Nii Eestis kui Soomes võimaldab riik aastatoetust/tegevustoetust üleriigiliselt tegutsevatele noorteühendustele. Eestis siis vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu, Soomes Haridus- ja Kultuuriministeeriumi kaudu. Eestis on toetused juba mõnda aega tagasi jagatud, Soomes tehti vastavad otsused täna.
Naaberriigiga on meil mõned olulised erinevused. Nimelt toetab Soome riik kodanikuühenduste poolt tehtavat noorsootööd aasatoetuste kaudu ühe noore (7-26) kohta veidi enam kui kuus korda suurema summaga kui Eesti. Eesti riik panustab aastatoetusesse ühe noore kohta vaid 1,58 eurot, Soome omakorda 10,12 eurot. Kui asja Soome poolt vaadata, siis tegelikult tuleb ühe noore kohta summa veidi väiksem – ametlikult loetakse Soomes nooreks kuni 29- aastaseid, Eestis kuni 26- aastaseid – kuna aga selles arvestuses Eesti ülemist otsa üldse ei toeta, võtsin arvutuste aluseks mõlema puhul vanusevahemiku 7-26.
Samuti saavad Soomes toetust taotleda kõik tingimustele vastavad organisatsioonid võrdselt – Eestis on aga otsustatud, et lisaks otsesele noorsootööle ennast ka poliitiliselt sidunud noorteorganisatsioonid toetust väärt ei ole.
13-apr-2011
21-jaan-2010
Kodanikeühenduste liit EMSL soovitas täna haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasel mitte muuta noorteühenduste toetustingimusi konkursi käigus, millega sel nädalal jäid toetusest ilma MTÜd Noored Sotsiaaldemokraadid ja Rahvaliidu Noored, kuigi nad olid saanud taotluste hindajatelt positiivse tulemuse.
„Nõustume ministriga, et on mitmeid argumente, miks käsitleda parteide noorteorganisatsioone teistest noorteühendustest eraldi, kuid sellisel juhul peaks see olema välja öeldud enne taotlemise algust,“ ütles EMSLis kodanikuühenduste rahastamistemaatikaga tegelev Anneli Duarte.
Kui reeglid lubavad noorteorganisatsioonidele ette nähtud toetusele kandideerida ka parteide noorteühendustel, siis peaks toetuste eraldamisel lähtuma üksnes taotluse vastavusest tingimustele ja selle kvaliteedist, lisas ta.
„Uute tingimuste seadmine konkursi käigus ja seetõttu osa taotlejate välistamine põhjustab ebakindlust ka teistes kodanikuühendustes, kes ei saa olla kindlad, et otsustajad suhtuvad kõigisse kandidaatidesse võrdselt,“ ütles Duarte. Ka ei saa sellises olukorras pidada põhjendatuks argumenti, et taotleja võib toetust saada mujalt, nagu ütles minister, viidates erakondade riigieelarvelisele rahastamisele. Ka teistel ühendustel võib olla teisi riigipoolseid rahastusallikaid, näiteks erinevaid projektitoetusi, mis ei välista nende kandideerimist.
Lisaks teeb EMSLile muret, et kui seni on ministeerium teinud aastatoetuste määramisel head koostööd noorteühenduste esindajatest koosneva Noortepoliitika Nõukoguga, siis käesoleva otsusega läks minister mööda nõukogu antud soovitustest. „Ministril on see õigus, kuid see ei ole hea kaasamispraktika ja loob pinna kahtlusteks, et toetuste määramisel lähtutakse parteipoliitilistest eelistustest,“ märkis Duarte.
Kui toetusest ilma jäetud organisatsioonid ministri otsuse vaidlustavad, viibib raha eraldamine ka teistele noorteühendustele, mis raskendab nende tegevust ja teenuste osutamist oma sihtrühmadele.
