Tundub, et täna hilisõhtul postkasti jõudnud Mustamäe linnaosa ajaleht defineerib selgelt Mustamäe uute juhtide ja Keskerakonna prioriteedid ning ülesanded. Linnaosa ajaleht on keskerakonnastatud mitte ainult sisult vaid ka kujunduselt. Postkasti jõudis igati tasemel parteileht.
Tehtud!
Sõna saavad Indrek Ahlberg, Jüri Ratas, Igor Kravtšenko, Rainer Vakra, Lauri Laats (endise linnaosa vanemana, SDE), Eha Võrk, Kalle Mihkels, Margarita Tšernogorova ja Merike Martinson. Keskerakonna kandidaatidest meie valimisringkonnas seega julge 7/10.
Oletan, et selle sammuga loobub Keskerakond nendel valimistel enda tavapärase Mustamäe piirkonna ajalehe “Mustamäe Ekspress” väljaandmisest ja otsepostitusest?
24-jaan-2011
16-nov-2010
Aplaus ja trummipõrin. Tallinna noortenõukogu kuulutas oma viimasel koosolekul välja noortevolikogu uue koosseisu valimised – kandideerida saab iga kuni 26-aastane noor, kelle elukohaks on Tallinna linn või kes õpib mõnes pealinna üld-, kutse-, era- või kõrgkoolis. Vähemalt paberil. Reaalselt pole ilmselt mõtet, kuna mingeid tõsiselt võetavaid valimisi ei toimu.
Valimised korraldatakse nimelt kolmes huvirühmas (õpilased, üliõpilased ja noorteühendused), igast huvirühmast valitakse seitse esindajat. Huvigrupi valimisi korraldavad esindusorganisatsioonid: õpilased – Tallinna Õpilasesindus (mis on sisuliselt täiesti surnud organisatsioon, ei esinda kedagi ning koosneb ainult mõnest kesknoorest); üliõpilased – Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaud (Lisatud kell 11:40: Täpsustuseks niipalju, et üliõpilaskondade Tallinna katuseorganisatsioon TÜÜL on juba teavitanud, et nemad selles protsessis ei osale ja oma esindajaid ei vali, kuna esiteks on põhimäärus väga segane ja vastuolusid täis, teiseks on tähtajad utoopiliselt lühikesed ning kolmandaks on valimised seadusega vastuolus.) – ja noorteühenduste valimised korraldab Tallinna Spordi- ja Noorsooamet. Valiku kandidaatide osas teevad Tallinna haldusterritooriumil tegutsevate õpilaste, üliõpilaste ja noorteorganisatsioonide volitatud esindajad 22.-28.novembrini k.a. toimuvatel koosolekutel.
Täpsemat valimisjuhendit saab lugeda siit.
Sama süsteemi järgi on Tallinnas noortevolikogu juba korra moodustatud ning nii nagu arvata võis, kukkus see haledalt läbi, ning nii nagu arvata võis, ei ole sellest midagi järeldatud.
Siin on mitu asja, mis on üdini mädad. Nii sisuliselt kui formaalselt.
Esiteks, Tallinna noortevolikogu moodustamine sellises korras on järjekordne noorte osaluse mõnitamine Tallinna linnas. Olen sellest juba ka varem korduvalt kirjutanud.
Kui olime kunagi, päris esinduslikus töögrupis, poolteist aastat kestnud arutelu tulemusena välja töötanud igati hea ettepaneku kombineeritud valimissüsteemi osas (11 organisatsioonide kaudu, 22 otsevalimistega Tallinna noorte seast), siis viimasel koosolekul otsustas kohal olnud neli töörühma liiget neljateistkümnest ettepanekut süsteemi osas muuta sedasi, et kõik noortevolikogu liikmed määrataks Tallinnas tegutsevate noorteorganisatsioonide poolt (7 TÕE kaudu, 7 TÜÜLi kaudu, 7 teiste NÜde “üldkoosoleku” poolt). Minu hinnangul ei lähe see aga mitte. Alustades sellest, et sellega jäetakse automaatselt kõrvale kõik organiseerumata noored (valdav enamus), kuni selleni, et otsustamine viiakse jälle kitsa ringi noorteühenduste juhtide kätte.
