http://www.gerdtarand.eu

Kommentaarid: (3)

Tallinnas on üldse autole alternatiivi? Taavi Aasa loo kommentaariks ja omad mõtted.

Teema: Poliitika ja muud loomad, seisukohad, tallinn

Taavi Aas ajab Delfis enda tasulise parkimise jonni edasi ning argumendid lähevad kohati aina jaburamaks. Taavi, vabandust aga mina ei saa aru mis seos on sissekirjutusel ja linna teenuste kasutamisel – Tallinn peaks olema sõbralik, avatud, intelligentne linn kuhu on oodatud nii tallinlased kui külalised lähemalt ja kaugemalt. Kasutada tasulise parkimise teemalises sõnavõtus argumenti, et mingil seltskonnal ei ole sissekirjutust on võrdne löögiga allapoole vööd, iseendale. Mõned asjad segavad veel.

…tänavad on parkivaid autosid täis ning jalakäijad, enamasti lapsed ja eakad, peavad nende vahel laveerima. See tekitab paratamatult autodest varjatud halva nähtavuse tõttu ka ohtlikke olukordi.

Taavi Aas

Tõsi, teede servas parkivad autod segavad ning lapsed ja eakad ei peaks nende vahel laveerima. Tallinna pühaks kohustuseks aga peaks sellisel juhul olema reaalselt kasutatava kergliiklusteede võrgustiku rajamine ning parkimiskorraldus (ei, ma ei mõtle korraldust rahapaki ja trahvikviitungiga). Kui jalakäijad peavad laveerima, on see puhtalt Tallinna enda tegemata töö.

Meil on kümneid kirju, kus põlised Kalamaja inimesed meenutavad heldimusega, kui vaikne, sirelilõhnaline ja rahulik rajoon oli siin varem.

Taavi Aas

Millisest hetkest said need kümned kirjad kaalukamaks kui need sajad kõlavad vastuhääled? Mustamäel kusjuures on vast paartuhat parkimiskohta puudu. Pean ilmselt tungivalt paluma mustamäelastel linnajuhtidele mitte parkimise teemal kirjutada – kuigi minul endal autot ei ole, ei sooviks mustamäelase ega siinse halduskogu aseesimehena näha kava Mustamäe parkimise tasuliseks muutmiseks.

Seda ei saa me lubada, mistõttu oleme välja töötanud kava autode arvu piiramiseks ehk tasulise parkimise.

Taavi Aas

Kava on teil kõva jah. Rahapakk ja trahvikviitung.

Paljud autosõbrad ei saa kahjuks aru lihtsast tõsiasjast, et kui võideldakse oma piirkonna tasulise parkimise vastu, siis sellega võideldakse autostumise vohamise poolt.

Taavi Aas

Põlise jalakäija, rulluisutajana ei saa sellest peenest loogikast isegi mina aru. Samas, mind pole keegi ka abilinnapeaks edutanud. Veel. Küll aga tundun ma rohkem aru saavat sellest, et ühistranspordi vähendamise ja kesise kvaliteedi ning kergliiklusteede võrgustiku väljaehitamise venimisega võideldakse autostumise vohamise poolt ning siis teisest otsast võideldakse selle poolt, et saaks sellelt seltskonnalt kes igapäevaseid asju linnasiseselt autoga ajavad nii palju krabisevat Tallinna televisiooni eelarvesse kui vähegi annab.

Mina näiteks ei ole tänaseni suutnud Tallinna nuditud transpordiga kohaneda. Hilinen stabiilselt kohtumistele ja käin rohkem jala. Näiteks 30. mai õhtul sain Mustamäel 25 minutit trolli oodata ning seejärel oli seal ilmselt kitsam kui vürtsikiludel. Järgmisel päeval sain keset päeva linnas Kadrioru poole liikuvat trammi oodates enne ära näha 4 ülemiste poole minevat trammi kui üks Tallinna Ülikooli ja Kadrioru poole liikuv ning seejärel oli selles ühes ruumi vähem kui vürtsikiludel. Samal päeval hiljem Mustamäele sõites sain vist oma hea veerand tundi trolli oodata ning samuti, ruumi polnud ei seista, istuda ega hingata. Ma ei tea kas pisikesel trollil olid tõesti selle ülekoormusega reaalsed raskused aga ka sarved suudeti kaks korda maha sõita. Esmaspäeval aga hakkasin üldse Tallinna ühistranspordi vajalikkuse üle mõtlema siis kui Marja poe juurest õhtupoole enne Tammsaare teeni kõndida jõudsin kui ainsamatki trolli mööda sõitmas näha sain.

