11-apr-2010
17-veebr-2010
Kesknädal avaldas täna ühe e-kirja ning Keskerakonna Noortekogu kutsus seepeale IRL-i noori kapist välja tulema.
Konkreetne avalikkuse ette kisutud kiri kus IRLi Noorte Tallinna klubi esimees lahterdab üliõpilasi kohukesteks, eestlasteks ja venkudeks on muidugi madal ja suisa hale. Mina astusin samuti jaanuaris TTÜ kaugõppesse õppima, millise klassifikatsiooni alla mina lähen?
Edit: TTÜ esinduse poolt paluti seda postitust veidi täpsustada. Eestlasteks, venkudeks ja kohukesteks lahterdamisega ei tegelenud muidugi mitte Karel Kundrats vaid IRL Noorte Tallinna klubi esimees Sille Ader kelle kiri see konkreetselt oli. Alguse sai asi sealt, et Karel rääkis eraviisiliselt Matemaatika-loodusteaduskonna üliõpilasnõukogu liikme Ken Veski-ga, et see ergutaks oma teaduskonna õpilasi kandideerima. Ken Veski aga on Sille Ader-i noormees. Sedapidi jõudsidki need jutud Sille Ader-i sõnavara kasutades IRL-i listi.
Aga see selleks, las kaklevad. Väidetavalt ei ole Karel Kundrats otseselt ühegi erakonna noortekogul palunud kampaaniat teha.
Siin on aga hoopis olulisem teema. Kas üliõpilasesindus peaks olema poliitikakauge organisatsioon?
Ei pea.
Üle terve Euroopa on paljud üliõpilasesindused tugevalt poliitilised seltskonnad. Seal leidub nii erakondade kui nende noortekogude aktiviste kuid ka palju neid kes ennast esinduses tõestavad ja siis poliitilised valikud langetavad. Soomes näiteks on sotsiaaldemokraatlikud üliõpilased samuti enda organisatsiooni teinud. Nende kodulehel võis enne 2009. aasta esinduste valimisi täita ka lihtsa ankeedi, et nende nimekirjas enda kooli esindusse kandideerida. Samamoodi osalevad teised poliitilised noorteorganisatsioonid ning keegi ei nurise.
Olgu, Soomega võrdlus on veidi kohatu kuna sealpool toimib kogu see süsteem paremini, rahastamisest esindamiseni ja esindamisest protestiaktsioonide korraldamiseni.
Edukas esinduses toimub aktiivne debatt paljudel teemadel ning üliõpilasesindajad seisavad üliõpilaste huvide eest ka ühiskonnas laiemalt. Hoolimata politiseerituse astmest on esindustel enamasti ikka samad eesmärgid, üliõpilaselu edendamine jms. Kindlasti võivad siia lisanduda poliitilised eesmärgid ja selles ei ole midagi halba.
Halvaks muutub asi siis ja ainult siis kui kusagilt ilmub mingi seltskond kes leiab, et esikohal on päevapoliitika, mitte üliõpilas- või hariduspoliitika. Need vennad võib vardasse ajada.
Hästi toimiv üliõpilasesindus on iseseisva mõtlemise ja tegutsemise arendamiseks ideaalne keskkond ning poliitilisel areenil enda koha leidnud üliõpilasi sealt tõrjudes suurendatakse veelgi nende kapseldumist oma enda väikesesse peegelseintega mulli kus tekib aina suurenev risk, et ainsaks mõjutajaks ja kasvatajaks jääb erakond ja ühiskonnast krooniliselt võõrandunud formaalharidussüsteem.
Alles see oli kui haridusminister poliitnoored enda erakonna noorteorganisatsiooni eeskujul veelgi enam erakondade kahurilihaks muuta otsustas ning õiguskantsler välja ütles, et senikaua kuni parteide noorteorganisatsioonid kujundavad üha uusi JOKK-kultuuri esindajaid, ei ole lootustki, et katkeksid R- või K-skeemid ning ühiskonnas tekiks olulisel teemadel sisuline arutelu.
Haridusminister töötab enda tegevusega otseselt õiguskantslerile vastu, poliitiliselt ennast määratlenud noorte demoniseerimine üliõpilasesinduses ning nende tõrjumine, nimetamine kohukeseks, venkuks või eestlaseks teeb seda teises raamis kuid sama räigelt.
Eestlastele tunduvad deemonid meeldivat, neid on vaja sest muidu pole kellegi vastu olla. Kunagi saame me terveks.
