Kümne päeva pärast, 7. märtsil, koguneb hommikul kell 11 Eesti Rahvusraamatukogu saalis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna XVI üldkogu ja valimiskogu Euroopa Parlamendi valimisnimekirja kinnitamiseks. Öeldakse küll, et see kes kuidas kuskil oma hääle annab on igaühe enda asi aga ma kirjutan ikkagi. No ei ole muust kirjutada lihtsalt.
Kuigi ma ise olin sellel ajal Saksamaal, on erakonna Nõmme-Mustamäe osakond pidanud mind piisavalt täie mõistuse juures olevaks, et aktsepteerida minu sooviavaldust ja valida mind teiste hulgas üldkogu delegaadiks.
Erakonna veebilehelt saame ülevaate erakonna juhtorganitesse esitatud kandidaatide kohta. Samuti Euroopa Parlamendi valimisnimekirja esitatud kandidaatidest.
Erakonna esimeheks on esitatud praeguse seisuga Jüri Pihl, Ivari Padar ja Katrin Saks. Ivari puhul on tänaseks teada, et tema esimehena ei jätka. Erakonna juhatus on kandidaadiks esitanud Jüri Pihli. Ei olegi näpuga järge ajanud, et kes on esitanud Katrini. Olen täiesti veendunud, et jään selgelt vähemusse aga sellest hoolimata toetan, eeldusel, et ta ikka kandideerima jääb, seekord Katrin Saksa kandidatuuri. Miks? Esiteks, Katrinit ma tunnen, oleme sattunud ühtedele üritustele esinema ja teinud koos veel nii mõndagi asjalikku. Jüri Pihli ma ei tunne ja saan tugineda ainult avalikule kuvandile ja tegevusele valitsuses. Esimesele tuginedes tundub mulle, et ta ei sobi oma kuvandilt selle erakonna esimeheks ning teisele tuginedes ütlen, et põhimõtteliselt ei toetaks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimeheks ühtegi praeguse valitsuse liiget. Igaüks saab loodetavasti ise aru, et miks. Kui Jüri Pihl ja Katrin Saks oleksid kandidaatidena 100% võrdsed, toetaksin põhimõtteliselt naiskandidaati.
Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal on täna kolm aseesimeest. Peeter Kreitzberg, Katrin Saks ja Sven Mikser. Eeldusel, et ka sellel üldkoosolekul valitakse kolm või enam aseesimeest, on igal delegaadil kaks häält.
Kandidaatide nimekirjas on täna Indrek Saar, Eiki Nestor, Hannes Rumm, Ivari Padar, Kadi Pärnits, Katrin Saks, Marianne Mikko, Peeter Kreitzberg, Sven Mikser ja Urve Palo. See on nüüd see koht, kus mul on südamest kahju, et hääli on kaks ja mitte kolm. Tean, et kui Marianne Mikko kandideerima jääb, saab ta ka seekord minu hääle. Kindlasti on aga toetamist väärt ka Katrin Saks ja Peeter Kreitzberg. Ei oskagi tänase seisuga otsustada ja ilmselt oma teise hääle saatuse otsustan kohapeal nähtu ja kuuldu põhjal kui mitte varem.
Juhatuse liikme kandidaate üles loetlema ei hakka. Täna on erakonna juhatuse liikmeid 15. Kui juhatuse liikmete arv jääb samaks, on igal delegaadil hääli 7.
Et pikemalt mitte seletada siis kui kandidaatide nimekiri jääb selliseks nagu ta täna erakonna veebilehel on, oleks need seitse järgnevad: Jüri Tamm, Kadi Pärnits, Marianne Mikko, Marju Lauristin, Peeter Kreitzberg, Reet Laja ja Eiki Nestor. Tuginen selles valikus isiklikele kokkupuudetele esitatud kandidaatidega ning kogu sellele taustinformatsioonile mis aastate jooksul kogunenud on. Kui Katrin Saks peaks lisaks esimeheks ja aseesimeheks pürgimisele kandideerima ka juhatusse, asendab ta selles nimekirjas Eiki Nestori. Selline mitmele kohale kandideerimine on erakonnas võimalik ja annab ühele kohale mittevalituks osutumisel võimaluse osutuda valituks teisele kohale.
Erakonna programmi- ja põhikirjatoimkonda, valimistoimkonda, revisjonikomisjoni ja aukohtusse kandidaate valides lähtun mind delegaadiks valinud osakonna eelistustest. Revisjonikomisjoni puhul saavad hääled kindlasti Maie Lind ja Tiia Tiik. Valimiskomisjoni puhul Eve Kislov ja Toomas Türk. Programmi- ja põhikirjatoimkonna puhul Peeter Kreitzberg, Mart Meri, Hannes Rumm. Aukohtu puhul Kärt Kuks ja Marju Toom.
Kõigele sellele lisaks järjestatakse samal päeval valimiskogul ka Euroopa Parlamendi kandidaatide nimekiri kus saab teadupoolest olla kuni 12 liiget. Vastavalt erakonna volikogu otsusele on erakonna esimees Ivari Padar valimisnimekirjas nr 1 ning demokraatlikult järjestatakse ainult järgmised 11 positsiooni. Kandidaatide nimekirjale viitasin eespool, uuesti ei hakka neid kirja panema.