Autouputus tuleb ikka eeskätt sobivate alternatiivide puudumisest ning neid on linn keeldunud arendamast.

Koosolekul tuli välja huvitav asjaolu. Nimelt on tasulise parkimise vastu protestijate hulgas palju, kui mitte isegi enamus, just neid inimesi, kes ei oma Tallinnas sissekirjutust. Teisisõnu nõuavad Tallinna linnalt tasuta teenust mittetallinlased. Nii näiteks on end Tallinnas rahvastikuregistrisse kandnud vaid pooled aadressil Kungla tänav 18 asuva maja elanikest, kes on ühed aktiivsemad autouputuse pooldajad Kalamajas.

Taavi Aas

Jeerum. Rääkisin sellest argumendist ka eespool kuid äkki on siin hoopis Kalamaja rahva jaoks mõeldud peen salasõnum? Kui te kõik, kes te hetkel sealkandis oma autot pargite, korterit üürite või omate, ennast kiirelt tallinlaseks registreerite, oma maksuraha meile toote, on ka linn valmis parkimistasu asemel hoopis tulumaksukroonid võtma? Ehk siis, asi on ikkagi rahas, Taavi? Teine plusspool oleks ilmselt see, et järgmistel valimistel saate Tallinnas hääletada kelle iganes kuid mitte Keskerakonna poolt.

Usun siiralt, et kui autoomanikud võtavad vastu linnavalitsuse poolt pakutava kompromissi Kalamajas teatud piirkondade tasuliseks muutmise suhtes, võidavad sellest eelkõige jalakäijad. Järele mõeldes märkavad üsna kiirelt ka autode omanikud, kui mugav on ühe päevapraega võrreldava hinna eest terve kuu vabalt parkida oma autot just magamistoa akna alla. Sellist luksust saavad lubada endale vaid miljööväärtuslikus piirkonnas nagu seda on Kalamaja elavad autoomanikud. Hoiame seda piirkonda ühiselt.

Taavi Aas

Vaatan, et abilinnapea on ka kergelt skisofreeniline. Eelpool väitis, et jalakäijate olukord paraneb ning siin vihjab, et need justkui võidavad. Samas kohe järgnevas lõigus eeldab, et autoomanikud pargivad harjumuspärastes kohtades ikka edasi. Pargivadki. Seega mida Taavi Aas ütleb, on see, et midagi ei muutu peale selle, et linnakassa saab uue tuluallika?

–//–

Aga olgu. Kahtlustan, et üks artikkel sai siin tähelepanu rohkem kui ära teeninud oli.

Mulle ausalt ei ole ükski Kalamaja elanik kirjutanud ja ma ise seal ei ela kuid mulle tundub, et kui probleem on liigsetes parkijates, autouputuses, siis kohalike suhtes sõbralikum lahendus oleks parkimiskohad märgistada, joonida kastid ja jagada kohad elanike vahel – kui tasulise parkimise vastastel on õigus ja kohalikud mahuvad ilusasti ära, oleks see hea lahendus. Märgistuse ülevärvimise, parkimiskohtade heakorra tagamise võiks samuti omanikele jätta. Õigused ja kohustused. Väljaspool jaotatud (ja piiratud külaliskohti) võiks parkimise väljaspool parklaid üldse keelata.

