Valitsus otsustas vist hiljuti, et välismaalt tulles võib varsti kaasa tuua ainult kaks pakki suitsu või midagi sarnast. Tubakaaktsiisile väänatakse samuti mingi osa otsa. Kuna samal ajal kärbitakse jõustruktuuride tiibu siis salakaubandusega tegelev kontingent sai ilmselt lühikese aja jooksul üsna mitu järjestikust orgasmi.
Soomlased aga operatiivsed. Hiljemalt 2009. aasta lõpust peavad viimased vanad EL liikmesriigid kaotama osadele uutele liikmesriikidele kehtestatud piirangud st edaspidi võib igaüks reisilt tulles kaasa tuua nii palju suitsu kui kanda jaksab. Kuna Soome suitsudest 18% on juba täna välismaalt (peamiselt Balti riigid) toodud tuleb mõelda uutele meetmetele, et piirata ebamõistlikult odava Eesti suitsu sissevedu.. Täna otsustati, et kui soome/rootsi keelset hoiatussilti ei ole, jäävad piirangud ka edaspidi kehtima. Tegelikult isegi laienevad sest uued reeglid kehtivad ka vanade liikmesriikide suhtes.
Mis te pakute, kui kiirelt Tallinna poodide lettidele tekivad soome ja rootsi keelsete märkidega suitsupakid? Mõistlik otsus sealtpoolt igal juhul.
19-mai-2009
19-mai-2009
Kokoomus on Soomes avanud väga laheda kampaanialehe. Mulle meeldib kui asju tehakse teistmoodi. Ilmselt tekitab see mingis seltskonnas võõristust kuid minusugustele 20s-30s valijatele pakub vähemalt näppimist isegi siis kui ma tean, et nende seisukohtasid alati ei jaga. Vaata, kuidas valimisprogramm (kliki vasakus alanurgas) avaldatud on;)
16-mai-2009
Eesti EP kampaaniat vaadates tundub, et kampaaniat justkui pole. Vähemalt mitte EP valimise kampaaniat. Võimalik, et viga on minus. Võimalik, et ei ole.
Eesti ja Tallinn aga ei ole kõrvale jäänud ka Soome EP esindajate valimise kampaaniast. Rohelised peavad Soomes sellel nädalavahetusel üldkoosolekut (vaata peaaegu, et laivis siit). Muuhulgas on rohelised enda eurovalimiste platvormi osaks võtnud Rail Baltica valmimise. Rail Baltica peaks rongiühendusega ühendama Tallinna ja kesk-Euroopa. Seejuures on oluline märkida, et Helsingi-Tallinna vahelist tunnelit kahe pealinna vahele ei toetata. Selle asemel kavatsetakse rongid üle tuua laevadega. Tunneli võimalust nähakse oluliselt kaugemas tulevikus.
Soome rohelisi juhib järgmised kaks aastat Anni Sinnemäki.
EP valimise plakateid ka:
… via HS.fi
27-apr-2009
Tegelikult ei ole selles midagi uut aga sattusin õhtul üle pika aja Soome meediat sirvima ja HSis vaatas esimese asjana vastu uudisnupp sellest kuidas Balti riikide majanduskatastroof põhjamaade pankadele haiget teeb. HS ennustab, et kaotused Balti turgudel võivad osutuda suuremaks kui Soome 1990-aasta panganduskriisis. Eelisolukorras olevat (enda sõnul) Nordea kuna erinevalt siinsete pankade ülesostmisest SEB ja Swedbanki poolt on Nordea ise kontoreid avanud ning algusest peale tuginenud samadele tingimustele mis põhjamaades. Seega ei ole neil kukile hingamas Ühispanga ja Hansapanga aegadest pärit laenupommi.
Muidugi ootavad pankade esindajad kahjude kasvamist kuna 12,3 % kaotus SKP-st on sisuliselt juba katastroof ning majandus mitte ei aeglustu vaid praktiliselt juba seisab.
Põhjanaabritel väriseb käsi ilmselt juba veidi rohkem kui mõnel mehel siinpool lahte.
