Nii Eestis kui Soomes võimaldab riik aastatoetust/tegevustoetust üleriigiliselt tegutsevatele noorteühendustele. Eestis siis vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu, Soomes Haridus- ja Kultuuriministeeriumi kaudu. Eestis on toetused juba mõnda aega tagasi jagatud, Soomes tehti vastavad otsused täna.
Naaberriigiga on meil mõned olulised erinevused. Nimelt toetab Soome riik kodanikuühenduste poolt tehtavat noorsootööd aasatoetuste kaudu ühe noore (7-26) kohta veidi enam kui kuus korda suurema summaga kui Eesti. Eesti riik panustab aastatoetusesse ühe noore kohta vaid 1,58 eurot, Soome omakorda 10,12 eurot. Kui asja Soome poolt vaadata, siis tegelikult tuleb ühe noore kohta summa veidi väiksem – ametlikult loetakse Soomes nooreks kuni 29- aastaseid, Eestis kuni 26- aastaseid – kuna aga selles arvestuses Eesti ülemist otsa üldse ei toeta, võtsin arvutuste aluseks mõlema puhul vanusevahemiku 7-26.
Samuti saavad Soomes toetust taotleda kõik tingimustele vastavad organisatsioonid võrdselt – Eestis on aga otsustatud, et lisaks otsesele noorsootööle ennast ka poliitiliselt sidunud noorteorganisatsioonid toetust väärt ei ole.
13-apr-2011
20-okt-2010
27. oktoobril kell 11:00 toimub Riigikogu teabekeskuses (Toompea 1) seminar
Noorte kaasatus ühiskonnaellu – kas noorel on asja reaalsesse poliitikasse?
Ürituse eesmärk on noorteühenduste, poliitikute ja ekspertide osalusel arutada viimasel ajal noorteühenduste poolt teravalt tõstatatud küsimus noorte kaasamisest poliitikasse ja otsustusprotsessidesse. Milliseid osalusmehhanisme noortele riiklikul tasandil pakutakse? Milline koht on selles debatis valimisea langetamisel? Mis valdkonnas ja kas on noored vanuses 15-18 võimelised poliitikas kaasa rääkima ning kas Eesti ühiskonnas on selle järele reaalne vajadus?
Kasuta võimalust avaldada arvamust ja küsida küsimusi otsustajatelt!
Ürituse kava:
11.00-11.10 Saabumine ja tervituskohv
11.10-11.15 Tervitussõnad ja sissejuhatus – Priit Vinkel, Riigikogu Kantselei valimiste osakonna nõunik
11.15-11.30 Noorte osalus ja valimisea langetamine ENLi seisukohana – Martti Martinson, Eesti Noorteühenduste Liit
11.30-11.45 Ülevaade noorte seas läbi viidud veebiküsitlusest – Gerd Tarand, Noored Sotsiaaldemokraadid
11.45-12.00 RK Põhiseaduskomisjoni seisukohad noortepoliitika põletavamate küsimuste kohta. Edasised sammud noortepoliitika kujundamises – Väino Linde, Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees
12.00-12.15 Kodanikuharidus ja noorte osalus – Anu Toots, Tallinna Ülikool
12.15-12.35 Kohvipaus
12.35-13.15 Diskussioon
Seminarile järgneb Noorte Varivalimised 2011 hea tava koostööleppe allkirjastamine.
Üritusele on oodatud nii noorteühenduste esindajad, noorsootöötajad, gümnaasiumiõpilased, ametnikud, poliitikud.
Lisainfo ja registreerimine:
Anna Penne
Riigikogu teabekeskuse infonõunik
anna.penne@riigikogu.ee / 6316 300
19-jaan-2010
Täna hommikul ilmunud Postimees Online uudisnupp näitab selgelt, et minister Lukas lisaks erakordselt arusaamatutele otsustele valetab nende kohta ka otse näkku! Kui ei valeta, siis vähemalt hämab räigelt. Erakondade nootekogude toetusest ilma jätmisel ei ole mingit seost noortepoliitika nõukogu seisukohtade ega otsustega. Noortepoliitika nõukogu tegi ettepaneku määrata toetust ka Noortele Sotsiaaldemokraatidele ja Rahvaliidu noortele. Loe ENLi selleteemalist pressiteadet siit ning veidi pikemalt tausta siit.
