http://www.gerdtarand.eu

Kommentaarid: (0)

Riik hoidku oma vara või loovutagu linnale!

Teema: Poliitika ja muud loomad, seisukohad

Pealinna leht kirjutas eelmises numbris, et riigi Maa-amet on mai lõpus ja juuni alguses paisanud müüki sadu riigile kuuluvaid kinnistuid, ning 16. juunil lõppenud avalik kirjalik enampakkumine tahab hoopi anda ka Pirita metsale.

Tunnistan ausalt, et ei pööranud teemale erilist tähelepani – esimese hooga tundus lugu rohkem järjekordse nutuna stiilis riik kiusab Tallinna ja Teriku võimalusena pisikeseks egotripiks. Võimalik, et eksisin, vähemalt esimese järelduse osas.

Nädalavahetusel sain nimelt ka Pirita inimestelt mureliku e-kirja, milles paluti toetada ja levitada petitsiooni Lepiku metsa jätmiseks riigile.

Kati kirjutas sedasi:

Kallid,

Palume abi, et meie elurajooni taha (täpsemalt lausa meie kodu taha) ei kerkiks mingid tohutud korrusmajad (: . Vabandust, kui ma tundun isekana, aga mulle tõesti tundub, et meie ümbruskond on piisavalt tihedalt asustatud ja natuke rohelust võiks ometi jääda; arvan, et riik ei peaks haljasalasid kommiraha eest elamukruntideks parseldama …

Siiani on meil aegajalt kitsed ja jänesed lausa aia taga käinud, rääkimata tohutu suurest linnukogukonnast kes metsas elutseb; saan aru et see ongi luksus ja ei saa igavesti nii jääda, aga kõikjale Lasnamäed ka ei sooviks.

Palunpalun, kui sa tunned vähegi sama või tahaksid ehk lihtsalt meile oma poolehoidu näidata, siis palun avalda oma toetust järgmisel aadressil

http://petitsioon.ee/lepiku-metsa-kaitseks

Tervitades ja tänades,
väga õnnetu Kati

PS. muidugi kui sul on veel kedagi, kes hooliks palun saada ka link neile

Veebis algatatud petitsiooni autoriks olev Pirita linnaosa valitsus (palju mõjuvam ja usutavam oleks olnud kui selle oleks algatanud kohalikud elanikud, mitte linnaosa valitsus – aga asi tundub vähemalt õige olevat) kirjutab sedasi:

Ala kruntideks jagamisel võib ilusa metsa asemele kerkida mitu niinimetatud avaliku otstarbega ehitist ja mitukümmend elamut. Suur tükk linna kopsudest ja puhkealast antakse selle maatüki müügiga taas kinnisvaraarendajate meelevalda. Kuna müüdava maa sihtotstarve on elamumaa, usuvad ostjad, et neil ongi õigus see elamuid täis ehitada. Riik saab oma müügitulu (küll väga väikese) kätte, jättes Tallinna linnavalitsuse ja Pirita linnaosavalitsuse võitlema maaomanike survega sinna võimalikult palju ehitada. Seda survet põhjendatakse elamumaa sihtotstarbele viidates nn õigustatud ootusega ala elamuid täis ehitada ja ootuste mittetäitumisel võidakse ähvardada nõudega, et linn maa tagasi ostaks.

Mis seal ikka. Panin petitsiooni juurde nime kirja ja kutsun ka sind Katit ja teisi enda koduümbruse eest muret tundvaid inimesi toetama. Saad seda teha siin.

Kommentaarid: (1)

Esimese e-posti aadressi saad sa edaspidi sündides…

Teema: Poliitika ja muud loomad, Teised kirjutavad

Türgi

Türklased on lahedad… näiteks on nad otsustanud, et kõik türklased saavad riigi poolt varsti endale e-posti aadressi. Anaposta nimeline projekt näeb igale türklasele ette 10 GB postkasti ning e-posti aadress kirjutatakse lastele juba sündides dokumentidele.

Loodava võrgustikuga loodetakse asendada ka Yahoo, Gmaili jms kasutamine Türgis. Varem on Türgi teatanud, et loob 2010 aastal riikliku otsingumootori.