Teine mõte on üldisem, laiem ja palju ebapopulaarsem. Nimelt täiesti varjamatult toetan automaksu kehtestamist. Mitte küll kohaliku maksuna vaid üleriigiliselt. Kohaliku mootorsõidukimaksuga Tallinn kunagi katsetas kuid selgus, et me oleme valmis tegema mida iganes, et maksudest kõrvale hiilida. Rahvas lihtsalt registreeris ennast Tallinnast välja ning tulumaksuosa kaotus oli linnale valusam kui automaks kompenseerida suutis. Maksust laekuvad summad peaksid seejuures minema täielikult omavalitsustele, sihtotstarbeliselt ühistranspordi ja kergliikluse investeeringuteks (mitte halduseks!). Kui kohalikest maksudest rääkida siis Tallinnas võiks kehtida läbisõidumaks Vanalinna ja südalinna piirkondades va need arterid millede läbimine on Tallinna ühest otsast teise jõudmiseks alternatiivide puudumisel vältimatu ning kohalikud elanikud.

Sedasi siis seekord.

Kommentaarid: (3)

Uus detailplaneering, muud planeeringud ja vaba konkurentsi tapmine Tallinna koolivõrgus

Teema: Arte Gümnaasium, mustamäe, Mustamäe halduskogu, Poliitika ja muud loomad, seisukohad, slaidid, Statistika, tallinn

Mustamäe halduskogu kogunes viimati 9. veebruaril. Arutasime ühte detailplaneeringut, vaatasime veidi teisi planeeringuid ning vaatasime otsa koolivõrgu trendidele Tallinnas. Selle viimase osas olen ise varem omaloomingut teinud näiteks siin.

Ülevaade on pikk, lõpuni lugejad eraldi auhindu ei saa. Kõige olulisem koht on lõpupoole.

Aiandi tänava 14 ja 16 kinnistu detailplaneeringu eskiisprojekt sai ühehäälselt halduskogu kooskõlastuse 9. juunil 2009. Selleks korraks jõudis halduskokku kooskõlastamiseks samade kinnistute detailplaneering. Tegemist on vana Kadaka aiandi detailplaneeringu muutmisega.

Planeeritavad Aiandi tn 14 ja 16 kinnistud asuvad Laki tänava, Kadaka tee, Mustamäe tee ja A. H. Tammsaare tee vahelises kvartalis Aiandi ja Rabaküla tänava ääres. Tegemist on Mustamäel üsna kiirelt arenenud piirkonnaga. Kontaktvööndisse jääb muuhulgas ka Mustika keskus ning mina ise elan sealt paariminutilise jalutuskäigu kaugusel.

Varem olid kinnistutele planeeritud elamud kuid maa sihtotstarvet on muudetud ning arendaja sooviks on kinnistutele nüüd rajada samas mahus ärihooned. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks ongi seega Mustamäel 1,35 ha suurusel maa-alal asuvate Aiandi tn 14 ja 16 kinnistute sihtotstarbe muutmine 100% ärimaaks (praegu 100% elamumaa) ning mõlemale kinnistule ehitusõiguse määramine kuni 6 maapealse ja kuni 2 maa-aluse korrusega ärihoone rajamiseks.

Hoonete kõrguseks kavandatakse maksimaalselt 28 m maapinnast ja absoluutkõrguseks 38 m. Sokli kõrgus on 1,9 m. Hoonestusviis on lahtine, hooned on kavandatud lamekatusega, välisseinad raudbetoonist paneelidest.

Kinnistute teenindamiseks rajatakse 263 parkimiskohta. Lisaks kavandatakse avaliku parklana 13 parkimiskohta transpordimaa krundile. Likvideeritakse 9 asendusistutuse vajadusega puud, asendusistutuse kohustusega 26 puud.

Lisan siia ka planeeringuala kontaktvööndi, et asi silme ees oleks:

Ning kui kellelegi kohe eriti palju huvi pakub, siis võib ka põhijoonisele pilgu peale visata, ma pole ainult 100% kindel kas see on see päris viimane variant (Ettevaatust, pildil klikkides avaneb paarimegane fail):

Halduskogu otsustas detailplaneeringu kooskõlastada.

