Postimees vahendab Ivo Rulli ETV Aegluubile andnud kommentaari kus too leidis, et Keskerakond tahab süvendada elanike hulgas protestimeeleolusid ning samal ajal püüda nooremate valijate hääli. Millegipärast leiab Rull ka, et Keskerakond mängib osavalt ja jäljendab Obama kampaaniat. Uudlepp leidis samas lihtsalt, et Keskerakonna reklaamid ajavad inimesi segadusse.

Uudlepp on ilmselgelt mõistlikum mees.

Mina ausalt ei taba seda protestimeeleolu süvendamist ja noore inimesena ei taba ma seda asja ilmselt üldse. Olen ma mingi imelik jälle? Aga see selleks. Tegelikult olen ma praegu kergesti ärrituvas olekus ning urisema ajas hoopis see võrdlus Obama kampaaniaga.

Vahetus = Change? Sõnaraamatus ilmselt küll. Olgu, mina oleks ilmselt kasutanud sõna muutus või uus suund või peenraha. Oleks ka etem olnud.

Nende kahe kampaania võrdlus tundub aga ausaltöeldes kergelt nõme, et mitte öelda rõve või surnult sündinud väärakas. Kasutades sõna vahetus enda kampaania keskpunktina lubatakse välja vahetada ainult inimesed. Samade inimeste vastu, kes juhtisid riiki 2002-2003 ja 2005-2007? Kas Keskerakonna kampaaniasõnum ongi, et riigijuhtimisel on asi paariaastaste vahetustega kus nemad on valitsuses, siis ei ole ja siis jälle on? Obama kampaania rääkis muutustest, reaalsetest ja suurtest muutustest. Kas samad inimesed suudavad vaid mõned aastad hiljem teha midagi märkimisväärselt teistmoodi kui siis?

Vaevalt.

Samas on Keskerakonna kampaania osav muidugi selles mõttes, et ühte agitatsiooniperioodi on ühendatud kolm kampaaniat. Esiteks Euroopa Parlamendi valimine mis tegelikult vast ei olegi nende jaoks eriti oluline. Teiseks kohalikud valimised mis Tallinna ja teisi suuremaid omavalitsusi silmas pidades on kergelt määravad (ning Edgar Savisaare esimene koht nimekirjas võimaldab sisuliselt terve aasta vältel teda tänavapildis hoida) ning mille Keskerakond ilmselt võidab ja mitte napilt ning kolmandaks tehakse ju tegelikult kampaaniat selleks, et peale kohalikke valimisi valitsusse minna. Või luua illusiooni soovist valitsusse minna. Sellest ka viimase aja usaldushääletuse retoorika. Tunnistan täiesti ausalt, et minul ei ole midagi selle vastu kui Keskerakond kohe peale EP valimisi IRLi ja SDE või IRLi ja Rohelised laua taha kutsub. Suuremal osal riigist ilmselt samuti ei ole.

Kas mitmete valimiste sidumine annab tunda ka kampaaniataktika valikus? Kahe EP valimise vahel on valimiskord ju muutunud. Mingil arusaamatul põhjusel valime me nüüd erakonda, mitte kandidaati. Reformierakonna taktika on kergelt nihkunud, nemad räägivad rohkem Euroopa tasemel tegijatest ja kollektiivselt. Keskerakond aga rõhub endiselt tuima stabiilsusega isikutele. Teisi ei oska kommenteerida, ma ei ole täheldanud, et nad otsese kampaaniaga (tänava ja meediapildis) veel alustanud oleks. Tegelikult võiks ju valijad enda kampaaniat alustada. Ma võiks solidaarsusest koos 60 000 teise inimesega kuskile marssima ja millegi poolt protesteerima minna küll. Vastu eriti ei viitsiks.

Eurovalimisi eriti valitsuse usaldusega siduda ei tasu kuna euroasjad ja siseriiklikud asjad on veidi erinevad ja valija langetab enda otsuse ilmselt veidi teistel alustel kuid kohalikke valimisi saab valitsuse usaldusega kindlasti siduda. Kuuekümne seitsmenda nurga alt oleks Keskerakonna huvides võibolla hoopis koalitsioonile vastandudes seda tugevdada, et see järgmiste valimisteni vastu peaks sest läbikukkunud valitsuse võimul püsimine suurendaks 2011. aasta 6. märtsil Keskerakonna toetusprotsenti rohkem kui enne seda valitsuse moodustamine. Suuresti seepärast, et võimu võttes jääb alati üsna reaalne oht, et olukord riigis ei muutu piisavalt kiiresti ning praeguse valitsuse ebapopulaarsus pöördub hoopis uue suunas.

Oot. Kuulge. See emotsioonidele mängimine vist tegelikult ikka töötas… läks täiesti suvaliseks lolliks jutuks kätte. teeskle nüüd, et sa ei lugenud eelnevat teksti.