Aplaus ja trummipõrin. Tallinna noortenõukogu kuulutas oma viimasel koosolekul välja noortevolikogu uue koosseisu valimised – kandideerida saab iga kuni 26-aastane noor, kelle elukohaks on Tallinna linn või kes õpib mõnes pealinna üld-, kutse-, era- või kõrgkoolis. Vähemalt paberil. Reaalselt pole ilmselt mõtet, kuna mingeid tõsiselt võetavaid valimisi ei toimu.
Valimised korraldatakse nimelt kolmes huvirühmas (õpilased, üliõpilased ja noorteühendused), igast huvirühmast valitakse seitse esindajat. Huvigrupi valimisi korraldavad esindusorganisatsioonid: õpilased – Tallinna Õpilasesindus (mis on sisuliselt täiesti surnud organisatsioon, ei esinda kedagi ning koosneb ainult mõnest kesknoorest); üliõpilased – Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaud (Lisatud kell 11:40: Täpsustuseks niipalju, et üliõpilaskondade Tallinna katuseorganisatsioon TÜÜL on juba teavitanud, et nemad selles protsessis ei osale ja oma esindajaid ei vali, kuna esiteks on põhimäärus väga segane ja vastuolusid täis, teiseks on tähtajad utoopiliselt lühikesed ning kolmandaks on valimised seadusega vastuolus.) – ja noorteühenduste valimised korraldab Tallinna Spordi- ja Noorsooamet. Valiku kandidaatide osas teevad Tallinna haldusterritooriumil tegutsevate õpilaste, üliõpilaste ja noorteorganisatsioonide volitatud esindajad 22.-28.novembrini k.a. toimuvatel koosolekutel.
Täpsemat valimisjuhendit saab lugeda siit.
Sama süsteemi järgi on Tallinnas noortevolikogu juba korra moodustatud ning nii nagu arvata võis, kukkus see haledalt läbi, ning nii nagu arvata võis, ei ole sellest midagi järeldatud.
Siin on mitu asja, mis on üdini mädad. Nii sisuliselt kui formaalselt.
Esiteks, Tallinna noortevolikogu moodustamine sellises korras on järjekordne noorte osaluse mõnitamine Tallinna linnas. Olen sellest juba ka varem korduvalt kirjutanud.
Kui olime kunagi, päris esinduslikus töögrupis, poolteist aastat kestnud arutelu tulemusena välja töötanud igati hea ettepaneku kombineeritud valimissüsteemi osas (11 organisatsioonide kaudu, 22 otsevalimistega Tallinna noorte seast), siis viimasel koosolekul otsustas kohal olnud neli töörühma liiget neljateistkümnest ettepanekut süsteemi osas muuta sedasi, et kõik noortevolikogu liikmed määrataks Tallinnas tegutsevate noorteorganisatsioonide poolt (7 TÕE kaudu, 7 TÜÜLi kaudu, 7 teiste NÜde “üldkoosoleku” poolt). Minu hinnangul ei lähe see aga mitte. Alustades sellest, et sellega jäetakse automaatselt kõrvale kõik organiseerumata noored (valdav enamus), kuni selleni, et otsustamine viiakse jälle kitsa ringi noorteühenduste juhtide kätte.
Sellise delegeeritud valimissüsteemiga kloonitakse efektiivselt Tallinna noortenõukogu senine (olematu) mandaat, mis tähendaks seda, et noortevolikogu esindaks igal juhul ikkagi vaid noorteühendusi (Tallinna noortenõukogu ei esinda tegelikult mitte kedagi, kuna selle koosseisu on linnavalitsus totaalselt tasakaalust välja viinud ja sisuliselt ära solkinud), mitte Tallinna noori, nagu esialgne eesmärk kunagises lähteülesandes oli.
Ka riiklikud strateegiad on seadnud eesmärgiks organiseerumata noorte kaasamise mitte juba aktiivsete noorte jaoks veel ühe võimaluse loomine. Mitte et mul midagi võimaluste vastu oleks, aga nüüd juba teist korda rakendatava valimissüsteemi kohaselt pean paraku ütlema, et NOORTE OSALUS MY ASS!
Lisan siia veel korra ka kunagise töögrupi ettepaneku noortevolikogu moodustamise ja töö korraldamise põhimõtete kohta:
 |
Tallinna noortenõukogu Noortevolikogu loomise töögrupp KOKKUVÕTE TÖÖGRUPI ETTEPANEKUTEST 09.12.2007, Tallinn |
Tänast süsteemi õõnestab samuti teadmine, et ka noored ise ei taju, et esindusorganisatsioonid neid esindaks. Seda seisukohta kinnitas ka 2009. aastal läbi viidud kvalitatiivne (piloot)uuring, mis puudutas noorte katuseorganisatsioonide osalust poliitika kujundamisel.
Aga siit edasi minnes.
Kui eelmise nurisünnitise moodustamise ajal oli noortevolikogu veel seaduses defineerimata, siis nüüd on noortevolikogu ka seaduses selgelt defineeritud:
§ 9. Noortevolikogu
(1) Valla- või linnavolikogu juurde võib moodustada noortevolikogu. Noortevolikogu eesmärgiks on arutada valla või linna pädevusse kuuluvaid noori puudutavaid küsimusi ning teha nende kohta ettepanekuid valla- või linnavolikogule ja valla- või linnavalitsusele, lähtudes noorte vajadustest ja huvidest.
(2) Noortevolikogu valitakse valla või linna noorte poolt demokraatlikul teel valla- või linnavolikogu kehtestatud korras.
