http://www.gerdtarand.eu

Kommentaarid: (3)

Linnakodanike rahulolu Tallinna avalike teenustega 2009

Teema: mustamäe, Statistika, tallinn

Postkastis maandus tore uuring nimega “Linnakodanike rahulolu Tallinna avalike teenustega. Rahvaküsitluse analüüs.”. Küsitletud on möödunud aasta septembris ning olgu ära öeldud, et siinmail traditsiooniliselt, ei tasu andmeid puhta kullana võtta sest Saar Poll on piirdunud vaid 1513 vastajaga terve linna peale. See teeb veidi vähem kui 0,4% tallinlastest.

Alla saab uuringu lõppraporti laadida Tallinna uuringute infosüsteemist, siit.

Aastatega on linlaste rahulolu Tallinna üldise elukeskkonnaga kasvanud. Kui 2006. aastal oli elukeskkonnaga väga rahul 9% vastanuid ja 7% ei omanud seisukohta, siis 2008. aastal olid vastavad protsendid 13 ja 1. 2009 a. on väga rahulolevate tallinlaste arv kasvanud veelgi, tõustes 19%-ni.

Linnavõimul on põhjust teha rahulolevat nägu?

Rahulolu üldine tõus tuleneb positiivsetest hinnangutest arengutele erinevates valdkondades. Läbi kolme aasta ollakse rohkem rahul haljasalade, parkide ja rannaalade olukorraga. Kõige vähem rahuldab inimesi õhu puhtus ja müratase. Ka lemmikloomade jalutamiskohtade olemasolu ja loomapidamise kultuur põhjustavad linnaelanike jätkuvat rahulolematust. Nii peab keskkonnapuhtuse ja loomapidamise valdkonnas 2009 a. olukorda heaks vähem kui viiendik tallinlastest. 2009 aastaga on enim paranenud hinnangud liikluse ja transpordi valdkonnale ning prügimajandusele.

Kusjuures, vene keelt kõnelevad tallinlased paistsid silma kõrgema rahuloluga enamikes elukeskkonna aspektides. Põlised tallinlased ja üle 25 aasta Tallinnas elanud on keskkonnaga rohkem rahul kui 3 kuni 9 aastat Tallinnas elanud.

Ka naised olid rahulolevamad ja seda just mänguväljakute, sõiduteede olukorra ja terviseradade olemasolu osas. Positiivsemalt hindasid olukorda kõrgema sissetulekuga pered, 15-19 aastased noored ja üle 75 aastased linlased. Kõige madalamalt hindasid olukorda 40 – 59 aastased. Tervikuna on Tallinn 77% jaoks kindlasti eelistatuimaks elukohaks, 8% elaks meelsamini mõnes väikelinnas ja 7% maal.

Rahulolu elukeskkonnaga linnaosades ühtib mõnes plaanis linnale kui tervikule antud hinnangutega. Nii pälvivad parkide olukord ja prügimajandus kõrgeimad skoorid. Teisalt ollakse märksa kriitilisemad hinnangutes teede, eriti just kvartalisiseste teede olukorrale. Lähiümbruse rahulolu hinnangutes tuli välja ka üks ja ainus aspekt, milles kodanikud on täna rahulolematumad kui 2008 aastal – tänavavalgustus. Kuna küsitlus toimus 2009 a. septembris, siis ei mõjutanud vastuseid ilmselt novembrikuine looduslikult pime aeg, vaid pigem varakevadine säästupoliitika, mil tänavavalgustus ööseks välja lülitati.

Kui lähtuda ainult trendist, st. sellest, mitmes küsimuses on rahulolu muutunud, siis võib kõige edukamaks linnaosaks pidada Põhja-Tallinnat ja kõige ebaedukamaks Haaberstit. Põhja-Tallinnas on rahulolu 2009 a. kõigis küsitud valdkondades kõrgem kui 2008 a.; Haaberstis on rahulolu aga langenud koguni 11 valdkonnas ja oluliselt paranenud vaid 4-s. Tõsi, Haaberstis oli varem suhteliselt kõrge rahulolutase, mistõttu neil oli selle hoidmine suuremat jõupingutust nõudev. Arvestatavat progressi näitavad ka Kesklinn, Mustamäe ja Nõmme, kus hinnangud on halvenenud vaid 2-4 punktis. Pirita, Kristiine ja Lasnamäe on küll mitmes küsimuses positsiooni parandanud, kuid 6-7 küsimuses on sealsed elanikud täna kriitilisemad kui aasta tagasi.