Vist.
31-aug-2009
Kahju, et ma seda veel eelmine nädal lugema ei sattunud kuid täna hommikul potsatas minu postkasti Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaua(TÜÜL) platvorm KOV valimiseks ja aastateks 2009 – 2013, Tallinnas.
Lisan selle siia, koos omapoolsete kommentaaridega:
Elukeskkond ja liiklemine
Tallinna kui loodussõbraliku keskkonna – Rohelise pealinna – puhul on oluline tagada säästva arengu põhimõtteid, milleks tuleb:
1) rajada kõrgkoolide juurde süsteemne jalgratta- ja kergliiklusteede võrgustik;
2) jätkata kõikidel üliõpilastel Tallinna ühistranspordis sooduspileti võimaldamist;
3) laiendada Tallinna trammivõrgustik Lasnamäe ja Tallinna Tehnikaülikooli suunal;
4) toetada elamiskõlbmatus olukorras olevate üliõpilaselamute renoveerimist, võttes prioriteediks Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilaselamu (Nõmme tee 47).
Tallinna roheline strateegia ja jätkusuutlik areng on erakordselt olulised ja väga tegija, et ka üliõpilased enda platvotmi just sellega alustavad. Alustasin ka mina. Pakkusin juba mõnda aega tagasi välja, et Tallinnal on vaja terviklikku keskkonnastrateegiat: http://www.gerdtarand.eu/kov2009.
Tallinna trammivõrgustikku on vaja kindlasti laiendada ja kaaluda tuleb kõiki suundi. Ise pakkusin prioriteetideks välja küll Lasnamäe ja Lennujaama suunad. Kuid miks mitte, ei võiks tulevikus trammid sõita ka mööda Sõpruse puiesteed TTÜ juurde?
Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilaselamu (Nõmme tee 47) osas pean tunnistama, et olen näinud vaid fassaadi. Pakuksin siinkohal üliõpilastele välja, et võtan veel paar teemast huvitatud tulevast linnavolinikku kaasa ning käime, vaatame ta septembris koos teiega üle?
Vaba aeg ja kultuur
Tallinn on kultuuripealinn ja 2011 ka üks Euroopa kultuuripealinnu. Oluline on siduda senisest enam üliõpilaskultuuri iseloomustavaid üritusi ja tavasid Tallinna igapäevaeluga, milleks tuleb:
1. kujundada Tudengipäevade SA, TÜÜLi ja Tallinna Linnavalitsusega Tallinna Tudengipäevadest 2011. aastaks rahvusvaheline tudengifestival.
2. Lubada Niguliste mäel võimalus kuni 6 mahuprotsendiliste alkohoolsete jookide tarbimiseks
Esimese punkti osas ei ole palju arvata. Tudengite initsiatiiv Tudengipäevade sidumiseks kultuuripealinna projektiga on tervitatav ning soov laieneda rahvusvaheliseks igati arvestatav. Algatus peaks siit kindlasti tulema tudengite poolt ning minule tundub, et Tallinn võiks selle toetamiseks võimalused leida küll.
Niguliste mäel kuni 6 mahuprotsendiliste alkohoolsete jookide tarbimise kohta ütlen, et ei poolda sellist lähenemist. Minu hinnangul on avalikus kohas lahja alkoholi tarbimise keeld ebavajalik ja seda tuleks lubada igal pool. Asukohapõhiste erandite tegemine ei oleks seega ka vajalik.
Keelatud ja rangelt karistatav peab olema avalikus kohas silmnähtavalt joobes viibimine, teistele häiriv käitumine jms. Tänane reaalsus on see, et ma ei tohi pargis piknikukorvi laiali laotada ja salati kõrvale veini nautida… jabur.
Linnavõim ja elanikud
Tänapäeval on noorte nutikus ja uued teadmised koos vanema põlve kogemusega kujunemas innovatsiooni peamiseks allikaks, mistõttu tuleb:
1. laiendada noorte osaluse võimalusi luues igasse linnaosasse noortekogu ning muutes noortevolikogu linnavolikogu juures tegutsevaks linnapõhimääruse alusel tegutsevaks noorte kõrgeimaks otsustuskoguks;
2. võimaldada hiljemalt 2011. aastaks vähemalt viiekümnele peret omavale doktorandile elada munitsipaalkorteris;
3. luua majandusraskustes olevatele tudengitele õppetoetuste fond.
