Sõnad on üleliigsed ja ülejäänud pildiseeria leiad Flickrist.
03-okt-2010
06-sept-2010
Olen pikalt (naljaga pooleks, turbomenetlus ikkagi) mõelnud, et kas öelda Tallinna 2011. aasta eelnõu kohta midagi või hoida suu kinni ja teha palju inimesi palju õnnelikumaks. Aga ei saa mitte vaiki olla.
Mina ei kujuta ausalt ette, et kui peaksin täna istuma volikogus ja otsustama, siis mille alusel ma otsustan? Jäägitu usaldus ja austus linna tegevjuhtkonna vastu? Samavõrra jäägitu trots opositsiooni vastu? Silme ees pimestavalt sätendavad müügimaksu eurod? Tallinna 2011. aasta eelnõu on sedavõrd läbipaistmatu, sedavõrd üldistatud, et volikogu muudab seda kinnitades ennast täielikult marginaalseks.
Seletuskirjast:
2011. aasta eelarve eelnõu teised lisad on oma ülesehituselt agregeeritumad kui varasematel aastatel. Eelarve vastuvõtmisega linnavolikogus saab linna tegevorganisatsioon kohustuse koguda tulusid, volituse teha kulutusi ja võtta kohustusi linnale pandud ülesannete täitmiseks ning ülesande tagada nende finantseerimine. Tegevuskulude eelarve on koostatud ametiasutuste haldusalade lõikes, välja on toodud ka kulude katteallikad. Tulude eelarves on linna asutuste omatulud ametiasutuste haldusalade lõikes. Detailsema jaotuse kinnitab linnavalitsus korraldusega. Samuti kinnitatakse linnavalitsuse korraldusega investeeringute jagunemine objektide lõikes. Selline korralduslik muudatus annab tänases majandussituatsioonis võimaluse operatiivsemalt reageerida olukorra muutustele eelarveaasta kestel ja paindlikumalt kasutada eelarves kavandatavaid ressursse.
Vabandust sõbrad, minu arust antakse linnavalitsusele liiga palju vabadust. Ühe erakonna valitsusest (seejuures vahet pole kas see oleks Keskerakonna või Reformierakonna oma) võib seda veel oodata, uskuda. Kuid mina ei saa aru, kuidas saavad valimiste eel läbipaistvusest rääkinud sotsiaaldemokraadid selle eelarve hääletusel rohelist vajutada. Lihtsalt ei saa aru. Aga ilmselt on viga minus.
Sest kurat võtaks, 2011. aastal on kavandatud müüa linnavara ja tegeleda veidi ka investeeringutega (imetlege näiteks rea “muud investeerimisprojektid” hämmastavat detailsust) kuid mitte keegi pole esimese puhul pidanud vajalikuks kirja panna, mida müüakse ja teise puhul, et kuhu investeeritakse jne. Mustamäe ja teiste linnaosade eelarved mahuvad koos tulude ja kulude poolega kuuele tabelireale. Tegelikult on see ju normaalne. Või siis mitte. Vastupidi, tegelikult tuleks linnaeelarvet hoopis rohkem avada.
Aga lõppu mõtlemiseks ka üks konstruktiivsem mõte. Eelmise aasta alguses ütles selle välja näiteks Hardo Aasmäe. Nimelt selle, et Tallinna linnaosadel võiks olla oma, eraldiseisvad eelarved ning halduskogu esimees võiks täita ka linnaosavanema ülesandeid. Ütlesin juba siis välja ka selle, et minu hinnangul võiksid Tallinna jääda küll linnaosad ja halduskogud kuid mitte linnaosade valitsused – reaalselt ei ole nende järele vajadust ning see võimaldaks linnaaparaati veidi koomale tõmmata. Koomale tõmmata just juhtide, mitte ametnike tasemel – valdavat enamust ametnikke on endiselt vaja.
08-juuni-2010
18-apr-2010
Kuna ma täna rulluiskudel liikusin, siis lisaks Keskerakonna kampaaniale üritas mind pikali ehmatada ka Lauri Laatsi kampaania. Mäletan selgelt, et sellel ajal kui sotsidega Tallinnas opositsioonis olime ütlesime nendele linnaosade vanematele midagi koledat kes enda näopilte rõõmsalt üles riputasid. Ajad on ilmselt muutunud…
12-apr-2010
Ilmselt teab juba igaüks ja igaühe vanaema, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eestimaa Rahvaliidu juhid kinnitasid täna allkirjastatud ühiste kavatsuste deklaratsioonis, et erakonnad alustavad ühinemiskõnelusi eesmärgiga tugevdada hoolivate ja tasakaalustatud arengut väärtustavate jõudude positsioone Eesti poliitikas ning igaüks teab ka, et selle loomulik jätk on päev-paar kestev peksasaamine vasakult ja paremalt, vahele veidi kiitust.
