
Samamoodi, nagu mitmed teised, kogunes ka Mustamäe halduskogu eile erakorraliselt arutama Toomas Vitsuti algatatud Tallinna põhimääruse muutmise eelnõu. Erinevalt mitmest teisest halduskogust otsustas halduskogu eelnõu toetada, häältega 9 poolt, 6 vastu (sealhulgas mina) ning 1 erapooletu (Rahvaliitlane Rodion Denissov). Minu mäletamist mööda oli esimest korda aastate jooksul keegi vastu ka päevakorra kinnitamisele (Matti Tarum IRL)
Eelnõu oli tutvustama tulnud Toomas Vitsut isiklikult ning kohal viibis ka abilinnapea Merike Martinson. Kaasa oli toodud Tallinna linnakantselei õigusdirektor Priit Lello. Enne küsimuste ja sõnavõttude vooru, tuletati halduskogu liikmetele esimest korda aastate jooksul meelde, et kui palju küsimusi igaühel on vastavalt kodukorrale lubatud küsida.
Toomas Vitsut andis enda ettekandes mõista, et füüsiliselt linnaosad ei kaoks, muutuks vaid staatus ja linnaosades tehtav töö. Lähtuvalt eelnõust peaks Vitsuti sõnul linnaosad muutuma poliitilisest institutsioonist teenusepakkujast kohalikele elanikele. Halduskogude nime muutmist (ja võimalik, et uue nõukoja põhimäärusega tekkivat ülesannete muutmist) põhjendati sellega, et halduskogud ei ole kunagi vastu võtnud ühtegi haldusakti ega saagi seda teha ning seega on praegune nimetus eksitav. Vitsut rääkis ka ees seisvatest rasketest aegadest ja loodetavast 6% kulude kokkuhoiust mis peaks eelkõige tulema teenuste dubleerituse kaotamisest (osades valdkondades on praegu ametnikud linnaosade kaupa ka praegustes ametnikes, näitena toodi heakorda, haljastust ning planeeringuid) ning linnaosade ülesannete täpsustamise abil. Vitsuti hinnangul muutuks kontakt kodaniku ja võimu vahel vahetumaks kuna kaoks üks lüli kodaniku ja linnavalitsuse vahel. Pooleteise nädala pärast neljapäeval, lubati asi ära vormistada. Räiget kiirustamist üritas Vitsut põhjendada sellega, et neid asju on erinevates ringkondades arutatud 10-15 aastat ning majandussurutis nõuab samuti.
Küsimuste-vastuste voorus oli suurimaks oponendiks etteaimatavalt Matti Tarum kes alustas vaidlusega haldamise definitsiooni üle ning selgelt selle argumentatsiooniga ka peale jäi. Selle käigus täpsustas ka Priit Lello, et eelnõu kohaselt praeguste halduskogude roll tegelikult säilib, nõukodadena. Samas väitis Lello, et KOKS ei näe sellist organit üldse ette. Lello kusjuures leidis, et aastaid linna asjadega seotud inimesed ei tea ka missasi on haldusakt ja õigustandev akt ning pidas vajalikuks seda selgitada.
Oma teises lubatud küsimuses märkis Tarum, et reformiga muudetakse kontakt vahetuma asemel just kaugemaks. Vitsut selgitas, et üks tase kaob ära peamiselt vaid paberil olevas hierarhias ning vahetu kontakt nõukodade, kohapealsete ametnike ning valitud linnavolinike vahel jääb alles.
Kellegi (mälu pole enam päris see) küsimusele, et kus piirkondlikud osakonnad asuma hakkavad, vastas Vitsut, et selles osas ei muutu praegusega võrreldes mitte midagi (HAH!). Lisandub vaid kaks uut. Samuti vastas Vitsut teisele küsimusele vastates, et suuremahulisi koondamisi EI TULE ja kui midagi tuleb, siis pigem ametites, mitte praegustes linnaosavalitsustes (Hilisem lisandus: kolmapäeval kuulsin vähemalt ühest allikast, et vähemalt osadele inimestele ametites oleks justkui räägitud täpselt vastupidi, et kui tuleb, siis pigem linnaosades).
Arutati selle üle, et kas osakonna nimetus ikka on kõige mõistlikum ja ka Vitsut tunnistas, et see ei ole parim variant aga linnaosa nimetust säilitada ei saa kuna see termin on KOKSis täpselt paika pandud ning ei sobiks peale muudatusi enam osakondade funktsioonidega.