Vastavalt volikogu otsusele on igal valijal 6 häält. Minu valik saab ilmselt olema selline: Marianne Mikko, Sven Mikser, Katrin Saks, Kadi Pärnits ning Maimu Berg. Kuuendat nime ei oskagi valida. Ka viiendaga oli raskuseid. Võimalik, et annan selle hääle Mart Meri või Jüri Tamme kasuks, võimalik, et jätan üldse andmata. Kuna Sotsiaaldemokraadid piirduvad EP valimistel ilmselt kuni ühe kohaga, siis kasutamata häälest maailmalõppu ka ei tule.
Sedasi siis seekord. Mis sest, et meil on salajane hääletus. Mul on lihtsalt krooniline grafomaania.
26-veebr-2009
13-apr-2008
Näppisin siin hiljuti ühte blogimeemi mis nüüd vaikselt kuskil veebiavarustes oma elu elab. Aga see selleks. Reedel küsiti mult kusjuures, et mis loom see meem siis on ikkagist ja millega seda süüakse.
Mis ma talle ikka vastata oskasin. Blogosfääris on meem mingi ülesanne mille keegi endale veebipäevikusse postitab ning mingil arvul teistel blogijatel sama teha palub. Oma põhiolemuselt seega lihtne ja labane püramiidiskeem. Mina müün sulle kümme kasti hambapastat ja sina pead need enda ringkonnas edasi müüma. Olemus on neil asjadel sama.
Mis omakorda tähendab, et blogimeemide eluiga Eesti blogosfääris peaks olema üsna lühike.
Lihtsa näitena. Blogipuu kataloogis on 3297 veebipäevikut. Mina saatsin laiali meemi mis nägi ette, et igaüks saadaks selle edasi viiele järgmisele. Mida see tähendab? See tähendab seda, et kui teha ebaõiglane oletus, et asi ringleb ainult blogipuus olevate blogijate käes, jõuab meem kõigi veebipäevikutesse hm… 1-5-25-125-625-3125 … no, peaaegu, et kuue ringiga. Seitsmendal oleks number juba viiekohaline. Kuskil üheteistkümnenda ringi kandis oleks kaetud juba terve eesti ja vähemalt pool miljonit pealekauba…
Üldsegi… ma ei saa aru, miks terve maailm veel paksult Tupperwarega kaetud ei ole? Olgu, tegelikult olles Tuperware, Herbalife ja muude taoliste ettevõtmiste suhtes aus, ei ole nende puhul tegemist püramiidiskeemide vaid inglise keeles öelduna Multi Level Marketing skeemidega. Ega vahe pole ka eitea kui suur.
Igasuguste valimiskampaaniate aegu on alati suur trall ja mõttetalgud selle üle kuidas võimalikult paljude potentsiaalsete valijatega kontakt saada. Kui erakonnaliikmed oleksid erakonnale lojaalsed, oleks see ju erakordselt lihtne. Näiteks Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal oli selle aasta 1. veebruaril 3 275 liiget. Viimase Riigikogu valimise ajal oli Eestis 897 243 valijat. Kui iga SDE liige oleks valimiskampaania ajal ära veenda 20 inimest, oleks nad saanud juba rohkem hääli kui said. Kui igaüks neist oleks suutnud mingigi osa neist inimestest veel enda tuttavaid veenma saada…jne.
Aga tegegelikult ma ei pidanud sellest üldse rääkima… pealegi, nii meemide kui erakondade puhul erinev teooria reealusest rohkem kui veidi.
07-jaan-2008
Mitteametlikultametlikteadaanne.
Ehk siis, pühapäeval toimunud SDE Tallinna piirkonna kolmekuningapäeva peoga paralleelselt, sai läbi viidud ka SDE Mustamäe osakonna üldkoosolek kus mina teatasin enda lahkumisest ja mind ka vastavalt osakonna esimehe kohalt vabastati. Iseenesest sujus kõik ladusalt, aga mind suudeti ikkagi üsna vihale ajada. Aga noh, ei mingeid üllatusi, igas organisatsioonis on omad käitumismudelid, selle omad lihtsalt on sellised.
Jutt käib siis sellest, et erakonna kontoris oli juba enne koosolekut kokku lepitud, kellest saab uus esimees. Ka mina kuulsin sellest esimest korda koosolekul. Kuna ka osakonna sekretäri esitab kinnitamiseks osakonna esimees, siis ka selle tarbeks olid uue esimehe allkirjadega paberid (teda ennast polnud kohal) juba valmis vormistatud. Lahe enesekindus tagatoas langetatud otsuste pidamise osas.
Ja siis nad imestasid veel peale koosoleku lõppu küsitud küsimuse peale, “Miks ma siis ikkagi lahkun?” , saadud vastuse üle, “Reaalsus jõudis illusioonidele järele.”. Ilusasti sõnastatud muidugi, mis sest, et ma ise ütlen.
Ahjaa… SDE Mustamäe osakonna uus juhatus:
Peeter Kreitzberg (esimees)
Maie Lind (sekretär)
Marju Toom (aseesimees)
Irina Leetberg (aseesimees)
Kalle Kaupo Murakas