Teise teemana andis Tallinna Linnaplaneerimise Ameti üldplaneeringute osakonna juhtivspetsialist Tiina Nigul ülevaate teemal üldpõhimõtted Mustamäe linnaosa planeeringutest.

Tallinna üldplaneering kehtestati 2001. aastal. Üldplaneeringus Mustamäe linnaosa eriti ei kajastunud. Eesmärgiks oli arendada ja tihendada linnakeskust. Moodustati teatud miljööpiirkonnad. Kristiine linnaosa oli ette nähtud tihendada. See küsimus on ka jätkuvalt päevakorral. Sel ajal oli päris raske arenguprognoose teha. Mustamäe linnaosa üldplaneering kehtestati 22. juunil 2006. Seda koostati ligemale 4 aastat, koostajaks oli E-Konsult. Üldplaneering nägi ette, et Mustamäed tihendama ei hakata. Muudatuste piirkonnaks olid Mäepealse ja Mäealuse kvartal, Kadaka aiandi territoorium, TTÜ, haiglate kompleksid. Projekteerijad panid ka suurt rõhku haljastuse ja olemasoleva elamurajooni struktuuri säilitamisele. Mustamäel on probleemiks kvartalisisene parkimine, üldplaneering sellele konkreetseid lahendusi ette ei näe.

Matti Tarum uuris, et kuidas on jäänud lood mõnd aega tagasi teemaks olnud ohtlike raudteeveoste linnast välja suunamisega. Vastus – ei ole rentaabel teema. Maret Maripuu arvas repliigi korras, et ehk oli põhjus hoopis selles, et elamuehitus oli juba ette jõudnud. Ise uurisin, et kuidas on lood Tallinna rohevõrgustiku arendamisega (st rohealade ühendamisega) – olevat veidi tegeletud kuid probleemsed kohad on seotud magistraalidega ning aladega mis jäävad kaitsealuste alade piiridele ja milledel arendajatel omad plaanid on. Mustamäel on selliseks kohaks näiteks kunagi napilt kaitsealalt välja jäänud ARKi ümbruses asuvad rohealad. Margarita Tšernogorova uuris, et mida saaks linn teha Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku ja Lastehaigla ümbruse parkimise osas. Kirjutasin ise sellest kunagi korra siin. Ega talle muud vastata ei olnudki kui, et haigla enda arendusplaanide ja detailplaneeringu kohal on parkimisele tähelepanu pööratud küll. Seda kas piisavalt, näitab aeg. Parkimine on Mustamäel kuum teema igal juhul.

Kui kellelgi peaks olema huvi enda linnaosa planeeringu vastu (enamikus need endiselt puuduvad!), siis Mustamäe üldplaneeringu koos lisamaterjalidega leiab siit, teiste linnaosade kohta saab infot siit, ning Tallinna üldplaneeringu leiab siit.

Üldplaneeringud on sellised toredad asjad, et minu arust ei peaks neid küll halduskogude liikmetele tutvustama. Tegemist on kohustusliku kirjandusega mille võiks üldistes joontes iseseisva töö korras pähe raiuda. Minul hakkas pähe kuluma enamvähem aasta-kaks peale halduskogu liikmeks saamist. Aga see selleks.

Kolmanda teemana tegi Tallinna Haridusameti üldhariduse osakonna juhataja Viivi Lokk ettekande teemal koolivõrgu trendid Tallinnas. Ei hakka seda ümber jutustama vaid lisan ettekande slaidid siia kõigile vaatamiseks (tegelikult on need ühe teise, komisjonis toimunud ettekande slaidid mille sisu on täpselt sama kuid kuna ajaliselt ei jõudnud üle küsida, siis kui keegi pahandab, andke teada)

Muud paberile kritseldatud märkused: hoolimata rahvastikuregistri statistikast (mis olevat üldse kasutu), ei olevat Tallinnas vast ühtegi last kes reaalselt üldse koolis ei käi; Mustamäe Gümnaasiumi ja Tallinna 37. Keskkooli juhtide vahel olevat juba sõlmitud kokkulepe, et kui 37. gümnaasiumiaste suletakse (ilmselt hiljemalt 2012 algaval õppeaastal), siis kolivad kahe kooli algklassid ühte hoonesse Ed.Vilde tee 69; 56% põhikooli lõpetajatest jätkab gümnaasiumiastet samas koolis; 2004. aastal tegevuse lõpetanud Tallinna Mustamäe Üldhariduskooli hoonesse aadressil Akadeemia tee 30 läheb sotsiaalkasutusse.

