Seda Helsingin Sanomat’e pealkirja on kindlasti sajad Soome juhtpoliitikud viimased kuu aega unes näinud – kelle jaoks märg, kelle jaoks õudusunenägu – ning täna on ta reaalsus. Soome ajalooline valimistulemus on muutnud valitsuse moodustamise erakordselt keeruliseks ning valimistel suurimaks erakonnaks tõusnud Soome Koonderakond on sisuliselt valimised võitnud Põlissoomlaste käes pantvangis. Nädala-kahe sees on selge, kas Katainen suudab leida vajalikud kompromissid või hakkab tema asemel valitsust moodustama sotsiaaldemokraatide esimees Jutta Urpilainen.
Kui Katainen ja koonderakond valitsuse moodustamisel tõepoolest põruvad, saab sellest juba teine enneolematu pretsedent (esimeseks oli põlissoomlaste lisandumine suurparteide hulka) põhjanaabrite poliitilises lähiajaloos – sisu ja alternatiive vaadates tundub, et Soomele saab see hetkel ainult kasuks tulla.
07-juuni-2011
13-apr-2011
Nii Eestis kui Soomes võimaldab riik aastatoetust/tegevustoetust üleriigiliselt tegutsevatele noorteühendustele. Eestis siis vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu, Soomes Haridus- ja Kultuuriministeeriumi kaudu. Eestis on toetused juba mõnda aega tagasi jagatud, Soomes tehti vastavad otsused täna.
Naaberriigiga on meil mõned olulised erinevused. Nimelt toetab Soome riik kodanikuühenduste poolt tehtavat noorsootööd aasatoetuste kaudu ühe noore (7-26) kohta veidi enam kui kuus korda suurema summaga kui Eesti. Eesti riik panustab aastatoetusesse ühe noore kohta vaid 1,58 eurot, Soome omakorda 10,12 eurot. Kui asja Soome poolt vaadata, siis tegelikult tuleb ühe noore kohta summa veidi väiksem – ametlikult loetakse Soomes nooreks kuni 29- aastaseid, Eestis kuni 26- aastaseid – kuna aga selles arvestuses Eesti ülemist otsa üldse ei toeta, võtsin arvutuste aluseks mõlema puhul vanusevahemiku 7-26.
Samuti saavad Soomes toetust taotleda kõik tingimustele vastavad organisatsioonid võrdselt – Eestis on aga otsustatud, et lisaks otsesele noorsootööle ennast ka poliitiliselt sidunud noorteorganisatsioonid toetust väärt ei ole.
04-okt-2010
Eelmisel nädalal korraldasime Tallinnas seminari “16-aastaselt otsustajaks?“. Eesmärgiks oli tutvustada kevadel läbi viidud küsitluse põhitulemusi ning kuulata ära teiste huvitavate esinejate arvamused, mõtted.
Olen juba varem üles riputanud enda ettekande ja Anu Tootsi ettekande, Martti Martinsoni ettekande ning lisan neile nüüd ka Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku – Laste- ja noorsootöö ühendust esindanud Titta Hämäläineni ettekande teksti.
SOOMES EI OLE RIIGIKIRIKUT VAID RAHVAKIRIK
Riik ja kirik lahutati juba aastal 1870, kuid hetkel 80% rahvast on luteri kiriku liikmed. See tähendab 4,3 miljonit inimest. Riik ja kirik teevad palju koostööd.
Kirik korraldab lisaks jumalateenistustele ja talitustele diakooniatööd (=erinevates raskustes inimeste aitamine), perenõustamist ja muud peretööd, vanurite ringe, mudilaste ringe, pikapäevarühmi, koolilaste huviringe, laagreid, noorteõhtuid ja noorte koolitusi ning leerikooli. Leerikool on tavaliselt laagrivormis, ja leeris osaleb veidi rohkem kui 85% 15 –aastastest noortest.
Kiriku töö puudutab igas vanuses ja eluolukorras inimesi. Koguduste valimistel valitakse koguduse juhtorganid ehk nõukogu ja juhatus. Need otsustavad selle üle, kui palju ja milliseid töötegijaid kogudusel on, kuidas koguduse vara kasutatakse, millised on töö rõhuasetused jne. Nõukogu kinnitab ka erinevate toimkondade koosseisud.