Sellise delegeeritud valimissüsteemiga kloonitakse efektiivselt Tallinna noortenõukogu senine (olematu) mandaat, mis tähendaks seda, et noortevolikogu esindaks igal juhul ikkagi vaid noorteühendusi (Tallinna noortenõukogu ei esinda tegelikult mitte kedagi, kuna selle koosseisu on linnavalitsus totaalselt tasakaalust välja viinud ja sisuliselt ära solkinud), mitte Tallinna noori, nagu esialgne eesmärk kunagises lähteülesandes oli.
Ka riiklikud strateegiad on seadnud eesmärgiks organiseerumata noorte kaasamise mitte juba aktiivsete noorte jaoks veel ühe võimaluse loomine. Mitte et mul midagi võimaluste vastu oleks, aga nüüd juba teist korda rakendatava valimissüsteemi kohaselt pean paraku ütlema, et NOORTE OSALUS MY ASS!
Lisan siia veel korra ka kunagise töögrupi ettepaneku noortevolikogu moodustamise ja töö korraldamise põhimõtete kohta:
 |
Tallinna noortenõukogu Noortevolikogu loomise töögrupp KOKKUVÕTE TÖÖGRUPI ETTEPANEKUTEST 09.12.2007, Tallinn |
Tänast süsteemi õõnestab samuti teadmine, et ka noored ise ei taju, et esindusorganisatsioonid neid esindaks. Seda seisukohta kinnitas ka 2009. aastal läbi viidud kvalitatiivne (piloot)uuring, mis puudutas noorte katuseorganisatsioonide osalust poliitika kujundamisel.
Aga siit edasi minnes.
Kui eelmise nurisünnitise moodustamise ajal oli noortevolikogu veel seaduses defineerimata, siis nüüd on noortevolikogu ka seaduses selgelt defineeritud:
§ 9. Noortevolikogu
(1) Valla- või linnavolikogu juurde võib moodustada noortevolikogu. Noortevolikogu eesmärgiks on arutada valla või linna pädevusse kuuluvaid noori puudutavaid küsimusi ning teha nende kohta ettepanekuid valla- või linnavolikogule ja valla- või linnavalitsusele, lähtudes noorte vajadustest ja huvidest.
(2) Noortevolikogu valitakse valla või linna noorte poolt demokraatlikul teel valla- või linnavolikogu kehtestatud korras.
(3) Noortevolikogu tegutsemise alused kehtestab valla- või linnavolikogu.
(4) Vald või linn toetavad oma haldusterritooriumi noortevolikogu jätkusuutlikku tegutsemist valla- või linnavolikogu kehtestatud korras.
(5) Valla- või linnavolikogu edastab noortevolikogule selle taotlusel oma istungite päevakordade projektid ning noori puudutavate õigusaktide eelnõud enne valla- või linnavolikogu istungite toimumist.
Tallinnas ei ole kinnitatud noortevolikogu tegutsemise aluseid ega kinnitatud valimiskorda. Küll aga, nagu alguses ütlesin, on Tallinnas välja kuulutatud valimised, mis kehtiva seaduse kohaselt on õigustühised ning mida ei saagi läbi viia. Eeldusel, et Tallinnas tehakse ikka noortevolikogu, mitte ei mõnitata taaskord noori ja noorteorganisatsioone.
Noortevolikogu tänane valimiskord on kellegi vaimusünnitis ning tegutsemise alustega, mille samuti linnavolikogu kehtestama peab, on sedasi, et Tallinna noortenõukogu viimaselt koosolekult käis dokument küll läbi, kuid erilist arutelu ei toimunud (kuigi igal nõukogu liikmel oli tegelikult võimalik enne koosolekut esitada muudatusettepankuid – tegelikult oli tahtmine asja kinnitada juba eelmisel koosolekul, kuid kuna noortenõukogu liikmed nägid eelnõud alles kohapeal, vähemalt seda ei tehtud), kuna linnapea olevat kedagi sõimama asunud ning seejärel olevat kõigil suud lukus ja dokument vaikimisi heaks kiidetud. Linnavalitsus ja linnavolikogu seda veel arutanud ei olegi. Dokumenti ennast saab samuti lugeda ning ka selles on nii mõnigi punkt, milles nii sisuliselt, kuid ka seaduse mõttes kahelda tasub.
