http://www.gerdtarand.eu

Kommentaarid: (3)

10 000 maha visatud töökohta?

Teema: noored, Statistika

Mängime veidi numbritega. Graafik näitab noorte tööpuudust Eestis.

Eesti Üliõpilaskondade Liidu poolt eelmise aasta lõpus läbi viidud tudengite sotsiaalmajandusliku hetkeolukorra uuring väidab, et kõigist uuringus osalenud tudengitest töötasid täiskoormusega 21%, osalise tööajaga 21% ning üldse ei töötanud 58%.

Kusjuures, riigieelarvelistel kohtadel õppivatest tudengitest töötas täiskohaga 11% ning tasulistel kohtadel õppijatest koguni 39%. Läänemere regioonis ringi liikudes olen suutnud selle viimase numbriga paljusid kuulajaid jahmatada kuid Eestis ei šokeeri sellega vist enam kedagi.

Kõrgharidust oli Eestis samal ajal omandamas 68 985 inimest kelledest 33 080 riigieelarvelistel ning 35 905 tasulistel kohtadel.

Teen siinkohal julge oletuse, et viidatud uuring annab ülevaate tervest üliõpilaskonnast – täiskohaga töötavaid tudengeid oleks meil seega 17 640. Päris korralikult. Tänaseks ilmselt vähem kuna tööpuudus on noorte seas keskmisest tunduvalt kõrgem.

Oletame nüüd, et riik otsustaks, et haridus peab kõigile võrdselt kättesaadav olema (Hoidku koalitsioon meid selle õnnetuse eest!) ning ühe sammuna selle suunas kaotaks õppemaksud.

Kas suurel osal tänastest üliõpilastest kaoks selle otsuse järel vajadus töötada? Ilmselt küll.

Juhul kui täna tasulisel kohal õppivast 35 905-st üliõpilasest jääks tööle sama osakaal kui riigieelarvelistel kohtadel õppijatest (11%) siis vabaneks õpingutele pühenduvatest noortest vähemalt 10 000 töökohta.

Tegelikult isegi rohkem. Jätsin ju arvestamata kõik need kes töötavad osalise tööajaga, olid juba eelmise aasta lõpuks töökohad kaotanud või ei olnud veel tööd leidnud.

Valikute küsimus.

Kommentaarid: (5)

Daniel Sepp: võtan tööd!

Teema: Külalispostitused, Poliitika ja muud loomad, reklaam & turundus, seisukohad

Täna ilmus Delfis suhteliselt huvitav artikkel selle kohta, kuidas linnapilti on tekkinud uued plakatid. Kõige huvitavam on see, et raha on raisatud aga enda nime alla kirjutamata – kas osav turundustrikk või on hoopis tegemist provokatiivse hästi rahastatud kunstiga?

Kui tegemist on kodanikualgatusega, siis on see väga tervitatav. Kahjuks või õnneks aga tundsin ära 6404 -algusega telefoninumbris Tallinna Linnavalitsusele kuuluva numbri.

Uurisin siis järele, kellele see kuulub ja kes sellele vastab. Tallinna Linnavalitsus andis mulle numbri vasteks Karin Visnapi, kes telefonile vastas.

Daniel: “Tere, nägin linnapildis plakatit, mille sõnum pakkus tööd. All oli see telefoninumber. Kas see pakkumine kehtib jätkuvalt?”

Karin: “Ei, sellist pakkumist ei ole siinpoolt. Ma võin teid infotelefonile ümber suunata, kui soovite.”.

Daniel: “Palun väga vabandust tülitamast, pole vaja. Mind huvitas just konkreetne pakkumine mitte reisisaatja koht. Ilusat päeva teile!”

Karin: “Teilegi, head aega!”

Tallinna Linnavalitsuse kampaania see ei ole seega. Konspiratsioon on murtud. Kuid see ei olnud ainus riigiasutuse number, mis oli plakatil välja toodud. All oli Riigikogu Kantselei number, millele ma proovisin ka helistada. Mart Laar oli lubanud 50 000 uut töökohta, või kuidas see oligi. Ma ei ole seda meest kunagi väga tõsiselt võtnud, seega ei mäleta.

Daniel: “Tere, helistan Teile seoses tänavapildis nähtud..” (mind katkestatakse).

RK: “Väga vabandame, aga tegemist on eksitava informatsiooniga. Hetkel tegeletakse selle probleemiga juba, kuid hetkel ei oska me kommenteerida, kes sellise tobeda nalja taga on. Palume väga vabandust sellise väärinfo levimise eest”.

Daniel: “Suur aitäh teile sellegipoolest!”

RK: “Ilusat päeva!”

Daniel: “Teilegi!”

Siit järeldus – selle taga ei ole ei Tallinna Linnavalitsus (neile helistatakse nii vähe ka, et nad ei osanud mind kohe katkestadagi), ega ka Riigikogu, sest nemad juba eitasid seda rõõmsalt enne küsimuse esitamist. Vabandan ka kohe, et ma niimoodi inimesi eksitan, sest olles ise veel õpilane ei saa ma endale hetkel töökohta ajanappuse tõttu lubada. Ei ole ka Mart Laar enda lubadust täitnud, aga sellel pole tähtust.