KOGUDUSTE VALIMISTE AJALOOST
19. sajandil oli iga pere kohta teatud hulk hääli ja neid kõiki kasutas perepea. Aastal 1913 võeti kasutusele üldine hääleõigus. 40 aastased said aga ühe lisahääle, samuti 10 aastat abielus olnud inimesed. Naised võisid osutuda valituks alates aastast 1923. Üldine hääleõigus võeti kasutusele 1953. 1960datel tavaline hääletamisprotsent oli aga kõigest veidi rohkem kui 1%. Kui aastal 1970 koguduste valimised muudeti süstemaatilisemaks ja võeti kasutusele proportsionaalne valimissüsteem, tõusis aktiivsus valijate hulgas kuni 20%.
Aastal 2006 (valimised toimuvad iga nelja aasta tagant) kasutas enda hääleõigust 14,5% hääleõiguslikest. Usaldusisikutest rohkem kui 60% on üle 50 aastased, alla 30 aastaseid on ainult 7%. Erakonnad ja äratusliikumiste liikmed on valimistel aktiivsed, aga tavalist koguduseliiget ei esinda eriti keegi. (Umbes nagu kohalike omavalitsuste valimistel osaleksid ainult need, kes on poliitikas aktiivsed.) See tähendab, et enamus koguduseliikmetest pole esindatud koguduse juhtorganites, nende häält pole kuulda.
STATISTIKAT
Noori ehk alla 29 aastaseid on Soomes hetkel 1,8 miljonit ehk 35% soomlastest.
Aastal 2009 luteri kirikus:
Leeris käis 57 936 (Nendest 15 aastaseid üle 56 000) inimest;
Rühmajuhtide koolitusel osales 26 659 inimest;
Noorteõhtutel osales 464 489 inimest;
(+ muud 15 – 18 aastaste rühmad 10 889 osalejat);
Noorte täiskasvanute (19-30 a) rühmades osales 4938.EHK SIIS: Noored vanuses 15 – 18 aastat on koguduses üks kõige aktiivsemaid vanuserühmi – kui mitte kõige aktiivsem.
SEADUSEMUUDATUSE KULG
Mais 2006 kirikukogu liikme algatus valimisea langetamisest (algatus ei tulnud noore poolt, kuna kirikukogus ehk ”kiriku riigikogus” ei ole alla 29 aastaseid liikmeid)
Kirikuvalitsuse eeltöö ning seadusemuudatuse esitamine kirikukogule septembris 2007
Novembris 2007 kirikukogu positiivne otsus
Haridusministeerium -> valitsus -> riigikogu (riigikogu kinnitab või lükkab tagasi kiriku seadused)
Novembris 2008 riigikogu kinnitab seaduse
Seadusemuudatus jõustub 1. jaanuaril 2009
(Rootsis ja Saksas (osaliselt) ka 16 aasta piir)SEADUSEMUUDATUSE EESMÄRGID
Leida iga koguduse juhtorganitesse:
- Erinevas vanuses otsustajaid
- Erinevates eluolukordades otsustajaid
- Erinevate oskustega usaldusisikuidSiis koguduste tegevus ja juhtimine vastaks paremini kõikide koguduse liikmete vajadustele – ka noorte vajadustele.
Noored on vaja saada otsustajateks siis, kui nad on koguduse töös aktiivsed. Kui nad siis õppivad osalema, mõjutama, rääkima kaasa koguduse tegevuses, on lootust et nad ka hiljem tunnetavad paremini seotust kogudusega ja tahavad osaleda aktiivsemalt. Tekib tunne ”see on meie kogudus”.ET NOORED KA LÄHEKSID VALIMA
Noored ei pruugi olla eriti kursis kiriku ja koguduste organisatsiooni ja juhtimisega. Neid tuleb õpetada. Usaldusisikuks ei sünni keegi, selleks kasvetakse. On vaja tugirühmi, koolitusi ning ka üleriigilist noorte täiskasvanute organisatsiooni.
Et noored läheksid valima, on vaja leida kandidaate, kes esindavad kõiki koguduse liikmeid. Lisaks teavitamine peab olema avatud ja tõhus. Kolmandaks hääletamine peab olema lihtne.Haridusministeerium on julgustanud koole panema üles hääletuspunkte koos kohaliku kogudusega. Ka noorte ruumides, kaubanduskeskustes ning raamatukogudes võiks hääletada.
Valimistest on räägitud palju internetis ja sotsiaalses meedias. Internetiküsitluses selgus, et 2/3 16 – 24 aastastest ei arva, et valimisõiguse kasutamine oleks kodanikukohustus. Selgus aga, et 16 aastastest kavatseb oma hääleõigust kasutada neljandik.