Ma nüüd ei tea, kui ma türklane oleksin siis ma ilmselt ei tunneks ennast eriti mugavalt, teades, et riik kontrollib nii minu sissetulevaid kirju kui ka otsingutulemusi ja kasutaksin julgelt Googlet ja Gmaili edasi. Elame näeme. “E-riik” on neil igatahes karm…

… via The Next Web

Kommentaarid: (1)

Riigikeele õpe peab olema kättesaadav ja tasuta

Teema: KOV 2009, Poliitika ja muud loomad, seisukohad

Mute. by ~little-pretty at deviantart
 
Tõlkisin nädalavahetusel miskist sotsiaalmajanduse ekspertide mittediskrimineerimise valdkonna võrgustiku Eesti riiklikku raportit. Muuhulgas oli selles juttu ka Eesti keeleprobleemist e tohutult suur osa rahvastikust ei valda kas üldse või piisavalt riigikeelt. Mis on iseenesest erakordselt masendav ning suuremalt osalt ilmselt riigipoolne tegematajätmine või suutmatus.
 
Minu hinnangul peab riigi ülesandeks olema riigikeele õppe korraldamise sedasi, et see oleks kättesaadav igaühele, igal tasemel ning tasuta. See jama, et seda tänaseni ei tehta, tuleb kiirelt korda ajada.
 
Olen täiesti kindel, et sedapidi mõtlejaid leidub veel.
 
Kui riik sellega hakkama ei saa (nagu paljude teiste asjadega), võiksid selles osas initsiatiivi haarata omavalitsused. Ilmselt aga näiteks tänasele Tallinna linnavõimule ei oleks kasvav riigikeele oskus kasuks. Vaadates aga tänast linnavolikogu koosseisu isikute kaupa, saan ainult imestada, et selle teemaga midagi reaalselt tehtud ei ole.
 
Soov riigikeelt õppida on muidugi juba eraldi teema. Samas ei taha uskuda, et neid inimesi kes sellist võimalust ei kasutaks, oleks üle neljandiku.

Kommentaarid: (0)

Sest Eestit lihtsalt ei koti…

Teema: Poliitika ja muud loomad, Statistika

Postimees pani eile maakeelde ümber Eurostati pressiteate (PDF) selle kohta, et Eesti sotsiaalkulutused on EL-i väikseimad.
 
Vabandage nüüd mu otsekohesust aga kas see kedagi ka üllatas? Eestit lihtsalt ei koti ning juba pikka aega on teada, et siinmail on rahva igapäevane vägistamine aksepteeritav. Sedasi, et silm ka ei pilgu. Eurostati andmed muidugi pärinevad 2006 (!) aastast aga vaevalt, et vahepeal miskit paremaks läinud on. Pressiteatest ja Postimehe uudisest paremad andmed on Eurostati teemakohases väljaandes (PDF).
 
Sotsiaalkulutused EL-is
 

Kommentaarid: (0)

Kas riik üldse teab, kuhu tema raha kulub?

Teema: Ettekanded ja esinemised, Lollid ja vähem lollid küsimused, Poliitika ja muud loomad

Kas riik üldse teab, kuhu tema raha kulub?
 
Reedel Riigikogus toimunud üliõpilaste poliitikakonverentsil „Üliõpilaskond – surve ja kohustus” esinenud Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) juhatuse aseesimehe Olga Tšerjomuškina sõnul on praegune õppetoetuste süsteem läbipaistmatu ning Riigikogu peaks kiiremas korras hakkama menetlema uut õppetoetuste süsteemi.
 
Lappasin Olga ettekande slaide ja 22. jõudes, pidin peaaegu, et ära minestama. Kuidas saab riik rääkida mistahes valdkonnas mistahes kokkuhoiust või vahendite efektiivsest kasutamisest kui endiselt leidub alasid milledes riigil pole õrna aimugi kuhu tema raha kulub? Esitlus on postituse lõpus aga konkreetne slaid virutas mulle näkku selliselt (olgu, tegelikult ei üllata aga siiski):

Statistika täpse õppetoetuse saajate arvu kohta puudub, kuna õppetoetuste jaotuspädevus on suunatud õppeasutustele, kes pole kohustatud aru andma, mitmele üliõpilasele õppetoetust maksti. 2008. aastal 14% ja täiendava toetuse saajate osakaal 16%. Õppetoetuste eelarve 2008. aastal oli 144, 2 miljonit krooni.

HTMi vastus toetuse saajate hetkeolukorra kohta. 07.05.2009

No comment.
 

 

Switch to our mobile site

.pri.ee priiks!