Koolivõrgu korrastamise teemal olen ise õunte pealt ennustanud siin. Kuigi panin siis pealkirja aastanumbri 2011, tundub, et reaalselt toimuvad järgmised suuremad korraldused alles 2012. aastal. Aga eks näeb.

Küsisin ettekandjalt, et kui raudse rusikaga Haridusamet on kui mõni kool suudab ja tahab hetkel piiriks seatud kahe klassikomplekti asemel avada hoopis 3 või enam I klassi. Selliseid koole Tallinnas on, nende hulgas ka Arte Gümnaasium mille hoolekogus ise olen. Küsimus ilmselgelt ärritas ettekandjat ning konkreetset vastust ei saanudki – ainult ümmarguse jutu sellest, et sedasi ei jätku kõigile koolidele õpilasi.

Minu isiklik seisukoht on siinkohal selline, et totaalne vaba konkurentsi tapmine linnaameti poolt ei ole mõistlik ega õigustatud. Olgugi, et selle põhjuseks on eesmärk säilitada võimalikult lai koolivõrk. Usun, et koolid milledesse on suurem tung õppima asuda, on selle saavutamise nimel näinud vaeva, mitmed asjad on seal paremal tasemel kui nendes koolides kuhu ei kiputa ning kõige nõrgemate koolide sulgemisel või ühendamisel suuremateks koolideks on võimalik tagada paremat lõpptulemust. Lisaklasside avamist tuleks igal juhul lubada – olgu siis tingimuseks seesama piir, et klassikomplekti täituvus peab olema üle mingi kindla piiri või midagi muud aga reaalset.

Seekord siis sedasi. Järgmine kord koguneb Mustamäe halduskogu 9. märtsil.

Kommentaarid: (3)

Kui mune ei ole, tuleb munad kasvatada

Teema: mõte, seisukohad

Viimastel nädalatel ei ole möödunud päevagi mil keegi ei oleks mulle kurtnud muret Mustamäe sisekvartalite teede olukorra üle. Lumi on koristamata, parkida ei saa, tööle ei saa ning jala minnes kukud kas lumehange või mõne liikuma saanud sõiduki alla. Pargitakse vasakul teepoolel, paremal teepoolel ning mõned uljamad pargivad sisekvartali teel juba isegi tee keskele, et teised saaksid hirmuga vasakult ja paremalt mööda libiseda.

Traktor sõidab kõige selle peale kohale, vaatab parkijaid, pöörab ringi ning proovib järgmises kohas. Ühistu esimehed helistavad linnaosa valitsusse ning kurdavad, et tee on puhastamata.

Kõige lihtsamaks lahenduseks oleksid muidugi tugevad ja toimivad ühistud mis kokkulepitud ajal majaesise autodest tühjaks organiseeriks. Kogemused näitavad, et enamasti osutub see üle jõu käivaks ülesandeks. Mõned tulevad muidugi toime ka.

Sisekvartali teed peab aga puhtaks saama linn. Linnal on aga käed seotud, majaesised autosid täis, omanikega kontakteerumine on vaevaline ning ära vedada eriti ei saa. Koristusele ette jäävaid autosid trahvida ei saa.