Uuring vaatas otsa ka tallinlaste poolt kasutatavatele infokanalitele. Ainsana on oma positsiooni infoallikana parandanud ajaleht „Pealinn“, kuid Tallinna abitelefon ja infosaal on kohad, kuhu linlane pöördub üha harvemini. Linna infosaalis ei käi mitte kunagi 82%, abitelefonile 1345 ei helista kunagi 76% tallinlastest. Linna lehed on aga kujunemas oluliseks infoallikaks, nii saab ajalehest „Pealinn“ või oma linnaosa lehest infot kolmveerand küsitletuist, sealjuures „sageli“ 25-27%.

Pikemalt vaadeldakse uuringus Tallinna veebilehte jms kuid ei hakka seda osa siin kokku võtma.

Vaadeldi ka suhtlemist ametiasutustega. Kõige rohkem soovisid linna asjades kaasa rääkida Nõmme linnaosa elanikud (28%) ja kõige vähem Haabersti-Õismäe elanikud (5%). Mustamäe elanikud paigutuvad selles arvestuses aktiivsuselt neljandale positsioonile (8%). Eesti keelt kõnelevad vastajad olid aktiivsemad vene keelt kõnelevatest (vastavalt 13% ja 7%). Ka vanemad linnakodanikud avaldasid suuremat huvi linna asjades kaasa rääkida.

Kõige levinumaks suhtlusviisiks on vahetu suhtlemine kas kohale minnes (46,3%) või telefoni teel (26,3%). E-posti ja interneti kasutatakse peaaegu võrdselt 19,6 ja 19,1 protsenti. Kõige vähem kasutatakse suhtlemisel SMS-I (ei kasuta 90-100 protsenti vastanuid).

Kõige vajalikumaks peeti linnaosa valitsuses asuvate ühtsete teeninduspunktide eelisarendamist. Sellele järgnes tavapärane asjaajamine konkreetsetes asutustes ja ametites ning e-teenused. Alles siis järgnesid teeninduspunktid suurtes kaubanduskeskustes, telefoniteenused, ID-kaardil põhinevad teenused ja m-teenused.

Kui kedagi rohkem huvitab, siis e-teenuseid vaadati uuringus ka eraldi ja pikemalt. Samuti on vaadatud veidi otsa ka erinevate teenuste kaupa kuid vastajate arv on sedavõrd olematu, et ei hakka siin neid tulemusi esile tooma.

Kommentaarid: (4)

Inimesed ei usu enam globaalset soojenemist? WTF!

Teema: keskkond, Poliitika ja muud loomad, Statistika

stock.xchng----Global-Pollution--(stock-photo-by-spekulator)-[id-930043]

Olgu. Ameeriklased ei usu enam globaalset soojenemist. Sama hull.

Paw Research Center avaldas värske uuringu mis leidis, et vaid 57 protsenti 1 500 vastanust usub, et “Maa muutub soojemaks”. 2008. aasta aprillis oli see number oluliselt mõistlikum 71%.

Uuring näitab tohutut langust nende inimeste seas kes usuvad, et globaalne soojenemine toimub, on inimeste põhjustatud ja tõsine probleem. Mitte kunagi varem ei ole samad küsimused saanud nii skeptilisi vastuseid.

Inimeste osakaal kes usuvad, et globaalset soojenemist põhjustab inimtegevus on langenud 36% peale. Väga tõsiseks probleemiks peab globaalset soojenemist sellel aastal vaid 36%.

Those who believe warming is caused by human activity (burning fossil fuels) wavered between 41 and 50 percent in the first five polls. This fall, the figure dropped to 35%.

Tegelikult aga võib loota, et see küsitlus jääb ühekordseks hälbeks. Enamik hiljutisi uuringuid on kinnitanud vastupidist. August Zogby uuring leidis, et enamik ameeriklasi ootab rohkem kliimamuutuste vastaseid samme. WorldPublicOpinion.org küsitlus leidis juulis samuti, et ameeriklased ootavad oma valitsuselt rohkem tegusid. Hiljuti saatsid ka 18 USA juhtivat teadusorganisatsiooni USA senaatoritele kirja, milles tuletasid meelde, et kliimamuutuste toimumise, nende põhjuste ja tagajärgede osas ollakse üksmeelsed.