23-veebr-2009
20. veebruaril saatis Soome haridusministeerium parlamenti menetlusse eelnõu ülikooliseaduse muutmiseks ja täiesti selge on, et mõned seni täiesti iseenesestmõistetavad asjad nagu üliõpilaste võrdne kohtlemine ja tasuta kõrgharidus on esitatud eelnõus selgelt löögi all. Seda kusjuures ennustati ette kohe peale seda kui sotsiaaldemokraadid valimistel põrusid ja sealne valitsus senisest oluliselt paremale poole kaldus.
Muuhulgas distantseerub ka riik ülikoolidest. Ametlikult. Seni väga tugevalt riigi tiiva all asjatanud ülikoolid tahetakse muuta majanduslikult iseseisvateks avalik-õiguslikeks organisatsioonideks või koguni millekski sihtasutuse sarnaseks. Ehk siis riik ei taga enam igas olukorras ülikooli maksevõimet ja sellega seonduvat. Selleks on vaja muidugi sealkandis ümber teha terve seadus. Kuna sealpool vett määratakse ka ülikoolide arv jne. seadusega siis sama seaduse käigus ühendataksegi kohe ka mitmed suuremad ülikoolid. Muuhulgas lükatakse ühte sihtasutusse kõrgem tehnika- ja kunstikool. Seni sisuliselt riigiametnikena toimetanud õppejõududest saavad töölepingu alusel töötavad töötajad. Muudatus on nii suur, et kõike polegi selle seaduse jaoks kirja saanud ja muudatuste reaalses elus ellu viimiseks esitatakse ilmselt veel eraldi seadus.
Sellist sammu soovitas Soomele 2006. aastal ka OECD, just sellel põhjusel, et ülikoolide muutmine juriidiliselt iseseisvateks asutusteks võimaldab mitmekesistada nende sissetulekuid. Kaasata erinevaid fonde, investoreid ning muidugi… küsida õppemaksu. Mis oleks riigiasutusena raskem või teatud ulatuses isegi võimatu. Muidugi vihjatakse eelnõus ka sellele, et samal aastal kutsus ka Euroopa Komisjon liikmesriike üles ülikoole moderniseerima.
Olgu, selle eraldi juriidiliste isikute osa annab neile andeks, paindlikkus on alati kasuks tulnud. Lahe on see, et Aalto-ülikooli sihtasutus loodi, riigi osalusel, tegelikult juba juunikuus. Eeldusel, et sellele antakse üle teatud ülikoolide rollid. Milline enesekindlus, eks ole.
Mis aga on täielik jama on eelnõusse sisse kirjutatud “eksperiment”. Praegu nimelt on Soomes kõrghariduse omandamine tasuta hoolimata sellest, millisest maailma otsast sa kohale tulnud oled. Mis peaks igas riigis olema ainuõige valik. Eelnõu ütleb küll, et diplomiõpe jääb ka edaspidi tasuta aga… käivitatakse eksperiment mille käigus ülikoolid ja kõrgkoolid saavad magistriõppe puhul loa taotleda luba õppemaksude kehtestamiseks väljastpoolt Euroopa Liitu pärit üliõpilastele. Jalaga saab seega tagumikku ka üliõpilaste võrdse kohtlemise printsiip. Suured tulekahjud saavad ikka alguse ühest tikust ja see on 100% asi mis parlamendis vaidlusi tekitama hakkab ja loodetavasti eelnõust kaob. Samas, jõudude vahekorda arvestades ilmselt siiski jääb. Taanis, kusjuures vähendas õppemaksude kehtestamine EL-i mittekodanikele nende riikide üliõpilaste arvu 40% kandis. Ei pane selle numbri nimel pead pakule, pärineb see Soome Sotsiaaldemokraatlikult Üliõpilasorganisatsioonilt.
Just see viimane nullibki ilmselt kõik uuest seadusest tulenevad positiivsed muutused ja uuest seadusest tuleb varem või hiljem rohkem kahju kui kasu…
Kusjuures. Kui keegi tahab saada põgusat ülevaadet kõrgharidussüsteemidest (peamiselt õigusliku paiknemise aspektist vaadatuna) üle maailma, siis konkreetse eelnõu, meie mõistes, kaaskiri on kohati isegi päris informatiivne.
