Üle pika aja sattusin osalema ja esinema Tallinna noortenõukogu koosolekule. Rääkisin neile toimunud BSSSC noortevõrgustiku aastaseminarist ning järgmise aasta plaanidest Tallinnas. Riputan siia ka slaidid.
07-dets-2009
11-sept-2009
Kolmapäeval lahvatanud tüli Tallinna varivalimiste ümber ei saanud üllatada. Iroonilise täpi pani loole varem samal päeval analüüsitud Turu-uuringute AS erakondade populaarsuse küsitlus, mille kohaselt poliitikahuviliste seas on paremparteide toetus ligi kaks korda suurem kui poliitikakaugete valijate seas.
Tallinna tegevus noorte osaluse, algatuse ja kodanikuteadlikkuse kasvu takistamisel on täna ennast tõestanud järjepideva seisukohavõtuna. 2007.-2008. aastal otsustati kõigi noorte poolt otse valitava noortevolikogu loomise asemel toetada väikese, valitud, seltskonna poolt koostatava „esinduskogu“ loomist. Kuigi tookord pikalt koos käinud töögrupp oli pakkunud ka hea lahenduse noorte laiemaks kaasamiseks. Täna Tallinnas käigus olev noortevolikogu pilootprojekt on pigem noorte osaluse mõnitamine kui midagi mõistlikku ja jätkusuutlikku.
Käesoleva aasta märtsis suutis jahmatada Mustamäe linnaosa asevanem Nikolai Degtjarenko kui Õpilasesinduste Assamblee nimel Vene suursaadiku väljaütlemistele otse ja ausalt vastanud peasekretär Sergei Metlev langes Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis repressioonide ohvriks. Meeldetuletuseks olgu öeldud, et linnavõimu esindava Degtjareno tookordne seisukohavõtt kõlas noortele aktivistidele selgelt ja otse – olge vait ja teenige edasi. Kooli esindajad leidsid tookord üldse, et nende õpilased ei ole võimelised mõistlikul tasemel argumenteerima, arvama ja olukordi kommenteerima.
Nüüd siis ründas Tallinn julmalt aga mitte ootamatult noorte esindusorganisatsioonide poolt korraldatavat varivalimiste projekti. Muidugi, siirast murest olukorra pärast, mil õpilasi püütakse rakendada valimisvankri ette ja kasutada neid mõnede erakondade tahte läbiviimiseks. Või siis mitte. Kas Tallinna linnavõim kardab noorte teadlikkuse ja aktiivsuse kasvu või tunneb ennast ühest poliitikakaugest projektist liigselt kõrvale jäetuna?
Tallinna Noortenõukogu, mille seisukohaga abilinnapea Jäppinen argumenteeris muudeti aga farsiks juba 2007. aastal kui noorte esindusorganisatsioonide poolt määratud liikmed seal vähemusse jäid, muuseas paigutati siis sinna tookord linnapea ukaasiga ka Piret Järvis, kellel mõnede vihjete kohaselt sealt pikalt lahkuda ei lubatud ning kesknoored Henri Kaselo ja Raimond Kaljulaid.
Tallinnas on suurepärased tingimused ja võimalused noorte aktiivsemaks kaasamiseks. Kogu Euroopa liigub aeglaselt aga järjekindlalt noorte osaluse suurendamise, ühiskonnateadlikkuse tõstmise ja isegi valimisea langetamise suunas. Suur hulk noori ja noorteühendusi on selleks valmis. Meie pealinn on aga käest lasknud mitu eesrindlikku võimalust ja otsustanud käituda risti vastupidi.
Sedasi jääbki ainult üle küsida: miks Tallinn toodab teadlikult poliitikakauget valijat?
*Taustaks olgu meelde tuletatud, et olin ise Tallinna linna noortenõukogu liige aastatel 2006-2007 ning Eesti Noorteühenduste Liidu noortepoliitika juht 01.09.2007 – 01.09.2008. Noorte osalus on olnud aastaid minu jaoks üheks olulisemaks teemaks. Pidasin sobivaks lisada siia illustreeriv pilt just 2008. aasta Euroopa Noortenädala lõpukonverentsilt. Mina korraldasin tookord konverentsi, ENL viis läbi just nimelt noorte osaluse teemalist töötuba.
09-apr-2008
… kus võetakse kasutusele multifunktsionaalne õpilaskaart, mis asendaks praegust kartongist õpilaspiletit. See oli muuseas üks küsimus mille kohta tehti ettekanne tänasel Tallinna noortenõukogu istungil linnavalitsuses.
See esimese riigi nali ei ole muidugi minu enda looming. Robert Lang tegi lihtsalt väikese sõnavea. Samas, eks Tallinn ongi viimasel ajal üks pisikene vürstiriik teise riigi territooriumil. Seega tõde kõneleb Roberti suu läbi? Pole hullu.
Noortenõukogu päevakorras oli sedakorda uute liikmete tutvustus, aseesimehe valimine (Jaanus Riibe-le palju õnne siinkohal), kiirkokkuvõte noortenõukogu 2007. aasta tegevusest, kokkuvõte Tallinna noortevolikogu loomise töögrupi tööst mille aseeesimehena minagi tegutsen, UBC Noorsooküsimuste Komisjoni uue noore liikme valimine, juba mainitud multifunktsionaalse õpilaskaardi idee tutvustus, TENi Tallinna regionaalsessiooni tutvustus ning eelinformatsioon UCUE noortekohtumisest Tallinnas.