19-jaan-2010
Kirjutasin ise juba eile Tõnis Lukase kavast jätta noorteühingute aastatoetusest ilma opositsioonierakondadega seotud noorteorganisatsioonid. Täna tuli siis ka ametlik otsus ära. Minu soovitus Noortele Sotsiaaldemokraatidele ja Rahvaliidu Noortele on ministri otsus kohtus vaidlustada, kõik alused selleks on olemas.
 |
Haridus- ja Teadusministri käskkiri noorteühingute 2010. aasta aastatoetuse saajate ja eraldatavate toetuste suuruse kinnitamise kohta. |
Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) avaldab nördimust haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase tänase otsuse üle, millega jäeti noorteühingute aastatoetusest põhjendamatult ilma kaks noorteorganisatsiooni.
Noorteühingute aastatoetus on paljudele üleriigilistele noorteühingutele ainsaks võimaluseks katta oma põhitegevusega seonduvad kulud, kuna toetus on mõeldud eelkõige organisatsiooni püsikulude katmiseks, mitte konkreetsete projektide läbiviimiseks. Toetust saavad taotleda üleriigilise ulatusega noorteühendused, millel on vähemalt 500 liiget, muuhulgas on toetuste saajate hulgas ka näiteks Eesti Skautide Ühing, Eesti Gaidide Liit jt.
Ministri otsusega jäeti aastatoetusest ilma MTÜ Noored Sotsiaaldemoraadid ning MTÜ Rahvaliidu Noored, seda hoolimata taotlusi hinnanud ekspertide positiivsest hinnangust nimetatud ühingute taotlustele.
ENL avaldab kahetsust haridus- ja teadusministri poolse hea tava rikkumise üle, mille kohaselt minister ei muuda noorteühingute aastatoetuse taotlusi hindava ning ministrile rahastamisettepanekut tegeva Noortepoliitika Nõukogu, kus noorte esindajad on enamuses, otsuseid noorteühingute rahastamise osas. Praktikas on kuni tänaseni minister nõukogu ettepanekuid arvestanud. Kummalisel kombel seda seekord ei tehtud ning minister, eirates nii Noortepoliitika Nõukogu kui ka noorteühenduste esindusorganisatsiooni seisukohti, muutis oma suva järgi aastatoetuse saajate nimekirja. Nii MTÜ Rahvaliidu Noored kui ka MTÜ Noored Sotsiaaldemokraadid vastasid kõikidele taotlemistingimustele ning Rahvaliidu Noorte taotlus sai ka väga kõrged kvaliteedipunktid.
Riiklikust toetusest ilmajäämine seab mõlemad noorteorganisatsioonid väga raskesse olukorda, kuna aastatoetuse näol on tegemist organisatsioonide peamise sissetulekuga. Erinevalt levinud eksiarvamusest, ei toeta Rahvaliit ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond omanimelisi noorteorganisatsioone rahaliselt. Aastatoetust on poliitilised noorteorganisatsioonid kasutanud erakonnast sõltumatute tegevuste elluviimiseks, mitte lisarahastuseks emaerakonnale. Kõik poliitilised noorteorganisatsioonid on ka juriidiliselt eraldiseisvad mittetulundusühingud.
ENL kutsub haridus- ja teadusministrit üles oma otsust koheselt muutma ning arvestama Noortepoliitika Nõukogu ettepanekuid.
Eesti Noorteühenduste Liit on katusorganisatsioon, mis ühendab 50 Eestis tegutsevat noorteühendust. ENLi peamisteks eesmärkideks on pakkuda noorteühendustele eestkostet, kujundada noori toetavat ühiskondlikku arvamust ja seadusandlikku keskkonda. ENL esindab liikmete noortepoliitilisi huve Eestis ja rahvusvahelisel tasandil ning soodustab noorte aktiivset osalust ühiskonnas.
18-jaan-2010
Tartus haiseb. Kõvasti haiseb. Haridus- ja Teadusministeeriumis haiseb.
Nimelt on minister Lukas linnapeal liikuvate juttude kohaselt leidnud, et võib üle rullida noorteühingute aastatoetuse töögrupi poolt väljatöötatud põhimõtetest noorteühenduste aastatoetuse jagamisel ning kaalumas võimalust toetusest ilma jätta opositsioonierakondade noorteühendused.
