*At 16 you can even marry or sleep with your MP. If you can do all these things and not actually vote for your MP on things that do actually affect you directly, I think that’s a great injustice, and definitely something that needs to be sorted out -- Tyrone, 17
24-aug-2010
12-juuni-2010
Soome justiitsministeeriumi töörühm sai hiljuti valmis raporti valimisea langetamise materjali ja seisukohtade kohta. Sellega seoses on teema hetkeks aktuaalne ka Eesti pressis – Postimehe gallup küsib täna näiteks sellel teemal enda lugejate arvamusi.
Soomes aga võetakse ilmselt selge suund valimisea langetamise suunas ning tänane justiitsminister Tuija Brax (rohelised) on seadnud eesmärgiks valimisiga 16-eluaasta peale tuua hiljemalt 2016. aastal toimuvateks kohalike omavalitsuste valimisteks. Väikene tõenäosus veel on, et kiirustatakse ja jõutakse vajalikud muudatused teha ka juba 2012. aasta valimisteks kuid eriti ei usu.
Sellega seoses on hea korra otsa vaadata Soome noorte varasematele seisukohtadele ja poliitilistele eelistustele – eks mõne erakonna jaoks saavad need numbrid oluliseks taustaks toetuse kaalumisel.
Noorte seas läbi viidud varivalimiste tulemused on selleks üks hea võimalus.
Kui Eestis viidi varivalimised 2009. aasta kohalike valimiste eel esimest korda läbi ning seda üsna tagasihoidlikult ja läbikukkunult, siis Soomes on neid korraldatud juba aastaid ja väga edukalt. 2003. aasta parlamendi valimiste eel osales 14-17 aastaste varivalimistel 48 000 noort (52,5% osavõtt) ning 2007. aastal 13-17 aastaste seas läbi viidud varivalimistel osales 40 750 noort.
Üldised trendid noorte seas erilist mässumeelsust, erinevust nö päris valimistulemustest ei näita kuid mõned erisused siiski on.
Sotsiaaldemokraatide toetus jäi mõlemal korral tegelikest valimistest kaks korda väiksemaks – Soome sotsidel oli ilmselt üsna sarnane mure Eesti omadega – väsinud juhid, igav üldine imago ning üldine loobumine noorte sihtgrupist. 2011. valimistel on olukord sealmail ilmselt veidi erinev kuna nii uus esimees Jutta Urpilainen kui ka peasekretäriks valitud Mikael Jungner tunduvad esmapilgul oluliselt noortemeelsemad kui eelmised tipud. Samuti on poliitiliste sõnumite osas noortele mõeldud – kui Eestis ei suvatse näiteks noorte tööpuudusest eriti keegi rääkida, siis Urpilainen on juba jõuliselt ja kõlavalt välja öelnud, et noorte tööpuuduse osas peab valitsema nulltolerants. Sotsiaaldemokraadid tunnetavad ilmselt enda ebapopulaarsust Soome noorte seas üsna selgelt ning on seega võtnud seisukoha valimisea langetamise vastu – usun, et kohe kui see toetus tõusma hakkab võtavad sealsed sotsid toetava seisukoha.
Roheliste toetus on noorte seas jällegi olnud stabiilselt kõrgem kui üldiselt. Peamiseks põhjuseks ilmselt nende seisukohtade sobivus eelkõige noorematele, uuenduslikematele valijatele. Samuti on varivalimistel kindlasti sinna liikunud ka osa sotside öko-sotsiaalsematest (erinevalt Eesti parempoolsetest rohelistest on Soome omad rohkem vasakul) noorematest tuleviku-valijatest. Perussuomalaiset on samuti noorte seas märgatavalt populaarsemad kui üldiselt. Samuti oli noorte seas märgatavalt suurem toetus erinevatele väikeparteidele kuid see ei tähendanud ühtegi konkreetset erakonda vaid killustus paljude erinevate vahel.