1 – Absoluutselt. Olen ise sellest aastaid rääkinud ning osalesin/juhtisin koos hea seltskonnaga ka Tallinna Noortevolikogu loomise töögruppi. Noortevolikogu peab olema otse valitud ning täna käigus olev pilootprojekt on pigem noorte osaluse mõnitamine kui midagi mõistlikku. Üllatav on, et TÜÜL sellega kaasa on läinud. Olen sellest varem kirjutanud siin ja siin, mõnda aega tagasi aitasin Reformierakonna esindajatel ka Linnavolikogus praeguse jaburuse kohta aru pärida. Olen valmis igal võimalikul moel kaasa aitama, et Tallinn saaks endale ka reaalselt Noortevolikogu. Kõigil sellest teemast huvitatutel soovitan kindlasti lugeda ka 2007. aasta lõpul kokku saanud ettepanekut sellest, milline võiks üks Noortevolikogu Tallinnas olla.
2 – Õppurite ja õppejõudude vajadust munitsipaaleluruumide järele arutasime kusjuures ka veidi vähem kui ńädal tagasi toimunud Mustamäe piirkonna kandidaatide kohtumisel. Tegelikult oleks Tallinna lahe rajada üks terviklik üliõpilaslinnak.
3 – Majandusraskustes olevate tudengite õppetoetuste fond on igati OK mõte, ilmselt hetkel ka vajalik (samuti nagu kõigi teiste raskustes olevate inimeste toetamine) kuid kipub pigem jääma riigi tasemele? Äkki oleks hea meetod otsetoetuse asemel kasutada ka õppemaksu (osalise) tasumise süsteemi vmt?
Ettevõtlus
Linna kui areneva ettevõtluskeskkonna jaoks on oluline toetada uute ja noorte poolt asutatavate ettevõtete arvu kasvu, selleks tuleb:
1) uutele üliõpilaste ettevõtetele võimalust kasutada pool aastat tasuta SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorite teenuseid.
Ma ei ole kindel kas selle sidumine üliõpilase staatusega on hea mõte. Pigem võiks inkubaatoreid muuta oluliselt kättesaadavamaks kõigile. Võrdne konkurents ka vmt.
Üldplaanis on mul hea meel, et üliõpilased platvormiga välja tulid ning oma ootustes utoopiliseks läinud ei ole. Koostöökohti ja ühiseid mõtteid on palju.
Tarand linnavolikokku!
26-mai-2009
Püromaania levib massidesse ja kõrgemate haridusasutuste suunast on tunda kerget kärsahaisu. Suitsuna on õhku haihtumas kõrghariduse eelarve ning suitsu peab seega saama ka koolihoonete ümber.
Üliõpilased palusid sõna levitada, levitan.
Head üliõpilased ja õppejõud,
käes on ärevad ajad, kus Valitsus on lisaeelarvega kärpinud kõrgharidusele mõeldud summasid. Vähendada kavatsetakse riikliku koolitustellimust, üliõpilaste ja doktorantide õppetoetusi, kaotatakse ära õppelaenude hüvitamine riigi ja kohalike omavalitsuste ametnikele ja õppelaenude hüvitamine peredele.
Loomulikult mõistame Eesti kehva eelarvelist olukorda ning ei ole kogu kõrghariduse kärbete vastu, sest arvestades tänaseid olusid tuleb meil kõigil oma püksirihma koomale tõmmata. Siiski oleme vastu teatud otsustele, mis tõsiselt kahjustavad Eesti pikemaajalist arengut.
Seega antud olukorras ei saa me keegi jääda lihtsalt kõrvaltvaatajaks vaid peame aktiivselt oma seisukohad välja ütlema ning nende eest seisma. Peame üheskoos rõhutama, et haritud inimene on tugeva Eesti riigi alus.
Käesolevaga kutsume kõiki üliõpilasi ja õppejõude süütama sellel kolmapäeval (27. mai) kell 22.00 oma kõrgkoolide ees küünlad, et avaldada protesti planeeritavate muudatuste vastu.
Küünla süütamisega ütleme EI kõrghariduskulutuste vähendamisele ning näitame üles oma ühtsust.
Küünlad võib süüdata nii peahoone kui ka õppehoonete ja üliõpilaselamute eest. Üliõpilaskonnad süütavad küünlad peahoonete ees.
Meie ühine eesmärk on juhtida tähelepanu, et majanduse jätkusuutlikuks arenguks ja sotsiaalsete probleemide leevendamiseks on võti edukas hariduspoliitika, sealhulgas kõrghariduse prioritiseerimine.