19. novembril toimunud Noortepoliitika Nõukogu istungil vastuvõetud otsusest (pdf) eraldada MTÜle Rahvaliidu Noored ja Noored Sotsiaaldemokraadid 2010. aasta noorteühingute aastatoetust hoolimata on ministril tegelikult vabadus neid sellest ilma jätta.
Rahvaliidu Noored ja Noored Sotsiaaldemokraadid on täitnud kõiki noorsootööseadusest tulenevaid tingimusi ja kvalifitseeruvad igati noorteühingute aastatoetuse saajaks.
2009. aastal said poliitilistest noorteorganisatsioonidest Rahvaliidu Noored aastatoetust 331 755 krooni, Eesti Keskerakonna Noortekogu 355 736 krooni ning Noored Konservatiivid (Isamaa- ja Res Publica Liidu noortekogu) 417 141 krooni.
Isamaa- ja Res Publica Liidu ja Reformierakonna noortekogud 2010. aasta toetust ei taotlenud – ilmselt läheb niigi hästi. Keskerakonna Noortekogu taotlus ei ületanud kvaliteedi hindepunktide taotlust ning langes konkurentsist välja. Noortepoliitika Nõukogu tegi ettepaneku määrata Rahvaliidu Noortele aastatoetust summas 642 000 krooni ning Noortele Sotsiaaldemokraatidele summas 251 500 krooni.
Hea tava on, et minister kinnitab nõukogu poolt tehtud ettepaneku.
Sellel aastal on aga leitud, et siin on hea võimalus opositsioonierakondade noorteühendustele varvastele astuda ning ministeeriumi noorteosakond ja minister on välja tulnud enda ajuvaba ametliku põhjendusega riigieelarve kärbete, sh ka noorteühingute aastatoetuse üldsumma vähenemise kohta ning põhjenduseks miks just poliitilised ilma jätta on väidetav topeltrahastus riigieelarvest mida nad küll kuidagi tõestada ei suuda. Ei suuda, sest ilmselt sellist asja olemas polegi.
Ülejäänud Noortepoliitika Nõukogu liikmed õnneks seda arvamust jagavat ei tundu. Ministeeriumi seisukohta ei jaga ka noorteühenduste esindusorganisatsioon Eesti Noorteühenduste Liit.
Olen ise olnud varem Noorte Sotsiaaldemokraatide peasekretär ning Eesti Noorteühenduste Liidu noortepoliitika juht ning aastatoetuste jagamisega pikalt üsna hästi kursis. Sellist ajulagedust nagu seekord, pole õnneks varem ette jäänud.
Aastatoetus on see, mis võimaldab erakondade noorteorganisatsioonidel lisaks otseselt poliitilistele tegevustele korraldada ka laiemaid üritusi – täpselt samasuguseid nagu korraldavad mistahes teistsugused noorteorganisatsioonid. Ilma selleta sõltub enamus neist nii tegevuselt kui seisukohtadelt pea täielikult erakondadest, see ei mõju hästi ei noorteorganisatsioonile, erakonnale ega Eesti noorsootöömaastikule laiemalt. Mõnedele organisatsioonidele selline kompromissitu sõltuvus ilmselt sobib, mõnedele mitte.
Lukas paneb viimasel ajal lihtsalt silmi pööritama… samas, ega enne kui minister on aastatoetuste käskkirja allkirjastanud, ei saa midagi kindlalt väita.
09-apr-2009
Ago kirjutas eile põgusalt erakondade noortekogudest ning leidis, et pigem on noorteorganisatsioonides rohkem positiivset kui negatiivset. Tore on. Ago ise on Reformierakonna Noortekogu ja Eesti Gei Noorte liige.