Paarist punktist lähemalt ka…
UBC Noorsooküsimuste Komisjoni uue liikme valimine oli täielikult Tallinna stiilis. Mina kui senine Tallinna noorte esindaja poleks sellest ilmselt teadagi saanud kui koosoleku päevakorda poleks lugenud. Iseenesest pole hullu kuna oli ette teada, et mandaadi pikkus on kuskil kaks aastat aga no ei ole ilus. Oleks teinud näiteks mingi kokkuvõtte või motivatsioonikõne uuele minejale. See selleks. Koosoleku raames uut esindajat ei otsustatud, sedasi ootamatult kedagi leida, ei olegi tegelikult eriti tõenäoline…
Kõige olulisem punkt koosolekul aga oli Tallinna Noortevolikogu loomise töörühma töö kokkuvõte ja ettepanekud noortenõukogule.
Mina olen selles olukorras sattunud ootamatult opositsiooni. Kui poolteist aastat kestnud arutelu tulemusena olime välja töötanud igati hea ettepaneku kombineeritud valimissüsteemi osas (11 organisatsioonide kaudu, 22 otsevalimistega Tallinna noorte seast) siis viimasel koosolekul otsustas kohal olnud neli töörühma liiget neljateistkümnest ettepanekut süsteemi osas muuta sedasi, et kõik noortevolikogu liikmed määrataks Tallinnas tegutsevate noorteorganisatsioonide poolt (7 TÕE kaudu, 7 TÜÜLi kaudu, 7 teiste NÜde “üldkoosoleku” poolt). Minu hinnangul ei lähe see aga mitte. Alustades sellest, et sellega jäetakse automaatselt kõrvale kõik organiseerumata noored (valdav enamus) ja otsustamine viiakse jälle kitsa ringi noorteühenduste juhtide kätte ja minnes edasi selleni, et näiteks viimasel Tallinna noorteühenduste “üldkoosolekul” oli kohal vaid äärmiselt masendav 14 organisatsiooni (mitteametlikel andmetel) esindatus. Sellise delegeeritud valimissüsteemiga kloonitakse efektiivselt Tallinna noortenõukogu senine mandaat mis tähendaks seda, et noortevolikogu esindaks igal juhul ikkagi vaid noorteühendusi mitte Tallinna noori nagu esialgne eesmärk lähteülesandes oli. Ka riiklikud strateegiad on seadnud eesmärgiks organiseerumata noorte kaasamise mitte juba aktiivsete noorte jaoks veel ühe võimaluse loomine. Mitte, et mul midagi võimaluste vastu oleks aga praegu pakutud ettepaneku kohaselt pean paraku ütlema, et NOORTE OSALUS MY ASS!
Kusjuures kui vaadelda maakondade tasandil tegutsevaid osaluskogusid, siis seal on enamuses (67%) organiseerumata noori ja kaheksa noortekogu viieteistkümnest on otsustanud panustada noorte leidmisele väljastpoolt teisi organisatsioone. Valgamaa noortekogu kusjuures hiljuti loobus organisatsioonide põhjal tegutsemisest kuna oli selge, et aktiivsemad on noored kes ei ole kellegi poolt delegeeritud vaid omal initsiatiivil liitunud. Samuti on neil rohkem aega.
Tallinnas tundub olevat hirm millegi ärategemise vajalikkuse ees ja samas igasugune usu puudumine enda võimekusse oma ideid tutvustada ja teisi kaasa haarata. Kardan juba, et tahetakse teha midagi kiirelt ja odavalt ning kvaliteet kannatab selle juures märgatavalt. Tarmo Lausing kusjuures tegi samuti kaks täiendusettepanekut. Kaasata noortevolikokku linnavolikogu noored liikmed (võib osutuda üsna heaks ideeks, samas leidub ka ohtralt vastuargumente ning ning teha noortevolikogu pilootprojekt. Seda viimast ma ise võimalikuks ei pea, sest minu hinnangul sellist struktuuri piloteerida, ei ole võimalik. Aga kaks väga head mõtet Tarmolt vähemalt edasise arutelu elavdamiseks.
Pikk tekst sai. Kes lähemalt teada tahab, kirjutab ja lepib kohtumise kokku. Üldiselt otsustati selles osas mitte otsustada ja edasi arutada. Vedas.
Robert Langi poolt tutvustatud multifunktsionaalne õpilaskaart tähendab põhimõtteliselt seda, et ISIC kaardiga loodetakse asendada senine kartongist õpilaspilet. Kaart saaks olema tasuta ja sellise üleminekuga kaasnevad kulud on valmis katma EÕEL ja EÜL kahepeale. Ilmselt on raha üle või siis lõpuks ometi usub keegi ühte ideesse piisavalt palju, et tõsiselt riskida ja investeerida. Super!
UCUE noortekohtumine peaks Tallinnas toimuma 8.-13. juuli 2008 ning teemaks “Laste- ja noortesõbralik pealinn”. Rõhutasin programmi kommenteerides omalt poolt, et selleks, et selle ürituse maine ja hinnatus tõuseks on äärmiselt oluline, et lisaks sotsiaalsele poolele oleks sellel ka reaalseid tulemusi mida väljapoole kommunikeerida ning teise aspektina seda, et ei saa rahul olla sellega, et ka sellel aastal on programmis vähemalt üks osa kus noored lahutatakse noorsootöötajatest – selliseid küsimusi, mida koos arutada ei saa, ei tohiks olla tegelikult sest milles me muidu üldse räägime…
* Ning ei, ma ei ole endiselt Tallinna noortenõukogu liige kuigi pole vist üheltki koosolkult puudunud.
