Soome justiitsministeeriumi töörühm sai hiljuti valmis raporti valimisea langetamise materjali ja seisukohtade kohta. Sellega seoses on teema hetkeks aktuaalne ka Eesti pressis – Postimehe gallup küsib täna näiteks sellel teemal enda lugejate arvamusi.
Soomes aga võetakse ilmselt selge suund valimisea langetamise suunas ning tänane justiitsminister Tuija Brax (rohelised) on seadnud eesmärgiks valimisiga 16-eluaasta peale tuua hiljemalt 2016. aastal toimuvateks kohalike omavalitsuste valimisteks. Väikene tõenäosus veel on, et kiirustatakse ja jõutakse vajalikud muudatused teha ka juba 2012. aasta valimisteks kuid eriti ei usu.
Sellega seoses on hea korra otsa vaadata Soome noorte varasematele seisukohtadele ja poliitilistele eelistustele – eks mõne erakonna jaoks saavad need numbrid oluliseks taustaks toetuse kaalumisel.
Noorte seas läbi viidud varivalimiste tulemused on selleks üks hea võimalus.
Kui Eestis viidi varivalimised 2009. aasta kohalike valimiste eel esimest korda läbi ning seda üsna tagasihoidlikult ja läbikukkunult, siis Soomes on neid korraldatud juba aastaid ja väga edukalt. 2003. aasta parlamendi valimiste eel osales 14-17 aastaste varivalimistel 48 000 noort (52,5% osavõtt) ning 2007. aastal 13-17 aastaste seas läbi viidud varivalimistel osales 40 750 noort.
Üldised trendid noorte seas erilist mässumeelsust, erinevust nö päris valimistulemustest ei näita kuid mõned erisused siiski on.
Sotsiaaldemokraatide toetus jäi mõlemal korral tegelikest valimistest kaks korda väiksemaks – Soome sotsidel oli ilmselt üsna sarnane mure Eesti omadega – väsinud juhid, igav üldine imago ning üldine loobumine noorte sihtgrupist. 2011. valimistel on olukord sealmail ilmselt veidi erinev kuna nii uus esimees Jutta Urpilainen kui ka peasekretäriks valitud Mikael Jungner tunduvad esmapilgul oluliselt noortemeelsemad kui eelmised tipud. Samuti on poliitiliste sõnumite osas noortele mõeldud – kui Eestis ei suvatse näiteks noorte tööpuudusest eriti keegi rääkida, siis Urpilainen on juba jõuliselt ja kõlavalt välja öelnud, et noorte tööpuuduse osas peab valitsema nulltolerants. Sotsiaaldemokraadid tunnetavad ilmselt enda ebapopulaarsust Soome noorte seas üsna selgelt ning on seega võtnud seisukoha valimisea langetamise vastu – usun, et kohe kui see toetus tõusma hakkab võtavad sealsed sotsid toetava seisukoha.
Roheliste toetus on noorte seas jällegi olnud stabiilselt kõrgem kui üldiselt. Peamiseks põhjuseks ilmselt nende seisukohtade sobivus eelkõige noorematele, uuenduslikematele valijatele. Samuti on varivalimistel kindlasti sinna liikunud ka osa sotside öko-sotsiaalsematest (erinevalt Eesti parempoolsetest rohelistest on Soome omad rohkem vasakul) noorematest tuleviku-valijatest. Perussuomalaiset on samuti noorte seas märgatavalt populaarsemad kui üldiselt. Samuti oli noorte seas märgatavalt suurem toetus erinevatele väikeparteidele kuid see ei tähendanud ühtegi konkreetset erakonda vaid killustus paljude erinevate vahel.
Kuigi Eestis kipume vahel ütlema, et naised ei vali naisi ja noored ei vali noori, siis Soome varivalimised näitasid vähemalt viimase osas vastupidist. 2003. aastal oleksid noored valinud parlamenti 73 alla 30-aastast kandidaati ja 2007. aastal vastavalt 68. Tegelikult valiti 2003. aastal vaid kuus alla 30-aastast ja 2007. aastal vaid kaks.