Olgu siin täieliku avatuse huvides meelde tuletatud, et ise olin pikalt Noorte Sotsiaaldemokraatide liige. 2004. -2006. Tallinna klubi esimehena, 2005. aastal lühidalt volikogu aseesimehena ning 2006. keskpaigast kuni 2007. viimaste päevadeni tööl palgalise tegevjuhina. Alates 2008. aasta algusest lahkusin noorsotsidest omal soovil ning täna ei ole ma ühegi noorteorganisatsiooni hingekirjas. Ei ole ise üheski esimesel silmapilgul seda oma ära tundnud ja ega keegi ei ole kutsunud ka. Ehk siis, ma natukene olen asja seestpoolt näinud. Ehk isegi rohkem kui Ago.
Kuna aga poliitilisi noorteorganisatsioone ümbritseb ikka veel palju müüte, siis Ago postitusest ajendatuna tundsin, et saan sellel teemal paar sõna kirjutada.
Rääkisin sarnasel teemal hiljuti ka EELK LNÜ motivatsiooniseminaril. Eks neil ole poliitilistele noorteorganisatsioonidele sarnane olukord. Ühelt poolt tahavad nad olla noorteühendus selle kõige õigemas mõistes aga teiselt poolt on neil enda kitsam teema ja eesmärk, mis võib jääda domineerivaks, aga ei pruugi.
Tulen aga poliitiliste noorteorganisatsioonide juurde tagasi. Ma ei julge 100% kommenteerida teisi peale noorsotside ja ka noorsotside viimase pooleteise aastaga ei ole ma enam eriti kursis olnud. Teen laialiulatuvaid järeldusi, üldistusi ja ettepanekuid seega vaid enda varasematele kogemustele ja sisetundele tuginedes.
Kindasti on poliitilisi noorteühendusi tarvis. Vähemalt kahele kindlale sihtgrupile. Erakonnale ning noortele endile. Erakonnale seepärast, et kui mingistki jätkusuutlikkusest rääkida, siis ei saa lootma jääda inimestele tänavalt. Liidreid tuleb kasvatada, toetada ja hellitada ning paremat võimalust selle jaoks ei ole kui erakonna enda noorteorganisatsioon. Väga vähestest noorteorganisatsiooni aktivistidest saavad aktiivsed erakonnaliikmed, juhid või isegi liidrid. Loomulikult eeldab sinnamaani jõudmine seda, et sa oled enda eriarvamused enamasti enda teada jätnud ning tegutseva parteituumikuga heades suhetes. Muidu ei ole mõtet ähkida ja puhkida. Erakonnale ka seepärast, et hoolimata internetist ja muudest imevidinatest toimub olulisim osa valimiskampaaniast endiselt tänaval ning neid inimesi, kes oleks valmis päevast päeva vabatahtlikult tänavatööd tegema, ei ole sugugi lihtne leida.
Noortele endile on poliitilised noorteorganisatsioonid samuti hindamatu väärtusega. Eestis on reeglina kombeks, et aus, kohati isegi piirideta ja vaba poliitiline debatt ja seisukohtade avaldamine on üldjuhul taunitav ja parem on teeselda totaalset a-poliitilisust kui liiga tihti suud paotada. Kui õpilasesindus, üliõpilasesindus või mõni teine noorteühendus kipuks liiga aktiivselt poliitilisi seisukohtasid (esindusorganisatsioonid ENL, EÜL, ESCU va) kujundama, siis üldiselt ei vaadata neid sugugi positiivsete pilkudega. Koolis ei õpi meil kodanikuühiskonnast suurt miskit ning aktiivseks kodanikuks saamisele mõjub formaalharidus endiselt pigem kahjulikult kui kasulikult. Isegi kui sa ideoloogiat vaid minimaalselt jagad või tahad seda hoopis vormida, on poliitilised noorteühendused sellise enesearendamise jaoks parimad võimalused. Absoluutselt teise nurga alt vaadates aga ei tule ühte poliitilisse noorteühendusse või koguni erakonda kuulumine elus väljaspool poliitareeni kindlasti mitte kasuks (pean silmas kuulumist kui fakti, mitte omandatud kogemusi). Tean ka seda kogemusest ja väga hästi.