Mingil hetkel mingi küsimuse juures mis puudutas paremat juhtimist ja tsentraliseeritust, sekkus ka abilinnapea Merike Martinson kes seletas, et ka sotsiaaltöötajatelt on tulnud ettepanekuid, et sotsiaalvaldkonnas oleks kesksem juhtimine oluliselt efektiivsem.
Rahvaliitlane Rodion Denissov esines üllatava avaldusega, mida Tarum isegi ohtlikuks pidas, et reformi võiks ju tegelikult lõpuni viia ja äkki ei olegi mingeid nõukodasid ega praegust sümboolikat tarvis säilitada. Vitsut leidis, et tema pesuveega koos last välja ei viskaks.
Põgusalt räägiti ka nn Suur-Helsingi ja Suur-Tallinna ideede võrdlusest ja saime kuulda, et Helsingi on palju asju naaberomavalitsustega reguleerinud lihtsalt kahepoolsete lepingutega kuid on arenenud nüüd nii kaugele, et ka seal on omavalitsusi mis arutavad praegu võimaliku liitumise üle. Naaberomavalitsustega ühinemine aga ei pidavat olema otseselt praeguse hetke küsimus kuigi mõned omavalitsused on juba ilmutanud positiivset huvi.
Kairi Kärner (Reformierakond) soovitas halduskogu liikmetel mitte hääletada, kuna selline menetlustempo ei ole tegelikult normaalne. Matti Tarum avaldas, et tema ei ole eelnõu kui sellist tegelikult lugedagi jõudnud.
Mingi jutu käigus jõuti taaskord selleni, et võrreldi asjaajamist lasteaiaga. Kuigi, sellel ajal kui mina lasteaias käisin oli lasteaias küll välja kujunenud selge sotsiaalne süsteem ja üsna kindel hierarhia.
Igatahes. Lõppkokkuvõttes otsustas täiesti ettenähtavalt halduskogu eelnõu toetada häältega 9 poolt, 6 vastu ja 1 erapooletu. Mõned ettepanekud pandi otsusega kaasa. Sealhulgas halduskogu nimetuse säilitamine, mõistete ühtlustamine ja veel üht teist peamiselt üsna ebaolulist. Ei mingeid üllatusi. Mina hääletasin eelnõu vastu kuna ei saa toetada poolikut (selle eelnõuga koos oleks pidanud esitama kõik selle, mida praegu lubatakse 1. aprilliks) eelnõu, linnakodanike kaasamata jätmist ning räiget tempot. Ühtlasi, kuulates Toomas Vitsutit ja tema vastuseid jäi mulle ka kerge mulje, et reform toimub hetkeandmetel pigem paberil.
11-veebr-2009
10-veebr-2009

Ma usun, et kellelegi ei tule uudiseks, et Keskerakond on otsustanud kiirkorras kaotada Tallinnast linnaosad ja muuta Tallinna ehk isegi üheks valimisringkonnaks. Keskerakonna poolt algatatud Tallinna Linnavolikogu määruse eelnõu saab täies ulatuses lugeda siit.
Täna koguneb sama eelnõu arutama ka Mustamäe linnaosa halduskogu, mille liige ma viimased aastad olnud olen. Võimalik, et saan endale edaspidi viidata kui viimase Mustamäe halduskogu liikmele. Mõned olulisemad mõtted ja enda seisukohad toon allpool. Alustan referaadiga ja lõpetan esseega, või siis mitte.
Uue määruse esimese kirja pandud muudatusena kuulutatakse kehtetuks kehtiva põhimääruse §2 (3) mille alusel on praegu omavalitsuse lähendamiseks linnaelanikele ja nende paremaks kaasamiseks linna juhtimisse moodustatud tänased linnaosad.
Linnaosade asemele moodustatavate Linnavalitsuse piirkondlikele osakondadele jäetakse alles oma lipud ja vapid, uutele siis uued.
§16 lõigete 1-4 kehtetuks tunnistamisega kaotatakse (eelpool alus juba kaotati) Haabersti, Kesklinna, Kristiine, Lasnamäe, Mustamäe, Nõmme, Pirita ja Põhja-Tallinna linnaosad ning kustutatakse viited nende piiridele. Siinkohal on ilmselt sisse jäänud pisikene kala kuna lõige 5 ütleb, et “Linnaelanike omaalgatusliku tegevuse toetamiseks võib moodustada linnaosade siseselt asumeid. Asumite nimed ja nende lahkmejooned määratakse seadusega sätestatud korras.” mis aga ei ole võimalik kui linnaosasid, millede siseselt asumeid moodustada, olemas ei ole. Lõige viis aga jäetakse eelnõu täna veebis rippuva versiooni kohaselt puutumata.