Riputan siis selle kurikuulsa deklaratsiooni ka siia üles. Ise asjale hinnangut andma ei hakka. Usun, et reaalselt võiks Rahvaliidust SDE ridadesse kuuluma hakata maksimaalselt 1000 – 2000 inimest, enamus otsustab mitte tulla või minna mujale. Seda, milline seltskond tuleb, ei oska ennustada kuid tahaks uskuda, et tuleb parim osa.
Igasuguste muude hinnangute andmiseks, lahkumisavalduste otsimiseks nagu mõned aktiivsemad kommenteerijad juba tegevat ja muude õuduslugude mõtlemiseks on aga vara. Reaalselt ei ole veel midagi lõplikku otsustatud ning sisuliselt läbirääkimised alles algavad.
Eks annan minagi oma hinnangu alles peale lõpliku ühinemisleppe ja protsessi nägemist. Üks asi on minu jaoks deklaratsioonist puudu jäänud. Kindel eesmärk, et valimisnimekirjad koostatakse sisevalimistel.
Kavatsuste deklaratsioon
Eestimaa Rahvaliidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ühise tegevuse kohta
Käesolevat protokolli allkirjastades deklareerime Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eestimaa Rahvaliidu juhtidena vajadust muuta Eesti poliitika hoolivaks, regionaalselt tasakaalustatuks ja inimestele mõistetavaks.
Eesti arengumudel on alates taasiseseisvumisest lähtunud ekslikust eeldusest, et makromajanduslik edu jõuab iseenesest igaühe õuele ning kiire majanduskasv tagab sotsiaalse turvalisuse ilma riikliku läbimõeldud sotsiaal- ja regionaalpoliitikata.
Statistilisele edule keskendunud majanduspoliitika on pakkunud kiireid kasvuperioode ja võimaldanud paljudel inimestel nautida kõrgemat elustandardit. Samas on valitsejate usk, et makromajanduslik edu asendab vastutustundlikku sotsiaal-, haridus- ja regionaalpoliitikat, viinud meid silmitsi olukorraga, kus Eesti inimeste keskmine eluiga jääb arenenud riikidest kaugele maha, kümned tuhanded lapsed elavad vaesusriskis ning suurt osa Eestist ähvardab ääremaastumine. Süvenevad lõhed erinevate ühiskonnagruppide vahel ja kasvav kihistumine tingivad inimeste võõrandumise riigist ning ohustavad pikemas perspektiivis Eesti rahva edasikestmist.
Eesti vajab tugevat poliitilist jõudu, kes suudab ületada lõhe riigi ja inimeste vahel ning pakkuda alternatiivi nii primitiivsele parempoolsusele kui ka rahva pettumusele ja kibestumisele apelleerivatele populistidele. Eesti vajab tarka, kaasaegset ja tasakaalustatud poliitikat.
Me ei arva, et tarka ja vastutustundlikku sotsiaal-, haridus-, tööhõive- ja regionaalpoliitikat saab hakata teostama alles siis, kui Eesti on jõudnud Euroopa rikkamate hulka. Vastupidi – üksnes iga inimese ja kõigi piirkondade vajadusi arvestava poliitika sihikindel järgmine võimaldab meil üldse pürgida arenenud heaoluriikide sekka.
Selleks, et tugevdada inimkesksete ja tasakaalustud arengut väärtustavate jõudude positsiooni Eesti poliitilisel kaardil ning tuua Eesti poliitikasse kvalitatiivne pööre, lepivad Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eestimaa Rahvaliit kokku alljärgnevas:
1. Erakonnad deklareerivad ühishuvide nimel head tahet kokkuleppe saavutamiseks.
2. Erakonnad alustavad kõnelusi, et jõuda erakondade ühinemiseni ja osaleda 2011. aasta Riigikogu valimistel ühise nimekirjaga.
3. Ühinemise korral on erakond Euroopa Sotsiaaldemokraatliku Partei liige.
4. Kuni ühinemisprotsessi lõpuni töötavad Eestimaa Rahvaliidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhtorganid kooskõlastatult.
5. Moodustatakse ühised töögrupid nii ühinemistingimuste, valimisprogrammi kui ka valimisnimekirjade koostamiseks. Ühinemisleping esitatakse erakondade volikogudele kinnitamiseks hiljemalt 10. maiks 2010. aastal.
6. Sotsiaaldemokraatlik Erakond esitab Rahvaliidule ettepaneku ühinemiseks. Ettepaneku vastuvõtmisel viiakse ühinemine läbi hiljemalt 2011. aasta märtsiks. Enne ühinemise lõpuleviimist korrastatakse erakondade liikmearvestus. Ühinemist toetavad Rahvaliidu liikmed loetakse ühinenud erakonna liikmeks.
7. Erakonna valimisnimekirjad ja valimisprogramm 2011. aasta Riigikogu valimisteks kiidetakse heaks ühisel valimiskonverentsil.
Allkirjastatud Tallinnas, 12. aprillil 2010. aastal
Karel Rüütli
Eestimaa Rahvaliidu esimeesJüri Pihl
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees
