http://www.gerdtarand.eu

Kommentaarid: (0)

Kohustuslik Valijakompassi-teemaline postitus

Teema: Poliitika ja muud loomad, Riigikogu valimine 2011


 
Ka sellel aastal on võimalik enda eelistusi igasuguste mänguasjadega testida. Valijakompass on siis üks neist. Tulemusi lisaks pildimaterjalile eriti kommenteerida ei jõua aga eks nad sinnakanti kisuvad kuhu kiskuma peavad.
 

 

Kommentaarid: (4)

Hoolimise jõud. Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Teema: Poliitika ja muud loomad, reklaam & turundus, Riigikogu valimine 2011

Kommentaarid: (10)

Tallinn sunnib vägisi autoga sõitma!

Teema: Poliitika ja muud loomad, seisukohad

Lubasin kunagi, et teen endale load alles siis kui esimest korda tunnen, et neid reaalselt vaja võiks minna. Ilmselt tuleb autokooli valima hakata jälle sest täna kiskus mõte vägisi sinnapoole, et Tallinnas ühistranspordiga eriti enam liikuda ei saa.

Eile õhtul sain Mustamäel 25 minutit trolli oodata ning seejärel oli seal ilmselt kitsam kui vürtsikiludel. Täna sain keset päeva linnas Kadrioru poole liikuvat trammi oodates enne ära näha 4 ülemiste poole minevat trammi kui üks Tallinna Ülikooli ja Kadrioru poole liikuv ning seejärel oli selles ühes ruumi vähem kui vürtsikiludel. Samuti hiljem Mustamäele sõites sain vist oma hea veerand tundi trolli oodata ning samuti, ruumi polnud ei seista, istuda ega hingata. Ma ei tea kas pisikesel trollil olid tõesti selle ülekoormusega reaalsed raskused aga ka sarved suudeti kaks korda maha sõita.

Mul on küll tunne, et Tallinnas kipub ühistranspordiga liikumine vägisi juba päris keeruliseks muutuma ning vastutav abilinnapea ning kõik sellist olukorda toetavad volikogu liikmed tuleks… noh, nendega tuleks midagi koledat teha.

Kommentaarid: (2)

Triin Roos: Inimlik lähenemine SDE ja ERL ühinemisele

Teema: Külalispostitused

Seletan veidi lahti sotside ja rahvaliitlaste soovi ühineda, et seda võimalikult kergelt arusaadavaks teha, piltlikult jutustades.

Ütleme nii, et sotsid kehastavad kõrgharidusega linnast päris naist, kellel on laps nimega noorsots. Rahvaliitlased aga maameest, kes elab maakohas, nt kuskil Jõgevamaal, tal on oma talu ja kari loomi (lambaid, kitsi kanu jms), vahel käib mossega ka linnas. Elanud üpris rahulikku vaikset elu. Tal on ka laps, kelleks on noor-rahvaliitlane. Ehk siis mõlemal nn üksikvanemal on laps, kes äsja saanud täisealiseks, õpib alles kesk- või kõrgkoolis ning seetõttu on ka sõltub vanemast. Kuna teda täitsa kotis kasvatatud pole, siis on tal mingil määral oma elu ning mõned ideed, mida ellu viia (ehk siis NOPO -noortekogu poliitika).

Mõlemad üksikvanemad on küll üpris erinevad nii oma elustiililt kui ajaloolt, kuid MASU, POMA (poliitmasu) ja mis-kõik-veel põhjustel on nad mõistnud seda, et tagamaks tulevane eduelu on vaja oma jõud ühendada ja ühte heita. Tundub küll kreisi paar, kuid proovitud on elu jooksul suhet ühe ja teisega , kuid lõpuks tundub, et just see kooslus on parim. Kuid otsuseid ei saa teha vaid mõistust kuulates, vaid vaja kuulata ka südame häält. Just see südame hääl on see põhiline pidur, mis takistab oma vabadusest loobumist. Mõistuse loogika ütleb, et kahe paela sidumisel saab pikema paela ning pikema pealaga saab suurema piirdeala märgistada. Selle sama paelaga saab siduda kokku linna ja maa ning moodustada ühtsema Eesti. Tekib kindlasti küsimus, kuidas linnadaam maale s*tta loopima läheb, kus nad siis elama hakkavad või siis mida on ühel maahärral suurlinnas teha. Vastus on lihtne ja loogiline. Siiski vastus pole stiilis, et on olemas nn meeste ja naiste tööd. Fekalisti töö pole ka linnas võõras, seal toimub see lihtsalt puhtamal kujul. Ühtsuse mõttes elataksegi linnas ja maal. Ning kõigil on midagi teha nii linnas kui maal, kas siis sõita trammiga või kuulata linnulaulu. Tulles tagasi südamekilke juurde, siis vot see võtab aja maha. Tuleb ju analüüsida ning sisesõda maha pidada ning ellujäänud organil vastu võtta otsus.

Kui võidab härra süda, siis jäävad mõlemad oma liistude juurde ning leiavad lõpuks ehk selle veel õigema tee. Aga kui otsus on siiski leivad ühte kappi panna tulebki seda kiiremas korras ära teha. Mida varem seda parem. Eesmärk ju siiski üllas. Kokku kolides vaja paika panna ühised eesmärgid, reeglid ning ühine kodu remontida. Siis võibki alati ühine õnnelik edutee.