Haridus- ja teadusministeerium toetab noorteorganisatsioonide tegevust tänavu enam kui seitsme ja poole miljoni krooniga, vastavasisulise käskkirja allkirjastas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas eile õhtul.
Kuna tänavuses eelarves langes rahaliste võimaluste nappuse tõttu noorteorganisatsioonidele mõeldud toetuste kogumaht, lähtus haridus- ja teadusministeerium põhimõttest, et õigem on toetada senisest rohkem vahetu noorsootöö tegemist sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate noortega, see tähendab enamjaolt noorema vanusegrupi noortega, kelle vanemad on töötud või peredes on lisaks materiaalsele kitsikusele teisi probleeme.
Nii lähtus ministrit nõustav noortepoliitika nõukogu toetusi määrates kõige hädapärasema vajaduse seisukohast.
«Nii ei määrata sel aastal esimest korda kõnealustest vahenditest toetusi erakondade noorteorganisatsioonidele, kuna nende emaparteisid rahastatakse juba niigi riigieelarvest,» põhjendas valikuid minister Tõnis Lukas.
«Kahe eelarveartikli alt erakondade rahastamine ei oleks praeguses rahalises kitsikuses õige. Õigem on suunata vabanev raha neile noorteühingutele, kelle jaoks on tegemist ainukese rahastamisallikaga.»
Riigipoolse toetusega võivad tänavu arvestada Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Skautide Ühing, Eesti Gaidide Liit, Noorteühing Eesti 4H, G4S Noorteklubi, Eesti Väitlusselts, MTÜ Urban Style, Noorteühendus ELO, Tugiõpilaste Oma Ring Eestis, MTÜ Avat ud Vabariik ning Eesti Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlike Ühenduste Liit.
16-sept-2009
Homse valitsuse istungi 14. päevakorrapunkt on vot selline „Eesti Vabariigi valitsuse ja Kanada valitsuse noortevahetuse kokkuleppe” eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine.
Kõlab fantastiliselt.
Korraldusega kiidetakse heaks Eesti Vabariigi valitsuse ja Kanada valitsuse noortevahetuse kokkuleppe eelnõu.
Kokkulepe annab Eesti ja Kanada noortele kodanikele (18–35aastased) võimaluse teise poole riigis lühiajaliselt (kuni 1 aasta) viibida ja töötada. Sama eesmärgi ja sisuga kokkuleppe on Eesti sõlminud Austraalia ja Uus-Meremaaga.
Eesti väljastab kokkuleppe rakendamiseks Kanada noortele välismaalaste seaduse alusel pikaajalise viisa (D-viisa). Kokkulepe soodustab Eesti ja Kanada noorte kodanike reisimisvõimalusi ning avardab nende praktika- ja töötamisvõimalusi. Suurenevate reisimisvõimaluste korral võib eeldada noorte teadmiste paranemist teise riigi keeltest, kultuurist ja ühiskonnast.
Lepingule on plaanis alla kirjutada selle aasta 21.–25. septembrini toimuval Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassambleel.
11-sept-2009
Kogu sellele ülevoolavale valimisteemale siis üle mõningase aja ka positiivseid uudiseid noortevaldkonnast.
Euroopa Komisjon nimelt tegi täna ettepaneku sõlmida Šveitsiga kokkulepe nende koolide, õpilaste ja teiste noorte osalemiseks progammides Youth In Action (Euroopa Noored, euroopa.noored.ee) ja Lifelong Learning Programme. Läbirääkimisi selleks on peetud juba 2008. aasta veebruarist alates.
Eesti ja Euroopa noorte jaoks tähendab see ühe riigi jagu rikkalikumaid võimalusi. Šveits liitub programmiga aastal 2011 ning panustab kolme aasta jooksul omalt poolt eelarvesse ligikaudu 784 miljonit Eesti krooni.
Ettepaneku ja tingimuste täisteksti loe siit (PDF).