Haridusministeerium jälgib asja suure huviga, sest noorte osaluse tugevdamine on valitsuse laste- ja noorsootööpoliitika arendamisprogrammi keskne teema aastatel 2007 – 2011. Et võimalikult paljud noored huvituksid demokraatiku ühiskonna arendamisest ja selles ka osaleksid, on oluline julgustada noori valima. Aktiivne kasvatus loob aktiivseid kodanikke. Esimene kogemus on otsustav tuleviku suhtes.
VAATA NETIST
www.seurakuntavaalit.fi
www.ensimmainenkerta.fi
YouTube otsing (kymppivaalit)
12-juuni-2010
Soome justiitsministeeriumi töörühm sai hiljuti valmis raporti valimisea langetamise materjali ja seisukohtade kohta. Sellega seoses on teema hetkeks aktuaalne ka Eesti pressis – Postimehe gallup küsib täna näiteks sellel teemal enda lugejate arvamusi.
Soomes aga võetakse ilmselt selge suund valimisea langetamise suunas ning tänane justiitsminister Tuija Brax (rohelised) on seadnud eesmärgiks valimisiga 16-eluaasta peale tuua hiljemalt 2016. aastal toimuvateks kohalike omavalitsuste valimisteks. Väikene tõenäosus veel on, et kiirustatakse ja jõutakse vajalikud muudatused teha ka juba 2012. aasta valimisteks kuid eriti ei usu.
Sellega seoses on hea korra otsa vaadata Soome noorte varasematele seisukohtadele ja poliitilistele eelistustele – eks mõne erakonna jaoks saavad need numbrid oluliseks taustaks toetuse kaalumisel.
Noorte seas läbi viidud varivalimiste tulemused on selleks üks hea võimalus.
Kui Eestis viidi varivalimised 2009. aasta kohalike valimiste eel esimest korda läbi ning seda üsna tagasihoidlikult ja läbikukkunult, siis Soomes on neid korraldatud juba aastaid ja väga edukalt. 2003. aasta parlamendi valimiste eel osales 14-17 aastaste varivalimistel 48 000 noort (52,5% osavõtt) ning 2007. aastal 13-17 aastaste seas läbi viidud varivalimistel osales 40 750 noort.
Üldised trendid noorte seas erilist mässumeelsust, erinevust nö päris valimistulemustest ei näita kuid mõned erisused siiski on.
Sotsiaaldemokraatide toetus jäi mõlemal korral tegelikest valimistest kaks korda väiksemaks – Soome sotsidel oli ilmselt üsna sarnane mure Eesti omadega – väsinud juhid, igav üldine imago ning üldine loobumine noorte sihtgrupist. 2011. valimistel on olukord sealmail ilmselt veidi erinev kuna nii uus esimees Jutta Urpilainen kui ka peasekretäriks valitud Mikael Jungner tunduvad esmapilgul oluliselt noortemeelsemad kui eelmised tipud. Samuti on poliitiliste sõnumite osas noortele mõeldud – kui Eestis ei suvatse näiteks noorte tööpuudusest eriti keegi rääkida, siis Urpilainen on juba jõuliselt ja kõlavalt välja öelnud, et noorte tööpuuduse osas peab valitsema nulltolerants. Sotsiaaldemokraadid tunnetavad ilmselt enda ebapopulaarsust Soome noorte seas üsna selgelt ning on seega võtnud seisukoha valimisea langetamise vastu – usun, et kohe kui see toetus tõusma hakkab võtavad sealsed sotsid toetava seisukoha.
Roheliste toetus on noorte seas jällegi olnud stabiilselt kõrgem kui üldiselt. Peamiseks põhjuseks ilmselt nende seisukohtade sobivus eelkõige noorematele, uuenduslikematele valijatele. Samuti on varivalimistel kindlasti sinna liikunud ka osa sotside öko-sotsiaalsematest (erinevalt Eesti parempoolsetest rohelistest on Soome omad rohkem vasakul) noorematest tuleviku-valijatest. Perussuomalaiset on samuti noorte seas märgatavalt populaarsemad kui üldiselt. Samuti oli noorte seas märgatavalt suurem toetus erinevatele väikeparteidele kuid see ei tähendanud ühtegi konkreetset erakonda vaid killustus paljude erinevate vahel.
Kuigi Eestis kipume vahel ütlema, et naised ei vali naisi ja noored ei vali noori, siis Soome varivalimised näitasid vähemalt viimase osas vastupidist. 2003. aastal oleksid noored valinud parlamenti 73 alla 30-aastast kandidaati ja 2007. aastal vastavalt 68. Tegelikult valiti 2003. aastal vaid kuus alla 30-aastast ja 2007. aastal vaid kaks.
