ajamine on jõukohane ka noorematele kodanikele ning sellest loogikast lähtudes peaksime kohalikel valimistel lubama osaleda ka 16-aastastel.
Kui 2003. aastal värske Riigikogu liikmena valimisea langetamise idee kohalikel valimistel välja käisin sain vähe toetavaid seisukohti kolleegidelt, veelgi vähem avalikkuses. Loodan, et tänaseks on meie ühiskond vähemalt nii kaugele arenenud, et selle idee üle sisuliselt arutada.
12-juuni-2010
Soome justiitsministeeriumi töörühm sai hiljuti valmis raporti valimisea langetamise materjali ja seisukohtade kohta. Sellega seoses on teema hetkeks aktuaalne ka Eesti pressis – Postimehe gallup küsib täna näiteks sellel teemal enda lugejate arvamusi.
Soomes aga võetakse ilmselt selge suund valimisea langetamise suunas ning tänane justiitsminister Tuija Brax (rohelised) on seadnud eesmärgiks valimisiga 16-eluaasta peale tuua hiljemalt 2016. aastal toimuvateks kohalike omavalitsuste valimisteks. Väikene tõenäosus veel on, et kiirustatakse ja jõutakse vajalikud muudatused teha ka juba 2012. aasta valimisteks kuid eriti ei usu.
Sellega seoses on hea korra otsa vaadata Soome noorte varasematele seisukohtadele ja poliitilistele eelistustele – eks mõne erakonna jaoks saavad need numbrid oluliseks taustaks toetuse kaalumisel.
Noorte seas läbi viidud varivalimiste tulemused on selleks üks hea võimalus.
Kui Eestis viidi varivalimised 2009. aasta kohalike valimiste eel esimest korda läbi ning seda üsna tagasihoidlikult ja läbikukkunult, siis Soomes on neid korraldatud juba aastaid ja väga edukalt. 2003. aasta parlamendi valimiste eel osales 14-17 aastaste varivalimistel 48 000 noort (52,5% osavõtt) ning 2007. aastal 13-17 aastaste seas läbi viidud varivalimistel osales 40 750 noort.
Üldised trendid noorte seas erilist mässumeelsust, erinevust nö päris valimistulemustest ei näita kuid mõned erisused siiski on.
Sotsiaaldemokraatide toetus jäi mõlemal korral tegelikest valimistest kaks korda väiksemaks – Soome sotsidel oli ilmselt üsna sarnane mure Eesti omadega – väsinud juhid, igav üldine imago ning üldine loobumine noorte sihtgrupist. 2011. valimistel on olukord sealmail ilmselt veidi erinev kuna nii uus esimees Jutta Urpilainen kui ka peasekretäriks valitud Mikael Jungner tunduvad esmapilgul oluliselt noortemeelsemad kui eelmised tipud. Samuti on poliitiliste sõnumite osas noortele mõeldud – kui Eestis ei suvatse näiteks noorte tööpuudusest eriti keegi rääkida, siis Urpilainen on juba jõuliselt ja kõlavalt välja öelnud, et noorte tööpuuduse osas peab valitsema nulltolerants. Sotsiaaldemokraadid tunnetavad ilmselt enda ebapopulaarsust Soome noorte seas üsna selgelt ning on seega võtnud seisukoha valimisea langetamise vastu – usun, et kohe kui see toetus tõusma hakkab võtavad sealsed sotsid toetava seisukoha.
Roheliste toetus on noorte seas jällegi olnud stabiilselt kõrgem kui üldiselt. Peamiseks põhjuseks ilmselt nende seisukohtade sobivus eelkõige noorematele, uuenduslikematele valijatele. Samuti on varivalimistel kindlasti sinna liikunud ka osa sotside öko-sotsiaalsematest (erinevalt Eesti parempoolsetest rohelistest on Soome omad rohkem vasakul) noorematest tuleviku-valijatest. Perussuomalaiset on samuti noorte seas märgatavalt populaarsemad kui üldiselt. Samuti oli noorte seas märgatavalt suurem toetus erinevatele väikeparteidele kuid see ei tähendanud ühtegi konkreetset erakonda vaid killustus paljude erinevate vahel.
Kuigi Eestis kipume vahel ütlema, et naised ei vali naisi ja noored ei vali noori, siis Soome varivalimised näitasid vähemalt viimase osas vastupidist. 2003. aastal oleksid noored valinud parlamenti 73 alla 30-aastast kandidaati ja 2007. aastal vastavalt 68. Tegelikult valiti 2003. aastal vaid kuus alla 30-aastast ja 2007. aastal vaid kaks.
08-mai-2010
Tänane päev möödus Noorte Sotsiaaldemokraatide kongressi tähe all. Kandideerisin ka presidendiks, põrusin haledalt ja Noorte Sotsiaaldemokraatide presidendina jätkab Heiki Järveveer. Mis seal ikka, Heiki on poliitiliselt nõrk aga selle eest organisatsioonis populaarne.
Selle eest kirjutasin ma neile ilmselt kõige parema manifesti mis olnud ja kongress kiitis selle ka heaks. Lisan järgnevalt.
Ühenduse Noored Sotsiaaldemokraadid XVII kongress
8. mai 2010, TallinnMANIFEST: 16-AASTASELT OTSUSTAJAKS!
NOORED SOTSIAALDEMOKRAADID NÕUAVAD NOORTELE VALIMISÕIGUST JUBA 16-ELUAASTAST
Veidi enam kui 20 aastat tagasi toimunud Eesti Kongressi valimisel oli vanusepiir seatud 16. eluaasta juurde. Austrias on 16-aastastel lubatud valimistel osaleda kohalikel, riiklikel ja Euroopa Parlamendi valimistel. Norras katsetatakse valimisea langetamist 2011. aastal suures osas omavalitsustest ning teemat arutatakse kõrgeimal tasemel ka vaid 80 kilomeetri kaugusel Soomes.
