![stock.xchng---blog-1-(stock-photo-by-svilen001)-[id-1165446] stock.xchng---blog-1-(stock-photo-by-svilen001)-[id-1165446]](http://www.gerdtarand.eu/wp-content/uploads/stock.xchng-blog-1-stock-photo-by-svilen001-id-1165446.jpg)
Igaühele on pimesi selge, et ajalehed/ajakirjad/uudisteportaalid riskeerivad pidevalt sellega, et keegi nende vastu kohtusse pöördub. Olulisematest juhtumitest oleme kuulnud omajagu. Millega riskib aga blogija? Kas blogija vastutus on sama suur kui peavoolumeedia oma?
Eesti prominentseim kohtukeiss on ilmselt Olavi Ruitlase blogi sulgemine kohtu käsul. Tookord oli tegu Marika Ruitlase au teotamisega. Menetlus lõppes pooltevahelise kompromissiga. Ruitlase blogi ehk interaktiivse veebiraamatu „Marika ja Olavi Pesumaja“ käsikiri jäi seal kohas lõpetamata ning blogi internetiaadress jäädavalt suletuks.
Minule ei meenugi teisi prominentsemaid juhtumeid. Avalike kohtulahendite register ei ole ka selles osas kasuks. Blog, blogi ei leia sealt asjasse puutuvaid vasteid ning veebileht toob sisse juba muud teemad. Ilmselt on Eestis blogijate kohtusse vedamine veel vähe levinud nähtus. Võimalik, et Politseile on avaldusi esitatud mõned rohkem.
Soomes tehakse politseile blogidega seotud avaldusi tsirka 30-40 korda aastas. Enamik neist just sellesama au teotamise või erinevate ähvarduste tõttu. Tuntuim juhtum puudutab Helsingi linnavolikogu liikme Jussi Hallaaho vastu esitatud süüdistusi usurahu rikkumise ja rahvuse alusel diskrimineerimise osas. Soome esimene kohtuotsus au teotamise eest blogis oli juba 2005. aastal, lõppes rahatrahvi ja kahjutasu maksmisega (HS.fi).
Ameerika Ühendriikides ei ole aktiivsemate blogijate puhul enam ebatavaline kindlustada ennast võimalike kohtuasjade vastu. Peavoolumeedia on selliste juhtumite vastu ammu kindlustatud. Miks mitte ka blogid? 2008. aastal kasvas Citizen Media Law Project organisatsiooni andmetel veebi riputatu alusel kohtumenetluste arv 2006. aastaga võrreldes oma hea 70%. Juhtumite arv alates 1994. aastast on iseenesest väike, vaid 256 juhtumit (mida on kirja jõudnud panna Media Law Resource Center). Rahalist hüvitist on aga välja mõistetud kokku ligi pool miljardit Eesti krooni. Kolmandik neist 256 juhtumist lükati kohtu poolt kiirelt tagasi ning 33 kaebust võtsid kaebajad ise tagasi (Bloomberg).
Riski ei võta muidugi mitte ainult ajakirjanikud, blogiajakirjanikud vaid oht peitub ka Twitteri säutsudes, Facebooki uuendustes jne. Lahendust ootab hetkel näiteks ühe Courtney Love-i säutsu alusel esitatud hagi jms.
Eestis ei ole tsiviilhagid moes. Kohtus käimine on kallis, aeglane ja ebamugav. Kas blogijate vastu esitatud hagide hulk suureneb järgmise kolme aasta jooksul hüppeliselt? Kes on järgmine?







