Postkastis maandus tore uuring nimega “Linnakodanike rahulolu Tallinna avalike teenustega. Rahvaküsitluse analüüs.”. Küsitletud on möödunud aasta septembris ning olgu ära öeldud, et siinmail traditsiooniliselt, ei tasu andmeid puhta kullana võtta sest Saar Poll on piirdunud vaid 1513 vastajaga terve linna peale. See teeb veidi vähem kui 0,4% tallinlastest.
Alla saab uuringu lõppraporti laadida Tallinna uuringute infosüsteemist, siit.
Aastatega on linlaste rahulolu Tallinna üldise elukeskkonnaga kasvanud. Kui 2006. aastal oli elukeskkonnaga väga rahul 9% vastanuid ja 7% ei omanud seisukohta, siis 2008. aastal olid vastavad protsendid 13 ja 1. 2009 a. on väga rahulolevate tallinlaste arv kasvanud veelgi, tõustes 19%-ni.
Linnavõimul on põhjust teha rahulolevat nägu?
Rahulolu üldine tõus tuleneb positiivsetest hinnangutest arengutele erinevates valdkondades. Läbi kolme aasta ollakse rohkem rahul haljasalade, parkide ja rannaalade olukorraga. Kõige vähem rahuldab inimesi õhu puhtus ja müratase. Ka lemmikloomade jalutamiskohtade olemasolu ja loomapidamise kultuur põhjustavad linnaelanike jätkuvat rahulolematust. Nii peab keskkonnapuhtuse ja loomapidamise valdkonnas 2009 a. olukorda heaks vähem kui viiendik tallinlastest. 2009 aastaga on enim paranenud hinnangud liikluse ja transpordi valdkonnale ning prügimajandusele.
Kusjuures, vene keelt kõnelevad tallinlased paistsid silma kõrgema rahuloluga enamikes elukeskkonna aspektides. Põlised tallinlased ja üle 25 aasta Tallinnas elanud on keskkonnaga rohkem rahul kui 3 kuni 9 aastat Tallinnas elanud.
Ka naised olid rahulolevamad ja seda just mänguväljakute, sõiduteede olukorra ja terviseradade olemasolu osas. Positiivsemalt hindasid olukorda kõrgema sissetulekuga pered, 15-19 aastased noored ja üle 75 aastased linlased. Kõige madalamalt hindasid olukorda 40 – 59 aastased. Tervikuna on Tallinn 77% jaoks kindlasti eelistatuimaks elukohaks, 8% elaks meelsamini mõnes väikelinnas ja 7% maal.
Rahulolu elukeskkonnaga linnaosades ühtib mõnes plaanis linnale kui tervikule antud hinnangutega. Nii pälvivad parkide olukord ja prügimajandus kõrgeimad skoorid. Teisalt ollakse märksa kriitilisemad hinnangutes teede, eriti just kvartalisiseste teede olukorrale. Lähiümbruse rahulolu hinnangutes tuli välja ka üks ja ainus aspekt, milles kodanikud on täna rahulolematumad kui 2008 aastal – tänavavalgustus. Kuna küsitlus toimus 2009 a. septembris, siis ei mõjutanud vastuseid ilmselt novembrikuine looduslikult pime aeg, vaid pigem varakevadine säästupoliitika, mil tänavavalgustus ööseks välja lülitati.
Kui lähtuda ainult trendist, st. sellest, mitmes küsimuses on rahulolu muutunud, siis võib kõige edukamaks linnaosaks pidada Põhja-Tallinnat ja kõige ebaedukamaks Haaberstit. Põhja-Tallinnas on rahulolu 2009 a. kõigis küsitud valdkondades kõrgem kui 2008 a.; Haaberstis on rahulolu aga langenud koguni 11 valdkonnas ja oluliselt paranenud vaid 4-s. Tõsi, Haaberstis oli varem suhteliselt kõrge rahulolutase, mistõttu neil oli selle hoidmine suuremat jõupingutust nõudev. Arvestatavat progressi näitavad ka Kesklinn, Mustamäe ja Nõmme, kus hinnangud on halvenenud vaid 2-4 punktis. Pirita, Kristiine ja Lasnamäe on küll mitmes küsimuses positsiooni parandanud, kuid 6-7 küsimuses on sealsed elanikud täna kriitilisemad kui aasta tagasi.
Uuring vaatas otsa ka tallinlaste poolt kasutatavatele infokanalitele. Ainsana on oma positsiooni infoallikana parandanud ajaleht „Pealinn“, kuid Tallinna abitelefon ja infosaal on kohad, kuhu linlane pöördub üha harvemini. Linna infosaalis ei käi mitte kunagi 82%, abitelefonile 1345 ei helista kunagi 76% tallinlastest. Linna lehed on aga kujunemas oluliseks infoallikaks, nii saab ajalehest „Pealinn“ või oma linnaosa lehest infot kolmveerand küsitletuist, sealjuures „sageli“ 25-27%.
Pikemalt vaadeldakse uuringus Tallinna veebilehte jms kuid ei hakka seda osa siin kokku võtma.
Vaadeldi ka suhtlemist ametiasutustega. Kõige rohkem soovisid linna asjades kaasa rääkida Nõmme linnaosa elanikud (28%) ja kõige vähem Haabersti-Õismäe elanikud (5%). Mustamäe elanikud paigutuvad selles arvestuses aktiivsuselt neljandale positsioonile (8%). Eesti keelt kõnelevad vastajad olid aktiivsemad vene keelt kõnelevatest (vastavalt 13% ja 7%). Ka vanemad linnakodanikud avaldasid suuremat huvi linna asjades kaasa rääkida.
Kõige levinumaks suhtlusviisiks on vahetu suhtlemine kas kohale minnes (46,3%) või telefoni teel (26,3%). E-posti ja interneti kasutatakse peaaegu võrdselt 19,6 ja 19,1 protsenti. Kõige vähem kasutatakse suhtlemisel SMS-I (ei kasuta 90-100 protsenti vastanuid).
Kõige vajalikumaks peeti linnaosa valitsuses asuvate ühtsete teeninduspunktide eelisarendamist. Sellele järgnes tavapärane asjaajamine konkreetsetes asutustes ja ametites ning e-teenused. Alles siis järgnesid teeninduspunktid suurtes kaubanduskeskustes, telefoniteenused, ID-kaardil põhinevad teenused ja m-teenused.
Kui kedagi rohkem huvitab, siis e-teenuseid vaadati uuringus ka eraldi ja pikemalt. Samuti on vaadatud veidi otsa ka erinevate teenuste kaupa kuid vastajate arv on sedavõrd olematu, et ei hakka siin neid tulemusi esile tooma.