Ameeriklased on aga muidugi kergelt skisofreenilised. Samas küsitluses toetab üle poole vastanutest CO2 väljalasete piiramist ning USA liitumist rahvusvahelise kliimamuutuste vastase kavaga.

Olgu, sealpool lompi on olnud jahedavõitu suvi, skeptikutel on olnud päris karm infokampaania, kõigi mõtted on majanduskriisil ning Obama administratsiooni all on kliimamuutuste valdkonnas ilmselt lõpuks ometi midagi reaalsemat ette võetamas.

Aga ikkagi, mingi seltskond inimesi on ilmselgelt mõistuse kaotanud…

Tsiteerides, võõras keeles, klassikuid ka “Would be interesting to learn what portion of Americans believe in sunrise from east and sunset to west…”

… via Grist.

Kommentaarid: (0)

Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikeühenduste koostöös?

Teema: KOV 2009, Poliitika ja muud loomad, Statistika

Praxis võttis Siseministeeriumi tellimusel vaevaks uurida Eesti omavalitsuste tegevust avalike teenuste delegeerimisel kodanikeühendustele ning avaldas täna ka vastava poliitikaanalüüsi.

Uuringu põhijäreldused said sellised:

1) 60% omavalitsustest delegeerivaid avalike teenuste osutamist mittetulunduslikele organisatsioonidele (MTÜdele), kuid sageli ei osata kodanikeühenduste ja koostöö potentsiaali täielikult rakendada;
2) Suuremad omavalitsused delegeerivad teenuste osutamist sagedamini ning süsteemsemalt;
3) Kodanikuühendustele avalikke teenuseid delegeerinud omavalitsused on väga rahul osutatava teenuse kvaliteediga, teenuseosutaja lähedase kontaktiga sihtrühmadega ning valdavalt ka organisatsioonilise suutlikkusega;
4) Kõige jätkusuutlikumad koostöösuhted teenuste osutamisel on sotsiaalvaldkonnas;
5) Väiksemad omavalitsused peavad tegema rohkem piirkondlikku koostööd valitsemissuutlikkuse tõstmiseks ja teenuste osutamiseks;
6) Teenuste jätkusuutlikkus on sageli ohus, kuna teenuseid finantseeritakse tavaliselt ainult osaliselt ning harva mõeldakse teenuste arendamise peale;
7) Avalike teenuste delegeerimise kaudu on omavalitsustel oluline mõju kolmanda sektori arengule.

 
 
Täpsemat infot saab uuringu esitluse slaididest siin või põhjalikuma huvi korral uuringu aruandest siin.

Poliitikaanalüüsi kokkuvõtteks ütlevad Praxise inimesed, et Kohalike avalike teenuste arendamine vajab suuremat tähelepanu ning seda ei saa teha omavalitsused, ministeeriumid ja võimalikud teenusepakkujad üksi, vaid vaja on tihedat koostööd.

Ministeeriumite ja omavalitsuste koostöös tuleks läbi mõelda, milliseid teenuseid ja millisel tasemel on riigil tervikuna (st keskvalitsuse ja omavalitsuste ühisel jõul) vaja ja jõukohane elanike pakkuda. Teatud hulk teenuseid tuleb kindlasti täpselt kirjeldada ning määratleda nende osutamise minimaalsed nõuded. Ilma sellise koostööta rakenduvad paljud kavandatud poliitikad ja vastuvõetud õigusaktid lünklikult.

Kohalike omavalitsuste omavahelise koostöö arendamiseks on vaja teha rohkem jõupingutusi nii keskvalitsusel kui ka omavalitsustel endil. Lisaks on vajalik luua sisuline huvi koostöö vastu. Mitme omavalitsuse koostöös arendatavad teenused on hädavajalik arengutee. Nii näiteks
väärib sisukat arutelu ning lahendusvariantide väljatöötamist piirkondlike teenuskeskuste idee.

Koostööd on tark arendada ka kodanikeühendustega – nii nendega, kes juba teenuseid osutavad, kui ka andes tõukeid võimekate ühenduste tekkeks seal, kus neid veel piisavalt pole.

Huvitav. Minule tundub, et selles valdkonnas (avalike teenuste areng, olgu siis delegeeritud või mitte) kiirema arengu saavutamisel oleks märkimisväärseks abiks ja möödapääsmatuks vajaduseks muuhulgas ka haldusreformi elluviimine.

Aga lugege Praxise uuringut ja analüüsi. Väärt teadmised.

Switch to our mobile site

Close
Jälita mind ka Twitteris või Facebookis!