Kunagi loodetavasti ka meie kinodesse jõudvas filmis Whip It! öeldi, et kui mune ei ole, tuleb munad kasvatada. Filmi võite ka vaadata kuid ütlus kehtib kindlasti ka kõnealuses olukorras. Kaks asja oleks selleks vaja kiirelt korda ajada:

1) linna, liiklusregistri, ühistute ning teehooldajate koostöös tuleb välja töötada korralik teavitamise süsteem. Ühistu saab linnaosast 48 tundi enne koristust teate ning riputab selle 12 tunni jooksul üles. Ühistu teavitab otse ka omanikke. Aadressi järgi saaks kindlasti kuidagi korraldada ka täiendavate e-kirjade ning lühisõnumite saatmist omanikele, täiendavalt, linnaosast või teehooldusest. Kõik see eeldab muidugi kindlat koristusgraafikut millest siis ka kinni peetakse. Kõige piinlikum on olukord siis kui majaesine tehakse kokkulepitud ajal tühjaks kuid traktorit ei tulegi. Kõike seda tuleb ilmselt planeerida vähemalt mikrorajoonide kaupa, auto jäetakse tihti ka naabermaja ette;

2) tuleb muuta vajalikke õigusakte, et peale sellist teavitamist ette jäänud sõidukid saaks esiteks teisaldada ning teiseks saaks omanikku trahvida.

Kaks lihtsat sammu. Enne järgmist talve jõuaks valmis küll.

Kommentaarid: (1)

Keskerakond reklaamib ennast haljasalal parkimisega

Teema: KOV 2009, mustamäe, nuta või naera, Pätid ja kaabakad, Poliitika ja muud loomad, reklaam & turundus

Selle nädala alguses korjatakse välireklaamid kokku ning nendega pole enam teha muud kui talvel vanakalt liugu lasta. Olgu, kui rahaga muud teha ei ole, siis reklaamitagu. Reklaamivad ka sotsid.

Keskerakond, Mustamäe asevanema Nikolai Degtjarenko isikus on aga leidnud väga selge sõnumiga võimaluse välireklaami paigutuseks. Degtjarenko on oma reklaamitreileri lasknud parkida rõõmsalt haljasalale. Haljasalale parkijad on aga Mustamäel aastast-aastasse pinnuks silmas.

Kas linnaosa asevanem, kes varem on peamiselt silma paistnud noorte sõna- ja arvamusvabaduse ründamisega, soovib mustamäelastele meelde tuletada, et muuseas pole viimase nelja aasta jooksul Mustamäe parkimisprobleemile lahendusi leitud? Erakordselt irooniline aga tabav meeldetuletus.

3. septembril (ilmselt küll ka täna), avanes Tammsaare tee ja Sõpruse pst ristmikul just selline vaatepilt:

Degtjarenko valimisreklaam Mustamäel, 3.09.2009

Juriidiliselt on ilmselt kõik korrektne. Tallinna linna heakorra eeskiri lubab parkida haljasalal selle omaniku või haldaja loal ning Mustamäe asevanemal ei ole selle loa hankimine ilmselt mureks. Stiilne on ka see, et Degtjarenko seisukohavõttu haljasalal parkimise kohta, sponsoreerib ka Maksu- ja Tolliamet sama treileri teisel küljel.

EMTA reklaam haljasalal, 03.09.2009

Kommentaarid: (0)

Mustamäel jäävad sügisel lehed koristamata?

Teema: keskkond, mustamäe, Mustamäe halduskogu, Poliitika ja muud loomad

Mustamäe
 
Teisipäeval toimus Mustamäel üle pika aja halduskogu keskkonnakomisjoni koosolek. Kohal oli viieliikmelisest komisjonist kohal esinduslik neli liiget. Lisaks minule endale komisjoni esimees Rodion Denissov, Aavo Vään ning Mustamäe linnaosa valitsuse linnamajanduse osakonna juhataja Enn Allikmäe.
 
Minu küsimus Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2007-2011 (keskkonnaministri poolt kinnitatud) hetkeolukorra ja rakendamise kohta sai täpselt sellise vastuse nagu oodata oskasin. Kaitsealal ei ole Allikmäe sõnul peale kaitsekava koostamist suuremat midagi edasi liikunud.
 