§21 (2) muutes kustutatakse põhimäärusest praegu kehtiv linnavolinike arv ehk viiakse asi kooskõlla täna kehtivate seadustega (üle 300 000 elanikuga omavalitsuses vähemalt 79-liikmeline volikogu).
Sama § kolmandat lõiget muutes muudetakse Tallinn, vast isegi üheks valimisringkonnaks. Tegelikult võiks tallinnlastele (aga miks ka mitte teistele omavalitsustele) hoopistükis anda võimu linnapead valida otsevalimistel.
§21 (8) muutes antakse linnavolinikele õigus kuuluda Linnavalitsuse piirkondliku osakonna nõukoja koosseisu. Eeldusel muidugi, et vastava nõukoja põhimäärus (mida hetkel veel olemas ei ole) seda lubama saab.
§34 (2) muudatus ütleb meile, et Linnavalitsuse piirkondlike osakondade nõukodade esimehed on edaspidi Linnavolikogu eestseisuse liikmed (täpselt nagu halduskogude esimehed täna).
Uus paragrahv §52 prim on pealkirjaga “Linnavalitsuse piirkondlikud osakonnad” ning sellega moodustatakse linna ametiasutustena Linnavalitsuse Haabersti, Kadrioru (Kadrioru, Raua ja Torupilli asumid), Kesklinna, Kristiine, Lasnamäe, Mustamäe, Nõmme, Pirita, Põhja-Tallinna ja Ülemiste (Uuslinna, Sikupilli, Sõjamäe, Mõigu, Ülemiste ja Ülemistejärve asumid) osakonnad. Siit leiab ka viited lisadele 7-16 kus on toodud osakondade teeninduspiirkondade skeemid (lingid viitavad küll eelnõus kõik Haaberstile aga vähemalt Mustamäe skeemid on seal tegelikult olemas). Mustamäe piirkondliku osakonna teeninduspiirkond vast ei üllata kedagi.
§54 lubab kergemalt hingata ka linnaosade haldussekretäridel. Nende ametikohad jäävad piirkondlikes osakondades alles.
§87 prim ütleb uues eelnõus meile, et piirkondlike osakondade pädevused võrreldes praeguste halduskogude omadega grammigi ei suurene. §88 viib nõukodade moodustamise korra võrreldes halduskogude moodustamisega linna põhimäärusest nõukoja põhimäärusesse. Sinnasamma hiilib ilmselt ka kehtetuks tunnistatav §92. §89 on veebis rippuvas eelnõus sisse jäänud näpuviga, linnaosa asemel peaks ka seal juttu olema piirkondlikust osakonnast või selle teeninduspiirkonnast.
§94 (2) kusjuures on jälle näpuviga. Halduskogu asemel peaks juttu olema nõukojast. Kiirustatud on, ilmselgelt. Tegemist ei ole veebiversiooni veaga, ka halduskogu liikmetele saadetud allkirjadega (asutusesiseseks kasutamiseks) PDFis on samad näpukad. Ok ok, ma tean, et ma olen vastik tähenärija aga mis sa ikka unise peaga muud teed. Kell on tegelikult 3:15.
Üldplaanis võib dokumendile otsa vaadates öelda, et halduskogude osas ei muutu sisuliselt mitte kui midagi peale selle, et vastavalt uutele struktuuridega ei ole enam tegemist kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses käsitletud üksuse tasandi organiga. Sisuliselt ei muuda see minu arvates midagi.
Määruse rakendussätetes pannakse kirja, et praeguste linnaosade tegevus lõpetatakse alates 1. juulist 2009. aastal ehk veidi vähem kui viie kuu pärast (!) ning selleks ajaks peavad olema linnaosade valitsused ümber korraldatud linnavalitsuse piirkondlikeks osakondadeks. Linnavalitsusele antakse vajaliku paberimajanduse sh linnaeelarve muudatuste esitamiseks volikogule aega kuni 1. aprillini (sobiv kuupäev, eks ole). Praegused linnaosavanemad täidavad kuni uue linnavolikogu volituste alguseni piirkondlike osakondade juhtide ülesandeid kohusetäitjatena. Samuti jätkavad kuni uue linnavolikogu koosseisu ametisse asumiseni praegused halduskogud oma senistes piirides.