See, mis saab lastest, on juba nende teha. Võimalusi kaks. Esiteks võivad saada lastest sõbralikud mängukaaslased, kes kolivad samuti kokku ja saavad ehk ka rohkem taskuraha. Teiseks aga võõrad konkurendid, kes võitlevad kuis jaksavad, et saada siiski vanemaarmasust või astuda siis täiesti iseseisvasse maailma. Täisealised on siiski ju piisavalt vanad, et oma tee valida ning mitte vanemate pilli järgi tantsida.

Kogu roosa manna juures ei pruugi siiski pael olla piisavalt tugev, et taluda erinevaid pingeid ning hoida ühtlustavat joont. Eduelust või saada ebaedu ning pooltest saada veelgi poolikumad.

 

_
Triin Roos on Noorte Sotsiaaldemokraatide ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige. Külalispostitajana ei pruugi tema arvamus ühtida käesoleva blogi omaniku seisukohtadega. Triinuga saab kontakti näiteks säutsudes Twitteris kasutajaga @TriinRoos.

Kommentaarid: (1)

Mida ma siis tegelikult sellest SDE+ERL diilist arvan

Teema: Poliitika ja muud loomad, Vabateema

Lubasin mõnda aega tagasi, et peale ühinemislepingu nägemist ütlen välja ka enda seisukoha. Olgu.

Olen erakondade ühinemisprotsessi poolt kuid samal ajal ka selle läbikukkumise poolt. Kõige parem lahendus SDE jaoks oleks see kui ERL ei kiida kõrgeimal tasemel liitumist heaks ning laguneb. Sellisel juhul õnnestub SDE liikmeskonda täiendada vast paarisaja lahkuva aktiivsema Rahvaliitlasega. Pooled või pigem enamus neist ei ole küll hingelt sotsiaaldemokraadid vaid karjääripoliitikud kuid organisatsiooni tugevdamisesse ja jalgadega töösse annavad nad kindlasti väga hea panuse.

Isiklikult on Rüütli ja co minule ühinemisprotsessi käigus pigem jätnud negatiivse mulje – eriti just suhtlemises erakonna, erakonnakaaslastega, vähemusest karmi üle rullimisega – kuid see on see koht kus ma isiklikku arvamust isikute kohta olulisimaks ei pea.

Selge on ka see, et Rahvaliidu väheseid allesjäänud valijaid sotsid Rahvaliiduga kaasa ei saa. Usun, et SDE toetusele mõjub see otseselt minimaalselt. Kaudselt – organisatsiooni tugevdamise kaudu – võib aga pikaajaline mõju märkimisväärsem olla.

Kui aga ühinemine või ühendamine peaks siiski toimuma, siis mis ühinemislepingusse puutub, kingitakse Rahvaliidule liiga palju. Alustades sellest, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nime ei ole vaja muuta aga nime küsimus ei ole kõige olulisemate seas. Samuti jätab lepingu üldine tonaalsus mulje, et liituvad ikkagi võrdsed partnerid, mitte üks ei ole ühendav ja teine ühendatav.

Samuti on mõned konkreetsed punktid, mis otseselt häirivad.

Näiteks 3.4.5. ütleb, et juhatus esitab volikogule kinnitamiseks Erakonna sisevalimiste korra 2011.a Riigikogu valimiste nimekirja järjestamiseks kuid minu teada on SDE-l asjakohane sisevalimiste kord olemas, kui tegemist on rahvaliidu ühendamisega, mitte uue erakonna loomisega siis peaks see sobima küll.

3.4.6. jätab võimaluse, et uued juhid valitakse alles peale valimisi. Valimistele kahe peaga koletisega vastu minna oleks aga viga. Sama ajastus jätab võimaluse, et Riigikogu valimise ajal on erakonnal kaks programmi ja üks valimisprogamm ning mitte keegi ei saa enam aru millele tugineda. Kui tegemist oleks Rahvaliidu ühendamise mitte kahe erakonna ühinemisega siis võiks küll kokku leppida SDE programmi uuendamises üldkoosolekul kuid kuni selle ajani peaks kehtima ainult SDE tänane programm.

Üldsegi, minule meeldiks variant kui ühendamisel võetaks aeg maha, pandaks uuendatud programm paberile ning üldkoosolekud saaksid ühel ajal anda hinnangu nii programmile kui Rahvaliidu ühendamisele. Täna tekitatakse olukord kus tehniline liitmine tehakse küll kiirustades ära kuid sisulised küsimused jäetakse hiiglaslikuks küsimärgiks.

Mis aga erakondade sõsarorganisatsioonide ühinemist puudutab nagu ühinemislepingu projekt soovitab, siis mina soovitaks enne ära oodata erakondade lõplikud otsused ja alles siis esimesed sammud teha kui need siis endiselt vajalikud on – pigem lähevad asjad sedasi, et ei ole vaja teemat avada.

Kui aga peaks juhtuma, et erakonnad liituvad, siis tasub märkida fakti, et näiteks noorteühenduste puhul on see veidi lihtsam – Rahvaliidu Noortel näiteks päris enda poliitilist programmi ei olegi. Mis muidugi muudab sellise ühinemise vajalikkuse üldse küsitavaks – parem oleks kokku leppida, et sõsarorganisatsioonidega liitub kes tahab ja Rahvaliidu sõsarorganisatsioonidel oleks peale emaerakonna eksistentsi lõppemist seejärel mõistlik ka enda uksed kinni panna.

_

Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eestimaa Rahvaliit, ühinemislepingu projekt seisuga 25.04.2010

Switch to our mobile site

Close
Jälita mind ka Twitteris või Facebookis!