Põhimäärusest aga lähemalt siis, kui see kunagi mõnda legitiimsemasse kogusse arutlusele peaks jõudma. Halb huumor ja klounide paraad.
Võtan aga juba eeposeks kujunenud postituse kokku poolpika ajaloolise ülevaatega.
Tallinna tegevus noorte osaluse, algatuse ja kodanikuteadlikkuse kasvu takistamisel on täna ennast tõestanud järjepideva seisukohavõtuna. 2007.-2008.aastal otsustati kõigi noorte poolt otse valitava noortevolikogu loomise asemel toetada väikese, valitud seltskonna poolt koostatava „esinduskogu“ loomist ja sama tahetakse teha ka sellel aastal. Tallinnas töös olev noortevolikogu pilootprojekt on pigem noorte osaluse mõnitamine kui midagi mõistlikku ja jätkusuutlikku. Seadusele vastamisest rääkimata.
2009. aasta märtsis suutis aga jahmatada toonane Mustamäe linnaosa asevanem Nikolai Degtjarenko, kui Õpilasesinduste Assamblee nimel Vene suursaadiku väljaütlemistele otse ja ausalt vastanud peasekretär Sergei Metlev langes Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis repressioonide ohvriks. Meeldetuletuseks olgu öeldud, et linnavõimu esindava Degtjareno tookordne seisukohavõtt kõlas noortele aktivistidele selgelt ja otse – olge vait ja teenige edasi. Kooli esindajad leidsid tookord üldse, et nende õpilased ei ole võimelised mõistlikul tasemel argumenteerima, arvama ja olukordi kommenteerima.
Enne 2009. aasta kohalikke valimisi ründas Tallinn julmalt, aga mitte ootamatult noorte esindusorganisatsioonide poolt korraldatavat varivalimiste projekti. Muidugi – siirast murest olukorra pärast, mil õpilasi püütakse rakendada valimisvankri ette ja kasutada neid mõnede erakondade tahte läbiviimiseks. Või siis mitte. Kas Tallinna linnavõim kartis noorte teadlikkuse ja aktiivsuse kasvu või tundis ennast ühest poliitikakaugest projektist liigselt kõrvale jäetuna?
Tallinna Noortenõukogu, mille seisukohaga endine abilinnapea Jäppinen tookord argumenteeris, muudeti aga farsiks juba 2007. aastal, kui noorte esindusorganisatsioonide poolt määratud liikmed seal vähemusse jäid, muuseas paigutati siis sinna tookord linnapea ukaasiga ka Piret Järvis, kellel mõnede vihjete kohaselt sealt pikalt lahkuda ei lubatud, ning kesknoored Henri Kaselo ja Raimond Kaljulaid. Noortenõukogu mõistlikku koosseisu pole tänaseni taastatud.
Nüüd siis järjekordne farss noortevolikogu moodustamisel ning rääkimata hiljutisest abilinnapea algatusest toimiva noorsootöö süsteemi lammutamiseks.
Tallinnas on suurepärased tingimused ja võimalused noorte aktiivsemaks kaasamiseks. Kogu Euroopa liigub aeglaselt, aga järjekindlalt noorte osaluse suurendamise, ühiskonnateadlikkuse tõstmise ja isegi valimisea langetamise suunas. Suur hulk noori ja noorteühendusi on selleks valmis. Meie pealinn on aga käest lasknud mitu eesrindlikku võimalust ja otsustanud käituda risti vastupidi.
Sedasi jääbki ainult üle küsida: miks Tallinn toodab teadlikult poliitikakauget valijat?
31-okt-2010
Tallinnas tehakse jälle lolluseid ning Facebookis saab jälle kainet mõistust, seekord siis Tallinna noorsootööd, toetada!
Kutsun sindki liituma leheküljega “Tallinna Noorsootöö Keskuse likvideerimise vastu“.
