Hah! Säh teile… Tallinna võimud on aastaid grafiti vastu võidelnud, tehes nägu nulltolerantsist ning üritades halastamatult tappa ühte kunstivormi (suvaline sodi suvalisel seinal, ei ole päris grafiti) aga Helsingi valis ühe sellise hoopis 2009. aasta kultuuriteoks. Oluliselt mõistlikum, vähem kitsarinnaline, isegi edasiviiv, lähenemine.

Helsingis esitati aasta kultuuriteo kandidaate 460. 120 neist pakkusid võitjaks justnimelt Suvilahti gafitiaeda. Mäekõrgune edumaa!

Taustaks siis sedapalju, et tegemist oli 16. juunil 2009 avatud ning 1. septembril suletud, sajameetrise, vineerplaatidega kaetud traataiaga, millele võis täiesti legaalselt grafitit joonistada. Esimesed joonistused olid valitud seltskonna poolt kuid peale seda oli pind avatud kõigile kellel vähegi huvi ja annet. Lühikese aja jooksul joonistati sein korduvalt ja korduvalt täis.

Ettevõtmise sulgemise tingis ala plaanikohane ehitustöö ning uus aed avatakse juba käesoleva aasta suvel. Sinna investeeritakse ka seekordne auhinnaraha (5000 EUR), võimalik, et seekord jääb asi püsima juba pikemaks ajaks – projekt osutus ju igati edukaks, ka ümberkaudsete hoonete rikkumine vähenes oluliselt ja seda hoolimata sellest, et ebaseaduslik (Helsingis ei tohi tegelikult ilma hea põhjuseta grafitiks vajalikke vahendeid isegi mitte kaasas kanda) seinte sodimine Helsingis tervikuna eelmisel aastal praktiliselt kahekordistus.

Kusjuures. Kui Suvilahti grafitiaed avati osales üritusel miski 400-500 inimest. Kuna esimene grafitipõlvkond on jõudmas keskikka, olid paljud kohal tervete perekondadega. Lähistel töötavad inimesed said aknast jälgida näiteks kuidas isa õpetab tütrele korrektset tehnikat jne. Pole see midagi ainult mässavate teismeliste teema.

Tallinnas on samuti päris mitu kohta kuhu selliseid pindasid tekitada saaks. Õel tahtmine on lähiajal paari konkreetse ettepanekuga juba ametlikult välja tulla. Ilmselt tulengi, positiivseid näiteid on lisaks Helsingile ka mujalt võtta.