Eelnõu seletuskiri räägib meile suuremast selgusest, kokkuhoiust ning vajadusest uued osakonnad otse linnavalitsusele alluma panna. See, kas avalikud teenused ka reaalsuses paremini kättesaadavaks saavad, ei selgu ilmselt isegi paberil enne 1. aprilli. Samuti lubatakse seletuskirjas arvestatavat valitsemiskulude säästu. Mida me muidugi ei saa prognoosida, enne 1. aprilli. Lugesin kuskilt Toomas Vitsuti tsitaati, et eesmärgiks on seatud 6% linnaeelarve mahust. Mis iseenesest ei oleks paha tulemus. Kuigi oleks ju võinud pingutada ja öelda, et vähemalt 6%.
Politiseerituse vähendamise jutt on muidugi kohustuslik ja eelnõule alla kirjutanute nimekirja vaadates ajab kergelt naerma. Samas, kui Keskerakond peaks leidma, et peale valimisi pealinnas võimu kaotab (mis ei ole kaugeltki mitte kindel, kohati tundub, et isegi ebatõenäoline) on siin hea konks see “vähendamine” enne uute juhtide tulekut enda kasuks ikkagi ära teha. Seda ma tahaks muidugi näha kuidas praegustest linnaosavanematest reaalsuses saavad madalama palgatasemega mittepoliitilised ametnikud. Minu loogika kohaselt tähendab see automaatselt seda, et praegustest ninameestest ei saa peale järgmiseid kohalikke valimisi osakonnajuhtidena jätkata keegi.
Sõna otseses mõttes räige tempoga edasiliikumist ja linnakodanikega ulatuslikult konsulteerimata jätmist üritatakse vabandada, kolm korda võite arvata, üldise majandusolukorraga. No ei vabanda välja. Olgu kiire kokkuhoiuvajadus kuitahes suur, selliste muudatuste elluviimine (praeguste linnaosade loomisel arutati oluliselt laiemalt) sellisel moel ja kiirusel on hoolimata muudatuste sisust, vastuvõetamatu.
Nn Suur-Tallinna loomise ideega olen ka ise 100% päri ja tervitan väga Tallinna praeguste juhtide otsust selle nimel aktiivselt tegutsema asuda.
Mis puudutab praegust infrastruktuuri, siis vähemalt esialgu jääb mulje, et olemasolevad osakonnad jätkaksid enda senistel asukohtadel kuid loodetavasti vähendatud mahtudega. Mulle tundub see tarbetu. Hooned leiaks kindlasti asjalikuma lahenduse (mõne erandiga) ning teenindus võiks koonduda kaudselt sarnase kontseptsiooniga teenindussaalidesse nagu Mustamäe linnaosa just aasta alguses Magistrali keskuses sulges. Suure osa teenustest saaks kindlasti viia ka elektrooniliseks ning teatud osa teenuseid ja neid inimesi kes otseselt kohtadel töötama ei pea annaks tulevikus koondada uude raehoonesse ning mõned nõunikud, eksperdid kindlasti ka kodutööle. Samas annab siin muidugi teha kõikvõimalikke manöövreid mis olenevalt manöövri sooritaja suvast, hea-pahatahtlikkusest või joobeastmest võivad lõppeda linna jaoks nii positiivselt kui väga negatiivselt.
Üldiselt võib menetluses olev eelnõu olla (ja ilmselt ongi) ajendatud Keskerakonna hirmust lähenevate valimiste ees kuid osaliselt saab sellega tegelikult nõus olla. Välja arvatud mõned erisused.
Esiteks praeguseid halduskogusid ehk tulevasi nõukodasid puudutav ei ole minu jaoks vastuvõetav. Pikalt oleme rääkinud hoopis sellest, et halduskogude rolli ning positsiooni tuleks suurendada ja tugevdada. Praegu aga jääme selles osas paigal tammuma.
Teiseks, ei ole ma kindel, et igal loodaval osakonnal peab saama olema ainult ühele osakonnale keskendunud osakonnajuhataja. Kui teenindamine peab saama senisest efektiivsem, peaks juhtimisest saama oluliselt efektiivsem.
Kolmandaks, ei taha ma leppida sellega, et reformi detailid saavad selgeks alles peale põhimääruse muutmist. Neid määruseid peaks menetlema koos, vaid sedasi oleks asi läbinähtav, reaalselt hinnatav jne. Praegu luuakse olukord kus esialgu saadakse väga laiad raamid ja siis hiljem joonistatakse sisse kellele iganes sobiv pilt.