Küll aga teatas Tallinna Keskkonnaamet täpselt kuu aega tagasi, et on valminud teemaplaneeringu „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine“ keskkonnamõju strateegilise hindamise programm mille eesmärgiks on Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala ja selle lähiümbruse puhkevõimaluste väljaarendamine, arvestades looduskaitselisi tingimusi ning võttes aluseks Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja kaitsekorralduskava. KSH ise peaks selle kohaselt avalikuks aruteluks jõudma käesoleva aasta septembriks.
 
Palju juttu, vähe tulemusi, igal juhul. Tuleb edasi torkida ja ministeeriumist küsida, et mis värk on.
 
Kui juba ministeeriumist midagi küsida, siis ka seda, et miks riigile kuuluv Sütiste metsa ala on jäänud Mustamäe linnaosa valitsuse hooldada ning riik taaskord enda varaga heaperemehelikult ei käitu. Praegu koristab linnaosa seda ala umbes kümnel korral aastas ning hooldab jooksvalt ka seal asuvaid terviseradu.
 
Kaitsealalt eelarve poole liikudes.
 
Detailidesse selles osas seekord ei süvenenud. Küll aga saime kinnitust asjaolule, et kui aasta alguses oli Mustamäe heakorraeelarve jäänud samaks mis 2008. aastal ehk 2,6 miljoni krooni peale siis tänaseks on seda kärbitud juba 2,2 miljonini.
 
Tänase seisuga tähendab see näiteks seda, et sügisel võivad Mustamäel seekord lehed koristamata jääda. Sügisene lehekoristus maksab Mustamäe linnaosas kuskil 350 000 krooni ümber. Vastasime Allikmäe murele seekord vaid teadmisega, et tegemist on KO valimise aastaga ning koristamata ei jää sellel sügisel ilmselt ükski nurgatagune.
 
Reaalselt vajaks Mustamäe ilmselt aga vähemalt kaks korda suuremat heakorraeelarvet ning selle valdkonna aastaid kestnud räige alarahastamine peaks mistahes pealinnale tõsiselt muret ja häbi tekitama.

 
Rodion Denissovi algatusel rääkisime veel sellest, et Ehitajate tee vana lõik Tammsaare tee ja Ehitajate tee ristmikul vajab korrastamist. Mullahunnikud ei kaunista linnaosa ja on ohtlikud laste jaoks. Hetkel kasutab seda ala, kokkuleppel omanikuga, Mustamäe Haljastus. Mullahunnikud ei püsivat seal alaliselt vaid neid ladustatakse, töödeldakse ning viiakse sealt kasutusse edasi.
 
Veidi vähem põhjalikumalt käisid läbi sellised teemad nagu ajalooliste asumite määramine, töötute rakendamine haljastustöödel, parkimine ja Parditiigi ümbruses asuvate majade vahepeal esinenud mured.
 
Enne komisjoni küsisin siin veebipäevikus, et millised on need teemad millega teie arvates tegelema peaks. Kirjutati mulle tookord vanapaberi kogumisest, parkimisest, majadevaheliste teede kohati hirmutavast seisukorrast ning puuetega inimeste liikumisvõimalustest Mustamäel.
 
Parkimise võtsime ka seekord jutuks ning komisjon otsustas taaskord pöörduda linnaosa valitsuse poole, et see koos linnavalitsusega lõpuks alustaks parkimisprobleemide terviklahenduste väljatöötamisega. Samuti pidavat linnavalitsuses olevat arendamisel vajalikud meetmed, et ühistud saaksid tagada enda korrastatud ja rahastatud parkimiskohtadel ikka enda maja elanike autode parkimise selle asemel, et naabermaja elanikud kohad kiirelt enda neljarattalistega täidavad nagu vahel ikka ette tuleb. Midagi detailset selle osas veel ei kuulnud.
 
Ükski saadetud mõtetest ei lähe kaotsi ja arutame neid kõiki kindlasti juba lähiajal. Kui kellelgi on veel üldiseid või isegi väga konkreetseid teemaarendusi või murekohti siis on need endiselt vägagi oodatud.

Switch to our mobile site

Close
Jälita mind ka Twitteris või Facebookis!