Kui nüüd järele mõelda, siis on tegemist siiski kellegi kodaniku algatusega, kes soovib viidata tööpuudusele kui tõsisele probleemile, mida ei lahendata. Riigikogu Kantselei eitab kategooriliselt, Tallinna Linnavalitsus pakub vähemalt ümber suunata ja pakub midagigi.

Siiski on sihitud algatus sedaviisi, et väljendada rahulolematust – tööpuudusega ei tegele selle kodaniku(ühenduse) arvates mitte keegi. Ma ei usu, et Eestis on mõni erakond, mis sooviks sedaviisi sõna võtta.

Kes iganes seda ka ei teinud, siis tabas ta tegelikult haava pihta ning usun, et see on päris valus ja ebameeldiv neile, kes sinna tõesti ka helistavad. See on ebamugav, sest helistada ja küsida võõralt inimeselt abi, sest sa tõesti vajad seda on niigi keeruline. Ja kui veel selline vastus tuleb – et Teie üle tehti lihtsalt nalja – siis kus on ühe töötu motivatsioon jätkata otsinguid.
 

_
Daniel Sepp on õpilasaktivist, kelle südameasjaks on sotsiaal- ja haridusvaldkond Eestis ja Euroopas. Lisaks sellele on Daniel Tallinna linna Noortenõukogu aseesimees ja Tallinna Õpilasesinduse esimees. Külalispostitajana ei pruugi tema arvamus ühtida käesoleva blogi omaniku seisukohtadega. Danieliga saab kontakti saates e-kirja aadressil daniel@opilaskond.ee või säutsudes Twitteris kasutajaga @danielsepp.

Kommentaarid: (3)

Noorte tööpuudus Eestis ja mujal… Eestis üle 30%?

Teema: noored, Statistika, Teised kirjutavad

Järgmisel nädalal kogunevad G20 tööturuga tegelevad ministrid Washingtonis, et arutada muu hulgas ka käimasoleva kriisi mõjusid noortele. Juba iseenesest väga oluline samm – noorte olulisemalt nõrgemat positsiooni võrreldes teiste vanusegruppidega on vähemalt märgatud ja tunnistatud.

OECD ennustus on, et noorte tööpuudus lähikuudel kasvab kindlasti ning enne 2011. aasta lõppu vastavad numbrid kahekohalistest ühekohalisteks ei muutu, pigem jäävad need 20% kanti. Paljusid noori ootab pikaajaline töötus.

OECD värske raport “Rising youth unemployment during the crisis: how to prevent negative long-term consequences on a generation?” juhib valitsuste tähelepanu asjaolule, et valitsused peavad noorte tööpuudusega tegelemiseks tegema oluliselt rohkem kui täna.

Näiteks 2/3 OECD riikidest ei saa töötutoetuseid need noored kes on värskelt kooli lõpetanud – süsteem nõuab, et nad oleksid enne töötuks jäämist mõnda aega töötanud (4 kuud Prantsusmaal on ilmselt kõige lühem periood, aasta on üldiselt kõige pikem).

Eestis on õppimine õppeasutuse päevases õppevormis või täiskoormusega õppes, juhul kui õpingud on lõpetatud, võrdsustatud töötamisega (aga ainult juhul kui õpingud on lõpetatud, mitte näiteks katkestatud) ning gümnaasiumi ja ülikooli lõpetajatel on õigus saada vähemalt töötutoetust – seda kohati naeruväärsena tunduvat ligikaudu 1000-det krooni (32,9 krooni päev tegelikult).

Kes raportit lugeda ei viitsi, taha, saa, siis põhiline on paariminutilises videolõigus ilusasti kajastatud.


 

_
Rising youth unemployment during the crisis: how to prevent negative long-term consequences on a generation? OECD

 

Eesti aga ei ole OECD liige ning raportis ega nende statistikas ei kajastu. Eelmise aasta seisuga nägi olukord meil välja selline (Tegemist statsitikaameti andmete, mitte registreeritud töötusega. Graafikul olev 25-34 aastaste 2008 I kvartal on tegelikult 2007. aasta keskmine):

Statisikaameti andmebaasis ei ole avaldatud veel 2010. aasta I kvartali numbreid kuid Töötukassa ütleb, et 31. märtsil 2010 oli 16-24 aastaste seas töötuid Eestis 15,9%. Kindlasti ei ole see reaalne number ning noorte tegelik tööpuudus on oluliselt suurem. 2009. aasta IV kvartalis pakkus statistikaamet selleks ligikaudu 29%. Töötukassa pakkus samal ajal 15,7%. Seega on tööpuudus 16-24 aastaste seas viimases kvartalis kasvanud kindlasti – tõenäoliselt üle 30%. Noorte meeste tööpuudus ületas selle piiri juba eelmisel aastal…