Neljandaks, asja kiirus, puhas, räige, vastuvaidlematu kiirus. Keskerakond on korraldanud täiesti arusaamatuid nö rahvaküsitlusi täiesti triviaalsetes küsimustes nagu kahe kultuuriasutuse infrastruktuuri rahastamine kuid nüüd, erakordselt olulises küsimuses betoneeritakse linnakodanikud koos linnaosadega Vabaduse väljakul laiuvasse auku.
Isegi kui ma eelnõuga sisuliselt 100% nõus oleksin (Tallinn on tegelikult väike linn ja peaks olema ilma igasuguste probleemideta tsentraalselt juhitav), ei saaks mina just nende kahe viimase punkti tõttu mitte mingil juhul sedasi teostatavat reformi, ei, revolutsiooni, toetada.
10-veebr-2009
Vilja Savisaar
Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Ma annan Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel menetlusse Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle muudatusega antakse hääletamisõigus välismaalasele Euroopa Parlamendi valimistel, kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel. Ma arvan, et väga paljud inimesed Eestimaal on ka seda eelnõu pikisilmi oodanud ja ma loodan veel, et see jõuab menetletud ja ka vastu võetud enne 7. juunit. Aitäh!XI RIIGIKOGU,V ISTUNGJÄRK, TOIMETAMATA STENOGRAMM 09.02.2008
No tule taevas appi! Valimised tulevad ja võidab see, kes suudab välja võluda kõige rohkem uusi valijaid? Ega ma tegelikult ei kommenteerikski pikemalt kui, et kategooriline EI! Sellise mõtte tegelik taust, paistab loodetavasti igaühele juba kaugelt kätte.
Mul on kusjuures arvutis miskine vana tabel, mille paikapidavuse eest ma hetkel parem täielikult ei vastutaks kuna ma ei mäleta miks, kuidas ja millises olekus see tekkinud on. Kujunduse järgi tean ainult, et ise tegin. Vot seda ei tea, kas üritasin mälu treenida või oli mõni usalduväärne allikas ka ees. Eeldame, et ta on enamuse osas õige. Ega ta muidu ei olekski oluline, kui vaid kahe märkuse tegemiseks:
a) Euroopa Parlamendi valimistel ei saa mitte üheski riigis osaleda mitte-EL kodanikud. Muud osas esineb teatud erisusi nagu kinnised vs. lahtised nimekirjad ja näiteks Austria on ülejäänud Euroopale eeskujuks sellega, et seal saavad ka Euroopa Parlamenti valida juba vähemalt 16- aastased valijad. Seega on Austraalia MEP-idel tulevikus kergelt laiem mandaat. EL on aga selle valdkonna otsuste osas jätnud liikmesriikide käed peaaegu täielikult vabaks.
b) Eestis on ka kohalikel valimistel (mis kohalikke poliitikuid vast hetkel rohkem närvi ajavad) mitte-EL kodanikest residentidel üsna laiad õigused ja võimalused.
Eestis on muidugi see küsimus kindlasti (endiselt) terav, seega ei saa imestada miks ükski suurem erakond eile midagi asjalikku veel ei vastanud (tele- ja raadiouudiseid ma muidugi ei ole näinud).
Tabel mis jalgu jäi, on iseenesest selline:

17-nov-2008

… ega muud järeldust ei saagi teha. Asusin siis peale eelmist blogipostitust sundolukorda panduna hääletama. Peale nupule vajutamist potsatas mulle postkasti kiri Edgar Savisaarelt isiklikult. Ma tunneksin ennast meelitatuna aga kuna ma südamest vihkan kui meilirobotid kasutavad päris inimeste nime, siis pigem petetuna. Eriti petetuna oleksin ma ennast tundnud kui ma ei oleks tahtnud, et Keskerakonnal mu nimi ja meiliaadress kuskil andmebaasis on (südamest kama, infot pole kunagi liiga palju).
Aga.
Meiliaadress ei olnud mitte edgar.savisaar@tallinnlv.ee või midagi linnaga seotut vaid otse ja omadega edgar.savisaar@keskerakond.ee! Nokurat. Lisainfo ja küsimuste korral tuleb ühendust võtta aadressil keskerakond@keskeraond.ee ehk siis Keskerakonna parteikontoriga? No tore on.
Vabandust. Aga www.sinuvalik2011.eu veebis ei olnud küll ühtegi märget, et tegemist on parteiüritusega! Lehe allservas on vaid viide www.tallinn2011.eu veebi ja muud miskit. Sulaselge tarbija petmine:)
Ei. Ärge valesti aru saage. Tegelikult ei üllata.