Miks?
Sest kui Tallinnas tahta hävitada täna üsna edukalt toimivat noorsootöö süsteemi ja astuda hulk aastaid tagasi, on selleks õhku visatud päris hea mõte. Tuleb sulgeda Tallinna Noorsootöö Keskus ja vara laiali jagada. Alates sellest nädalast on selge, et see samm on ette võetud ja ideena õhus. Minu pikemat seisukohta ja taustainfot saad lugeda siit.
30-okt-2010
Kuna Mustamäe ja Haabersti vaheline ühistransport pole just kõige kasutajasõbralikum, siis kodunt Rocca al Mare keskusesse mineku võtan reeglina ikka jala ette. Sellele teelõigule jääb ilmselt ka üks Tallinna geniaalsemaid vöötradu (mis ühe otsaga lõpeb lihtsalt teekraavis), mille ületamise järel iga kord pikalt mõelda saab, et mõnes asutuses pole vist pööninguga ikka kõik päris korras.
28-okt-2010
Kui Tallinnas tahta hävitada täna üsna edukalt toimivat noorsootöö süsteemi ja astuda hulk aastaid tagasi, on selleks õhku visatud päris hea mõte. Tuleb sulgeda Tallinna Noorsootöö Keskus ja vara laiali jagada. Alates eilsest on selge, et see samm on ette võetud ja ideena õhus – tõenäoliselt viiakse siis ka ellu.
Reaalselt on Tallinna Noorsootöö Keskus (TNK) ainus linnaasutus, kus on tõsiseltvõetavat noorsootöö alast kompetentsi ja ressurssi ning mis on seda võimeline ülelinnaliselt kasutama. Tallinna Spordi- ja Noorsooamet (TSNA) on aastaid võrrelnud linnaosade noortekeskuseid ja TNK omi ning TNK omad jäävad alati võrdluses peale ja mitte vähe.
TSNA all olevate TNK noortekeskuste juhtimist korraldab üks juhtkond, st siin on võrreldes linnaosade keskustega väga selge kokkuhoid. Võrdluseks, kui ühe TNK keskuse kulu noortekeskuse kohta oli 2009. aasta kinnitatud eelarve järgi 1,257 miljonit, siis nii Mustamäe kui Haabersti keskuste kulud olid 100-150 tuhat krooni enam. Veidi väiksem on see vahe Mähe ja Kose keskuste puhul kuna tegemist on pisikeste, asumipõhiste keskustega. Sellel aastal saavad TNK 7 keskust majandatud miljoniga aastas, samal ajal on Mustamäe ja Haabersti eelarved vastavalt 1,235 ja 1,154 miljonit krooni. Mingist rahalisest kokkuhoiust siin seega rääkida ei saa. Suurendame nii kulusid kui linnabürokraatiat. Samuti on TNK keskuste vahel olemas väga hästi toimiv ressursijagamine, st igasse keskusesse ei ole vahendeid tarvis hankida, vaid neid saab jagada – linnaosade keskustes selline süsteem ei toimi ja kui toimiks, oleks oluliselt aja ja töömahukam. TNK keskuste puhul on ka inimressursi kasutamine oluliselt parem, ka asendustöötajaid on vajadusel oluliselt lihtsam leida jne. Näiteks kannataks TNK kaotamisel otseselt Ranna Noortekeskuse projekt mida on 4 aastat tehtud ja üle riigi eeskujuks toodud – üks noortekeskus ei ole seda võimeline korraldama ning mitme, eri juhtimise all noortekeskusega sellist projekti teha oleks kas keeruline või võimatu, ka kulukam.
Linnaosade noortekeskused pakuvad üldjuhul ainult piirkondlikku tegevust, erinevalt TNK keskustest, mille tegevus on ülelinnaline. Noortele on aga iseloomulik justnimelt suur mobiilsus linna siseselt ning Lasnamäe noored võivad vabalt käia mõne teise linnaosa keskuses ja vastupidi. Killustamine ja piirkonnastumine vähendab seda võimalust oluliselt.