Palume teil levitada infot küünalde süütamise kohta kõikides infokanalites (listid, Orkut, Facebook, Twitter jne).
23-veebr-2009
20. veebruaril saatis Soome haridusministeerium parlamenti menetlusse eelnõu ülikooliseaduse muutmiseks ja täiesti selge on, et mõned seni täiesti iseenesestmõistetavad asjad nagu üliõpilaste võrdne kohtlemine ja tasuta kõrgharidus on esitatud eelnõus selgelt löögi all. Seda kusjuures ennustati ette kohe peale seda kui sotsiaaldemokraadid valimistel põrusid ja sealne valitsus senisest oluliselt paremale poole kaldus.
Muuhulgas distantseerub ka riik ülikoolidest. Ametlikult. Seni väga tugevalt riigi tiiva all asjatanud ülikoolid tahetakse muuta majanduslikult iseseisvateks avalik-õiguslikeks organisatsioonideks või koguni millekski sihtasutuse sarnaseks. Ehk siis riik ei taga enam igas olukorras ülikooli maksevõimet ja sellega seonduvat. Selleks on vaja muidugi sealkandis ümber teha terve seadus. Kuna sealpool vett määratakse ka ülikoolide arv jne. seadusega siis sama seaduse käigus ühendataksegi kohe ka mitmed suuremad ülikoolid. Muuhulgas lükatakse ühte sihtasutusse kõrgem tehnika- ja kunstikool. Seni sisuliselt riigiametnikena toimetanud õppejõududest saavad töölepingu alusel töötavad töötajad. Muudatus on nii suur, et kõike polegi selle seaduse jaoks kirja saanud ja muudatuste reaalses elus ellu viimiseks esitatakse ilmselt veel eraldi seadus.
Sellist sammu soovitas Soomele 2006. aastal ka OECD, just sellel põhjusel, et ülikoolide muutmine juriidiliselt iseseisvateks asutusteks võimaldab mitmekesistada nende sissetulekuid. Kaasata erinevaid fonde, investoreid ning muidugi… küsida õppemaksu. Mis oleks riigiasutusena raskem või teatud ulatuses isegi võimatu. Muidugi vihjatakse eelnõus ka sellele, et samal aastal kutsus ka Euroopa Komisjon liikmesriike üles ülikoole moderniseerima.
Olgu, selle eraldi juriidiliste isikute osa annab neile andeks, paindlikkus on alati kasuks tulnud. Lahe on see, et Aalto-ülikooli sihtasutus loodi, riigi osalusel, tegelikult juba juunikuus. Eeldusel, et sellele antakse üle teatud ülikoolide rollid. Milline enesekindlus, eks ole.
Mis aga on täielik jama on eelnõusse sisse kirjutatud “eksperiment”. Praegu nimelt on Soomes kõrghariduse omandamine tasuta hoolimata sellest, millisest maailma otsast sa kohale tulnud oled. Mis peaks igas riigis olema ainuõige valik. Eelnõu ütleb küll, et diplomiõpe jääb ka edaspidi tasuta aga… käivitatakse eksperiment mille käigus ülikoolid ja kõrgkoolid saavad magistriõppe puhul loa taotleda luba õppemaksude kehtestamiseks väljastpoolt Euroopa Liitu pärit üliõpilastele. Jalaga saab seega tagumikku ka üliõpilaste võrdse kohtlemise printsiip. Suured tulekahjud saavad ikka alguse ühest tikust ja see on 100% asi mis parlamendis vaidlusi tekitama hakkab ja loodetavasti eelnõust kaob. Samas, jõudude vahekorda arvestades ilmselt siiski jääb. Taanis, kusjuures vähendas õppemaksude kehtestamine EL-i mittekodanikele nende riikide üliõpilaste arvu 40% kandis. Ei pane selle numbri nimel pead pakule, pärineb see Soome Sotsiaaldemokraatlikult Üliõpilasorganisatsioonilt.
Just see viimane nullibki ilmselt kõik uuest seadusest tulenevad positiivsed muutused ja uuest seadusest tuleb varem või hiljem rohkem kahju kui kasu…
Kusjuures. Kui keegi tahab saada põgusat ülevaadet kõrgharidussüsteemidest (peamiselt õigusliku paiknemise aspektist vaadatuna) üle maailma, siis konkreetse eelnõu, meie mõistes, kaaskiri on kohati isegi päris informatiivne.