Mitmed riigid ja omavalitsused üle Euroopa on leidnud, et tänased noored on juba 16-aastaselt valmis valimisõigust teostama ning osalema enda käekäigu kujundamisel kõrgeimal võimalikul tasemel.
Noored Sotsiaaldemokraadid nõuavad ka Eestis 16-aastastele valimisõigust kohalike omavalitsuste volikogude valimisel ning seda juba alates 2013. aasta valimistest, mil see otsus puudutaks otseselt ligikaudu 25 000 noort.Noored Sotsiaaldemokraadid juhivad tähelepanu, et otsus tuleb langetada juba sellel või järgneval aastal, nii jääb muudatuseks valmistumiseks ka piisavalt aega.
Noored Sotsiaaldemokraadid leiavad, et argumendid valimisea langetamise toetuseks on veenvad ja piisavad – näiteks:
1. Noored vastutavad oma tegude eest samamoodi nagu täiskasvanud. Seadused laienevad ühtmoodi meile kõigile.
2. Noored maksavad makse nagu pea kõik teised. Käibemaks, aktsiisid ja ka tulumaks, kehtivad ühtmoodi meile kõigile. Näiteks 2006. aastal maksis sotsiaalmaksu juba 26% 16-17-aastastest. Lahtiste silmadega vaadates on selge, et tegelikult on töötavaid noori selles vanuseklassis veelgi rohkem.
3. Noortel on värskem perspektiiv, uuendusmeelsemad ja kaugemale tulevikku vaatavad ideed ja lahendused. Eestis aga kuulatakse enamasti endiselt vaid neid, kes valimispäeval otsustajate hulka kuuluvad.
4. Kohalikel valimistel valimisõiguse saamine suurendaks noorte mõju ka riiklikul tasandil. Täna on selge, et mistahes tasemetel langetatavad poliitilised valikud mõjutavad eriti tugevalt just noori, tööpuudus noorte seas küündib 30% piirimaile, enamik noortest kuulub ühistranspordi kasutajate hulka, sõltub haridussüsteemist jne.
5. Tänapäeva noored on võimelised vastutustundlikult käituma ning poliitilisi valikuid langetama, noored teevad otsuseid teadmiste, mitte hüüdlausete baasilt, noored ise tahavad aktiivselt osaleda. Seda on tõestanud ka kogemused seal, kus valimisiga on juba langetatud.
6. Koolikohustus kestab küll 17. eluaastani, ent suur osa noori lõpetab põhikooli ikka 16-aastaselt. Aktiivseks ja vastutustundlikuks kodanikuks olemiseks vajalikud taustateadmised, analüüsi- ja aruteluoskused peab noortele andma juba kohustuslik põhiharidus.
7. 16-aastaselt elab enamik noori veel kodus ja tunneb oma kogukonda paremini kui paari aasta pärast uues keskkonnas valides. Samuti sõltuvad noored kohaliku omavalitsuse otsustest oluliselt enam kui teised vanuserühmad.
8. Valijate osakaal mittevalijatega võrreldes peab tõusma ning valesid hääli ei ole olemas.
Noored Sotsiaaldemokraadid leiavad lisaks, et enne 2013. aastat tuleb valimisea langetamise protsessi käigus ellu viia veel mitu reformi: noorte osaluskogudele, otsevalitavatele noortevolikogudele tuleb anda seaduslik alus, nende olemasolu ja rahastamine tuleb muuta seaduse tasemel kohustuslikuks igas omavalitsuses, kus on vähemalt 500 noort vanuses 12 – 26 ning igas maakonnas. Seaduste ja poliitikate kujundamisel tuleb sisse viia kohustuslik mõjude hindamine vanuse- ja ühiskonnagruppide lõikes. Formaalharidussüsteemi tuleb korrigeerida sedasi, et see tagaks noortele head teadmised riigi, kohaliku omavalitsuse ja kodanikuühiskonna toimimisest juba oluliselt varem kui täna, noorteühenduste riigipoolset toetust tuleb oluliselt suurendada eesmärgiga muuta noorteühenduste tegevus kvaliteetsemaks ja kaasata sellesse rohkem noori.
Noored Sotsiaaldemokraadid leiavad, et 16-17-aastaste valima lubamine ei ole mitte neile tehtav suur ja lahke kingitus, vaid muu hulgas ka esimene vastusamm ühiskonnas eksisteeriva demokraatia probleemi lahendamise teel. Probleemi, mille on tekitanud noorte eemalejätmine poliitika kujundamisest ning mille tulemuseks on poliitilise võimu lubamatu tasakaalustamatus vanuserühmade kaupa. Noori valijaid jääb aina vähemaks ning vanemaid valijaid tekib aina juurde.
Noored Sotsiaaldemokraadid leiavad, et tänaseid ja homseid noori saab piisavalt usaldada, et lubada nad kõige tähtsamate otsuste juurde. Aeg on lubada noored valimiskastide juurde ja seda juba 2013. aasta kohalike omavalistuste valimisel.
05-mai-2010
Kuna eile tuli uusi vastajaid juba suhteliselt aeglaselt ning kokkuvõttes on neid juba 1085, otsustasin valimisea langetamise teemalisele küsitlusele peale tänast joone alla tõmmata. Seega kui sa veel vastata ei ole jõudnud, siis tee seda palun siin (vastajate vahel loositakse reis Brüsselisse!).
Samuti on sul täna veel viimane võimalus küsitlus enda sõpradele, tuttavatele, organisatsioonile saata ning osaleda veel kahe laheda auhinna loosimises! Juhised selleks leiad siit.