(3) Noortevolikogu tegutsemise alused kehtestab valla- või linnavolikogu.
(4) Vald või linn toetavad oma haldusterritooriumi noortevolikogu jätkusuutlikku tegutsemist valla- või linnavolikogu kehtestatud korras.
(5) Valla- või linnavolikogu edastab noortevolikogule selle taotlusel oma istungite päevakordade projektid ning noori puudutavate õigusaktide eelnõud enne valla- või linnavolikogu istungite toimumist.
Tallinnas ei ole kinnitatud noortevolikogu tegutsemise aluseid ega kinnitatud valimiskorda. Küll aga, nagu alguses ütlesin, on Tallinnas välja kuulutatud valimised, mis kehtiva seaduse kohaselt on õigustühised ning mida ei saagi läbi viia. Eeldusel, et Tallinnas tehakse ikka noortevolikogu, mitte ei mõnitata taaskord noori ja noorteorganisatsioone.
Noortevolikogu tänane valimiskord on kellegi vaimusünnitis ning tegutsemise alustega, mille samuti linnavolikogu kehtestama peab, on sedasi, et Tallinna noortenõukogu viimaselt koosolekult käis dokument küll läbi, kuid erilist arutelu ei toimunud (kuigi igal nõukogu liikmel oli tegelikult võimalik enne koosolekut esitada muudatusettepankuid – tegelikult oli tahtmine asja kinnitada juba eelmisel koosolekul, kuid kuna noortenõukogu liikmed nägid eelnõud alles kohapeal, vähemalt seda ei tehtud), kuna linnapea olevat kedagi sõimama asunud ning seejärel olevat kõigil suud lukus ja dokument vaikimisi heaks kiidetud. Linnavalitsus ja linnavolikogu seda veel arutanud ei olegi. Dokumenti ennast saab samuti lugeda ning ka selles on nii mõnigi punkt, milles nii sisuliselt, kuid ka seaduse mõttes kahelda tasub.
Põhimäärusest aga lähemalt siis, kui see kunagi mõnda legitiimsemasse kogusse arutlusele peaks jõudma. Halb huumor ja klounide paraad.
Võtan aga juba eeposeks kujunenud postituse kokku poolpika ajaloolise ülevaatega.
Tallinna tegevus noorte osaluse, algatuse ja kodanikuteadlikkuse kasvu takistamisel on täna ennast tõestanud järjepideva seisukohavõtuna. 2007.-2008.aastal otsustati kõigi noorte poolt otse valitava noortevolikogu loomise asemel toetada väikese, valitud seltskonna poolt koostatava „esinduskogu“ loomist ja sama tahetakse teha ka sellel aastal. Tallinnas töös olev noortevolikogu pilootprojekt on pigem noorte osaluse mõnitamine kui midagi mõistlikku ja jätkusuutlikku. Seadusele vastamisest rääkimata.
2009. aasta märtsis suutis aga jahmatada toonane Mustamäe linnaosa asevanem Nikolai Degtjarenko, kui Õpilasesinduste Assamblee nimel Vene suursaadiku väljaütlemistele otse ja ausalt vastanud peasekretär Sergei Metlev langes Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis repressioonide ohvriks. Meeldetuletuseks olgu öeldud, et linnavõimu esindava Degtjareno tookordne seisukohavõtt kõlas noortele aktivistidele selgelt ja otse – olge vait ja teenige edasi. Kooli esindajad leidsid tookord üldse, et nende õpilased ei ole võimelised mõistlikul tasemel argumenteerima, arvama ja olukordi kommenteerima.
Enne 2009. aasta kohalikke valimisi ründas Tallinn julmalt, aga mitte ootamatult noorte esindusorganisatsioonide poolt korraldatavat varivalimiste projekti. Muidugi – siirast murest olukorra pärast, mil õpilasi püütakse rakendada valimisvankri ette ja kasutada neid mõnede erakondade tahte läbiviimiseks. Või siis mitte. Kas Tallinna linnavõim kartis noorte teadlikkuse ja aktiivsuse kasvu või tundis ennast ühest poliitikakaugest projektist liigselt kõrvale jäetuna?
Tallinna Noortenõukogu, mille seisukohaga endine abilinnapea Jäppinen tookord argumenteeris, muudeti aga farsiks juba 2007. aastal, kui noorte esindusorganisatsioonide poolt määratud liikmed seal vähemusse jäid, muuseas paigutati siis sinna tookord linnapea ukaasiga ka Piret Järvis, kellel mõnede vihjete kohaselt sealt pikalt lahkuda ei lubatud, ning kesknoored Henri Kaselo ja Raimond Kaljulaid. Noortenõukogu mõistlikku koosseisu pole tänaseni taastatud.
Nüüd siis järjekordne farss noortevolikogu moodustamisel ning rääkimata hiljutisest abilinnapea algatusest toimiva noorsootöö süsteemi lammutamiseks.
Tallinnas on suurepärased tingimused ja võimalused noorte aktiivsemaks kaasamiseks. Kogu Euroopa liigub aeglaselt, aga järjekindlalt noorte osaluse suurendamise, ühiskonnateadlikkuse tõstmise ja isegi valimisea langetamise suunas. Suur hulk noori ja noorteühendusi on selleks valmis. Meie pealinn on aga käest lasknud mitu eesrindlikku võimalust ja otsustanud käituda risti vastupidi.
Sedasi jääbki ainult üle küsida: miks Tallinn toodab teadlikult poliitikakauget valijat?
