Lihtne. Tahate, demonstreerin? Olgu pealegi.
Esiteks. Minu arust on erakordselt kurb praegu ERSO ümber toimuv ning eriti madal on Reformierakonna populistlik lüke mis mängib inimeste madalaimatel emotsioonidel. Räägin muidugi arutelu teadlikust suunamisest Neeme Järvi palganumbrile. Iga poliittehnoloog ja lihtsaimagi mõtlemisega inimene teab vähemalt ühte – kommentaatorid ja valdkonnast eemal olevad inimesed ajavad veidigi suuremad numbrid pöördesse ning nende abil saab õigustada jänest ja matta dirigenti. Mina ei häbene välja öelda, et Neeme Järvi võiks saada ka oluliselt kõrgemat tasu ning see oleks seda väärt.
Olgu, selle te annate mulle veel ehk andeks. Järgmist kindlasti mitte.
Samast ooperist on Riigikogu liikmete tasude teema mida annab alati tõstatada kui mõni teine kuumemaks kisub. Täiesti loogiline on, et valdav enamus inimestest arvab, et selle töö, selle vastutuse, eest peaks vähem maksma. Mina ei arva. Mina arvan, et Riigikogu liikmete töötasu peaks olema tänasest oluliselt kõrgem – vähemalt võrdne või suurem ka Euroopa Parlamendi palgast, mis 2010. aastal on 7807,12 EUR ehk ligikaudu 122 154 EEK. Sedasi vastaks see veidi rohkem ametiga kaasnevale vastutusele ning tippklassi tegijatel oleks ka veidi rohkem võimalust panustada. Kusjuures, samuti arvan ma, et kuluhüvitised peavad olema suuremad, vaja on assistente, kohalikke büroosid, uuringuid, analüüse jne – täna me seadusandjatele neid eriti ei võimalda ning kõik see kokku mõjub Riigikogu töö tulemuslikkusele, tasemele, laastavalt.
Ma meeldin sulle nüüd ju oluliselt vähem, kui enne seda postitust?
Tõestatud.
20-nov-2010
02-apr-2010
Palgauudiste hooajast
Teema: meedia, Statistika
Nii masendav kui see ka ei oleks, käes on see aeg kui suurel hulgal ajakirjanikest ei ole muud teha kui palganumbrites tuhnida. Prioriteedid on ilmselgelt paigas. Olgu, mul ei ole selleteemaliste uudiste vastu miskit, rahvale pakub ilmselgelt huvi, palju keegi teenib ning kui palju teda selle eest peksta saab. Veidi iseteadlikuma lugeja jaoks võiks aga veidi vaeva näha, selle asemel, et teksti, numbreid ja nimesid täis uudislugusid treida.
Heaks eeskujuks võiks olla näiteks USA Today lahendus erasektori juhtide 2009. aasta sissetulekute kohta. Palju kokkuvõtlikum, asjalikum ja mugavam. Samas, võtab toimetustelt võimaluse/vajaduse kümneid selleteemalisi lugusid treida…
20-mai-2009
Postimees võttis täna vaevaks kirjutada EP liikmete lähenevast palgamuudatusest. Mitte, et see muutus juba väga pikalt (vastav otsus langetati juba 2005. aastal) ette teada ei oleks olnud. Äripäeva originaallugu oli veidi teisel teemal ja põhjalikum. Kommentaarid Postimehe loo taga on täpselt sellised nagu oodata võiks.
Minul on hea meel. Olen kogu aeg olnud seisukohal, et Eesti esindajad EPs ja kodumaal tegutsevad Riigikogu liikmed on räigelt alatasustatud ning Riigikogu puhul puudub nende tegevuse kvaliteedi tõstmiseks ka piisav tugistruktuur. Visake mind tooliga kui tahate aga mina ei ole näinud ühtegi põhjust olla teistsugusel seisukohal.
Uus palganumber kusjuures ei ole mingi suvaline number vaid moodustab edaspidi 38.5% Euroopa Ühenduste Kohtu kohtuniku palgast.
Palgasüsteemi muutus tähendab muuhulgas ka seda, et näiteks Itaalia ja Saksamaa esindajad peavad leppima senisest väiksema sissetulekuga. Kusjuures, EP statuudid näevad liikmesriikidele ette võimaluse kehtestada 10-aastase üleminekuperioodi jooksul siiski kokkulepitust erinevaid tasusid;)
12-mai-2009
Kõik räägivad, eks ma räägin siis ka. Tegelikult ei oleks ma sellest kirjutama hakanudki kui ei oleks kahte fakti mis veidi närvidele käivad. Esiteks on meedia sellest Langi ametnike palkade kärpimise eelnõust jahunud ja jahunud aga riik mängib ikka mäkra ja selline selgelt avalikkuse huviorbiidis olev eelnõu oli veel eile piiratud ligipääsupiiranguga ning minusugused matsid seda lugeda ei saanud. Kui kellelgi arvutis vedeleb siis võib mulle ka saata.