Kui poliitilisi noorteühendusi vaadatakse eraldi kõigist teistest noorteühendustest, tehakse suur ja põhimõtteline viga.
Poliitilise noorteühenduse põhitegevus, enamiku selle liikmete jaoks, pea(b)(ks) kattuma enamiku teiste noorteühenduste omaga. Kui ma vaatan viimast noorsotside tegevuskava mida ma ise koostasin (seda versiooni, mis mulle arvutisse jäi, ei hakka kontrollima kui palju seda peale minu lahkumist muudeti või reaalselt ellu viidi) siis võib sealt muuhulgas leida koolitajate koolitused, väitlusklubi, ajurünnakute korraldamise ja läbiviimise koolituse, enesekehtestamise koolituse, üldise noortepoliitika seminar-koolituse, töövarjupäevad, arengu- ja tegevuskavade koostamise koolituse, konfliktide juhtimise koolituse, meediakoolituse, projektikoolitusi, organisatsiooni asjaajamise koolituse, motivatsioonikoolituse, juhtimiskoolitusi, noorte osaluse teemalise seminar-koolituse jpm. Kõiki neid võiks samahästi korraldada mistahes noorteühendus mis tahab pakkuda enda liikmetele vähegi enam lisaväärtust kui vaid enda kitsas valdkonnas. Jah, tegevuskavas on ka palju poliitikaseminare ja poliitilisi üritusi, see on teine pool organisatsiooni tegevusest. Küll aga on poliitilistel noorteorganisatsioonidel tihtipeale justnimelt selle esimese poole elluviimiseks enam ressursse kui paljudel teistel.
Poliitiline ideolooga peaks hästitoimivas poliitilises noorteorganisatsioonis moodustama seega vabatahtliku taustsüsteemi. Jah, sa seod ennast tervikliku organisatsiooniga ja ütled sellega, et toetad ka selle konkreetse organisatsiooni poliitilisi vaateid enam kui mõne teise omi. Samas jääb sulle suurepärane valik. Sa võid liikmena leida uusi sõpru, tuttavaid ja omandada hindamatuid oskuseid ja sa ei pea ennast otseselt siduma selle organisatsiooni poliitiliste tegevustega. Suurem osa poliitiliste noorteorganisatsioonide liikmeid ei ole organisatsioonis ilmselt ideoloogia ega selle poliitilise poole tõttu. See jääb üldiselt vähemuse teemaks. Alati. Suurem osa liikmetest on seal justnimelt teiste lahedate inimeste, koolituste ja mitte-alati-poliitiliste ürituste pärast. Ei, ma ai arva, et see igal pool sedasi on.
Eestis jagatakse HTM-i vahendusel igal aastal noorteühenduste aastatoetuseid. Ka selles kontekstis toetab riik üldiselt poliitiliste noorteühenduste mittepoliitilisi tegevusi nagu liikmete üldine arendamine läbi koolituste ning organisatoorsed asjad nagu üldkoosolekud vmt. Selline organisatsioonisisene vahetegemine on igati õigustatud. Poliitiliste tegevuste rahastamisega (ja ka suure osa muude tegevuste) peavad tegelema ikka eelkõige erakonnad enda rahakotist. Muus osas aga tuleb poliitilisi noorteühendusi kohelda alati võrdselt teistega. Neile peavad kehtima samad rahastamiskriteeriumid, kvaliteedikriteeriumid, ootused ja eeldused. Nii lihtne ongi.
Enamik noorteorganisatsiooni liikmetest kusjuures ei pruugi kunagi saada (sama) erakonna liikmeteks.
Muidugi, on ka alternatiivne võimalus. See näeb ette seda, et noorteorganisatsioonilt eeldatakse ainult parteiliini ajamist nii sees- kui väljaspool organisatsiooni ning organisatsioonis ei ole piisavalt tugevaid liidreid ja väljastpoolt sõsarorganisatsioone tulevat toetust, et vältida erakonna kahurilihaks saamist.
Läks vist üleliia pikale tegelikult ja siinkohal parem lõpetan.