Kuigi Eestis kipume vahel ütlema, et naised ei vali naisi ja noored ei vali noori, siis Soome varivalimised näitasid vähemalt viimase osas vastupidist. 2003. aastal oleksid noored valinud parlamenti 73 alla 30-aastast kandidaati ja 2007. aastal vastavalt 68. Tegelikult valiti 2003. aastal vaid kuus alla 30-aastast ja 2007. aastal vaid kaks.
23-veebr-2010
16-17-aastased noored tuleb varem või hiljem valima lubada. Vähemalt kohalikel valimistel. Selline on olnud minu seisukoht juba aastaid. Õnneks on Eestis tekkinud mitmeid organisatsioone ja inimesi kes seda seisukohta jagavad. Veel rohkem on muidugi neid inimesi kes hetkel veel sellest võimalusest aru saanud ei ole. Pole hullu, veel jõuab.
Üks sagedasi argumente sellel teemal on olnud see, et kui noored ei peaks valima tulema, siis valimisaktiivsus hirmsasti langeb. Pläma. Jätame kõik teised argumendid korraks kõrvale ja vaatame sellele väitele otsa.
2009. aasta kohalikel valimistel oli valimisnimekirjadesse kantud inimesi 1 094 317. Valimas käis neist 60,57 % ehk 662 813 inimest.
Statistikaamet ütleb meile, et 16-17-aastaseid noori oli 2009. aastal keskmiselt 34 113. Eelmiste numbritega võrreldes väga vähe. Prognoos pakub, et 2013. aasta valimiste ajaks on neid alles jäänud umbes 25 000.
Seal kus proovitud (näiteks Saksamaa, Austria) ei ole noored koju passima jäänud. Meile lähem näide on võtta Soomest. Kahjuks mitte omavalitsuse valimistelt vaid Soome Evangeelse Luterliku Kiriku koguduste juhtorganite valimistelt aga asi seegi.
Eestis ütleb EELK kirikuseadustiku §203, et valimistel saab osaleda vähemalt 18-aastane konfirmeeritud koguduseliige. Soomes saavad aga käesoleva aasta novembris toimuvatel valimistel esimest korda osaleda ka kõik koguduste 16-17-aastased liikmed.
Salo ja Uusikaupunki noortel oli see võimalus juba möödunud kevadel. Salo üldine valimisaktiivsus oli 16,9% ning 16-17-aastaste oma 11%. Uusikaupunkis oli üldine valimisaktiivsus 17,2% ja 16-17-aastaste oma 14,3%. Vahe ei ole tegelikult eriti suur.
Aga see selleks. Soomet ja Eestit selles küsimuses võrrelda ei saa ning tegelikult ei ole valimisaktiivsus teiste riikide andmetele tuginedes üldse prognoositav.
Seega tuleb valimisaktiivsuse hävimise argument ümber lükata veelgi lihtsamalt. Nutikamad jõudsid juba eespool mõelda, et 34 113 noort kes lisanduvad 1 094 317 valimisõigusliku hulka, ei saa kohe kuidagi valimisaktiivsuse kujunemisel märkimisväärset rolli mängida.
Oletame korraks, et 2009. aasta valimistel oleksid 16-17-aastased osaleda saanud ja teeme nägu, et ma oskan graafikuid koostada, et kõigil selge oleks.
Kui mitte ükski 16-17-aastane valima ei ilmuks oleks hääletamisest osavõtt jäänud vaid 1,83% jagu madalamaks ning kui kõik oleksid kohale ilmunud, oleks osavõtt olnud 1,19% kõrgem.
Tegemist on väga pisikeste numbritega, seega ei saa juttugi olla sellest, et valimisea langetamine valimisaktiivsusele hirmus halvasti mõjuks.
Teiselt poolt vaadates, isegi kui valima oleks läinud kasvõi 10% 16-17-aastastest, oleks juurde lisandunud 3411 häält, 50% puhul 17 057 häält jne. Valimistel aga valesid hääli ei ole ning iga lisahääl suurendab otsuste jõudu.
Eks ole meil ka riigikogus palju neid kellel seda 3411 häält kokku ei tulnud, omavalitsuste volikogudest rääkimata, veelgi enam – meil on koguni 157 omavalitsust, mille elanike arv seda numbrit ei ületa.