Igasuguste uuenduste ja muutustega on oluliselt lihtsam kaasa minna samas haldusalas – samuti tagada kvaliteeti. Näiteks on just Mustamäe noortekeskuse inimesed kurtnud, et kuigi nad tahaksid teha enda veebilehel TNK eeskujul uuendusi, siis linnaosa lihtsalt ignoreerib seda vajadust ja keskusel pole selleks ressurssi. Samuti on alati olnud problemaatiline linnaosade keskuste töötajate osalemine TNK poolt korraldatavatel koolitustel jne.
Samuti on teenus linnaosade keskustes oluliselt kättesaamatum kui TNK omades. Näiteks Mustamäe ja Haabersti keskused olid 2009. aastal avatud 330 tundi vähem kui TNK keskused ning nende külastatavus oli 39% väiksem kui TNK keskustel – siin kombineerub nii teenuse kättesaamatus kui ka TNK poolt pakutav oluliselt kõrgem kvaliteet. Samuti ei ole linnaosade keskustel võimekust leida lisarahastust. Siseriiklike projektide kaudu said TNK keskused lisarahastust 2009. aastal 800 000 krooni, linnaosade omad vaid 65 000 kr. Välisrahastust said TNK projektid 665 000 krooni, linnaosade keskused mitte sentigi.
Linna noorsootöö kannatab linnaosade noortekeskuste kaudu tervikuna!
Lisaks TSNA kaudu saadavatele andmetele on siin veel peenemaid detaile. Linnaosad on alati noortekeskuste peale hammast ihunud, kuna seal on ressurssi ja võimalusi, mida saab ka eesmärgiväliselt ära kasutada. Nii on näiteks Haabersti noortekeskus tihtipeale sunnitud promoma sealset linnaosa vanemat ning räägitakse, et (Oliver Liidemann seletas mulle pikalt ja laialt, et tegelikult on ta tore ja hea ja lubasin talle, et võin talle niipalju vastu tulla, et lisan siia teksti sõnapaari “räägitakse, et”. Ilmselt hakkas siis asjast avalikult rääkimine häirima.) Järve noortekeskusesse soetatud kallist tehnikat kuritarvitavad juba täna Keskerakonna inimesed enda materjalide paljundamiseks (agar kesknoor Oliver Liidemann on pandud Kristiine LOVis suisa noorsootöö peaspetsialistiks). Muidugi tahaks linnaosades tegutsevad parteikontorid rohkem juurdepääsu ja võimalusi. Paljudes linnaosades peetakse noorsootööd aga mitte sisuliseks pikaajaliseks tegevuseks, vaid lihtsalt mingiks tilu-lilu ürituste korraldamiseks. Samas just Nõmme linnaosa oleks ilmselt suurim võitja, kuna Pääsküla noortekeskuse ekstreemspordihalliga on võimalik korralikku omatulu teenida.
Esimesena kannatab aga tõenäoliselt hoopis venekeelne noor. Täna hoolitseb TNK selle eest, et tegevus toimus suuresti kahes keeles, materjalid oleksid saadaval kahes keeles jne. Seda võimekust ja kompetentsi väljaspool TNKd senini ilmnenud ei ole.
Kui kellelgi on soov Tallinna noorsootööd reaalselt arendada, vähendada kulusid ja bürokraatiat, tuleb käituda täna planeeritust vastupidi. Noortekeskused, mis on linnaosade hallata, tuleb sealt ära tuua ja viia Tallinna Noorsootöö Keskuse alla. Tulemus oleks juba aasta-kahega selgelt näha.
Kui linnastruktuuris selle valdkonna siseselt muudatusi teha, siis kõige edasiviivam liigutus oleks hoopis Spordi- ja Noorsooameti likvideerimine, Tallinna Noorsootöö Keskuse muutmine Tallinna Vabaaja Keskuseks (mitte ametiks, vaid justnimelt linnaasutuseks), sinna alla koondada kõik noortekeskused, spordivaldkond ja ka kultuurivaldkond ning anda asutusele küllaltki lai tegutsemisvabadus. Selle sammuga vähendaks ka korralikult bürokraatiat ja kulusid.
Sellised mõtted siis seekord.