Teiseks ei oska valitsuse kommunikatsioonibüroo normaalset pressiteadet teha. Jah, väga tore on teada, et valitsus otsustas vähendada ministeeriumide ametnike palgakulusid kaheksa protsenti. Aga protsent on üks väga mage number. Olgu ta siis kaheksa või miskit muud. (Minusugusele) maailma asjadest eriti palju mittejagavale reakodanikule oleks palju asjalikum teada, et kui mitu miljonit kui mitmest miljonist kuskilt maha tõmmati ja mis selle tagajärjel muutub. Samuti tahaks teada seda numbrit inimesi, keda see kärbe mõjutab ilma, et ma need ise kuskilt kokku lugema peaks. Üldsegi tahan ma vist liiga palju ja liiga lihtsalt.
Protsendist on samas hea rääkida sest enamus kuulajaid ei tea (no offence) milline number protsendi taga peitub.
Igaüks saab aga investeerida paar minutit aega ja vaadata 2009. aasta riigieelarve seaduse seletuskirjast, et ministeeriumite palgakulud olid enne eelmist lisaeelarvet planeeritud miskit 1139,3 miljonit krooni. Kui palkasid alandatakse alates teisest poolaastast siis teeb see miskit 570 miljonit krooni. 8% sellest on seega 45,6 miljonit krooni? Kärpimise või lisatulu arvelt parandatavate eelarvepositsioonide (ilus terminoloogia iseenesest) kontekstis tundub sellest kärpest seega kisa rohkem kui kasu ning isiklikust massohismist lahkan teemat edasi.
Tegelikult aga ei ole riigieelarve võit kaugeltki mitte 45,6 miljonit krooni. Kui 45,6 miljonit krooni oleks palgafond, siis 11,22 miljonit sellest moodustab sotsiaalmaks, mis jääb riigieelarvesse tagasi laekumata. Tööandja töötuskindustusmaksetena jääb saamata 340 000 krooni ja töövõtja töötuskindlustusmaksena kuskil 681 000 krooni ringis. Kui tulumaksuvaba miinimumi mitte arvestada, jääb tulumaksuna tagasi laekumata kuskil 6,86 miljonit krooni.
Riigieelarve puhaskasumiks jääks selle kärpe puhul seega:
45,6 miljonit
– 11,22 miljonit
– 0,34 miljonit
– 0,68 miljonit
– 6,86 miljonit
= 26,5 miljonit krooni
See 11,22 miljonit sotsiaalmaksu peaks seejuures jagunema pensionite ja tervishoiu vahel ja suurendab seega igal juhul haige- ja pensionikassade puudujääke. 6,86 miljonist tulumaksukroonist tsirka 0,7 miljonit oleks see osa mis läheks omavalitsustele. Suuremalt jaolt ilmselt Tallinnale. See tulumaksu osa on ilmselt oluliselt pisem kuna ignoreerisin siinkohal maksuvaba miinimumi eksistentsi.
Kisa on sellest ilmselgelt rohkem kui kasu kuid kes senti ei korja see rikkaks ei saa vmt. Netikommentaatoritele meeldib ning suurele osale valijatest kah. Kui nüüd vaid riigiametnikud ühed aktiivseimad valijad ei oleks.
Reaalsus on muidugi see, et tegelikult ei ole selles postituses ilmselt ühtegi täpselt õiget numbrit. Vahepeal on maailm ja eelarve muutunud ning minu loogika ja arvutamisoskused võivad olla kaugel teiste loogikast ja kõrgemast matemaatikast. Näiteks ei pruugi kõigile ministeeriumite ametnikele kaela kukkunud 8% palgakärbe kaugeltki tähendada 8% kärbet terves palgafondis jne. Üldsegi on siin tehtud arvutused täiesti ebavajalikud ja kasutud. Kui aega ja viitsimist oleks ajaks rida realt näpuga järge ja saaks üsna täpse numbri. Hoopis lihtsam oleks muidugi kui asjassepuutuvad asutused suudaksid operatiivselt asjalikumat informatsiooni edastada.
Suurusjärgud aga on olulised.
04-dets-2008
Äripäev on täna blogijate seas popp teema, eks ma kirjutan ka neist siis. Kergelt mõjutatav, nagu ma olen. Aga tegelikult tahtsin ma hoopis öelda, et mina küll ei julgeks selliseid summasid kelleltki küsida. Kõrghariduse tõutunnistust mul küll pole aga kogemusi ilmselt keskmisest rohkem. Niiet, kes mulle 12 345 kr kuus netona maksab, olen müügiks:P
Ahjaa. Päevateemasse ka. Kui sul hinna ja kvaliteedi suhe on selline nagu Äripäeval on ning suurem jagu majast elab koondamishirmus, siis peabki su turundusstrateegia agressiivne olema.