17-veebr-2010
Kesknädal avaldas täna ühe e-kirja ning Keskerakonna Noortekogu kutsus seepeale IRL-i noori kapist välja tulema.
Konkreetne avalikkuse ette kisutud kiri kus IRLi Noorte Tallinna klubi esimees lahterdab üliõpilasi kohukesteks, eestlasteks ja venkudeks on muidugi madal ja suisa hale. Mina astusin samuti jaanuaris TTÜ kaugõppesse õppima, millise klassifikatsiooni alla mina lähen?
Edit: TTÜ esinduse poolt paluti seda postitust veidi täpsustada. Eestlasteks, venkudeks ja kohukesteks lahterdamisega ei tegelenud muidugi mitte Karel Kundrats vaid IRL Noorte Tallinna klubi esimees Sille Ader kelle kiri see konkreetselt oli. Alguse sai asi sealt, et Karel rääkis eraviisiliselt Matemaatika-loodusteaduskonna üliõpilasnõukogu liikme Ken Veski-ga, et see ergutaks oma teaduskonna õpilasi kandideerima. Ken Veski aga on Sille Ader-i noormees. Sedapidi jõudsidki need jutud Sille Ader-i sõnavara kasutades IRL-i listi.
Aga see selleks, las kaklevad. Väidetavalt ei ole Karel Kundrats otseselt ühegi erakonna noortekogul palunud kampaaniat teha.
Siin on aga hoopis olulisem teema. Kas üliõpilasesindus peaks olema poliitikakauge organisatsioon?
Ei pea.
Üle terve Euroopa on paljud üliõpilasesindused tugevalt poliitilised seltskonnad. Seal leidub nii erakondade kui nende noortekogude aktiviste kuid ka palju neid kes ennast esinduses tõestavad ja siis poliitilised valikud langetavad. Soomes näiteks on sotsiaaldemokraatlikud üliõpilased samuti enda organisatsiooni teinud. Nende kodulehel võis enne 2009. aasta esinduste valimisi täita ka lihtsa ankeedi, et nende nimekirjas enda kooli esindusse kandideerida. Samamoodi osalevad teised poliitilised noorteorganisatsioonid ning keegi ei nurise.
Olgu, Soomega võrdlus on veidi kohatu kuna sealpool toimib kogu see süsteem paremini, rahastamisest esindamiseni ja esindamisest protestiaktsioonide korraldamiseni.
Edukas esinduses toimub aktiivne debatt paljudel teemadel ning üliõpilasesindajad seisavad üliõpilaste huvide eest ka ühiskonnas laiemalt. Hoolimata politiseerituse astmest on esindustel enamasti ikka samad eesmärgid, üliõpilaselu edendamine jms. Kindlasti võivad siia lisanduda poliitilised eesmärgid ja selles ei ole midagi halba.
Halvaks muutub asi siis ja ainult siis kui kusagilt ilmub mingi seltskond kes leiab, et esikohal on päevapoliitika, mitte üliõpilas- või hariduspoliitika. Need vennad võib vardasse ajada.
Hästi toimiv üliõpilasesindus on iseseisva mõtlemise ja tegutsemise arendamiseks ideaalne keskkond ning poliitilisel areenil enda koha leidnud üliõpilasi sealt tõrjudes suurendatakse veelgi nende kapseldumist oma enda väikesesse peegelseintega mulli kus tekib aina suurenev risk, et ainsaks mõjutajaks ja kasvatajaks jääb erakond ja ühiskonnast krooniliselt võõrandunud formaalharidussüsteem.
Alles see oli kui haridusminister poliitnoored enda erakonna noorteorganisatsiooni eeskujul veelgi enam erakondade kahurilihaks muuta otsustas ning õiguskantsler välja ütles, et senikaua kuni parteide noorteorganisatsioonid kujundavad üha uusi JOKK-kultuuri esindajaid, ei ole lootustki, et katkeksid R- või K-skeemid ning ühiskonnas tekiks olulisel teemadel sisuline arutelu.
Haridusminister töötab enda tegevusega otseselt õiguskantslerile vastu, poliitiliselt ennast määratlenud noorte demoniseerimine üliõpilasesinduses ning nende tõrjumine, nimetamine kohukeseks, venkuks või eestlaseks teeb seda teises raamis kuid sama räigelt.
Eestlastele tunduvad deemonid meeldivat, neid on vaja sest muidu pole kellegi vastu olla. Kunagi saame me terveks.
Vist.
