Et siis… Ulriken vallutatud. Tegelikult juba reedel aga see selleks. Mõistusega inimestele teadmiseks, et tegelikult viib sinna ka köisraudtee aga millal mina enne mõistlike inimeste sekka kuulunud olen. Aga mäkkeronimise elamus, fantastilised vaated ja ümbritsev loodus olid väärt samapalju kui tipust avanev vaade. Iga seal veedetud sekund oli täiesti väärt seda poolt konverentsi kus me tegelikult olema oleksime pidanud. Alla oleks muidugi gondliga tulla tahtnud, aga otseloomulikult lõpetas see sõitmise pool tundi enne meie tippu jõudmist ja sai teist (seda mida kohalikud mõistusega inimesed kasutavad) rada pidi ikkagi kondiauruga alla mindud. Ma vist ei olegi kunagi ilusamas kohas olnud…
Tegin mõned pildid ka, aga need ei anna kaugeltki siin olevat täielikult edasi. Kusjuures Bergenis paistab kolmandat päeva järjest päike, pilvi ei ole ja on üsna tuulevaikne. Kohalike jaoks üsna haruldane nähutus…
Aga ok. Konverentsist ka paar sõna. Täitsa asjalik oli. Teemad varieerusid linnaplaneerimisest kuni kodutute olukorrani põhjamaistes heaoluühiskondades ja üldiselt usun, et ka sellel aastal saavad need üliõpilased, kes maikuus Pärnusse uurimustööd tegema tulevad, suurepäraselt hakkama. Ehk siis 7.-11. mail olen koos Bergeni geograafiaüliõpilastega Pärnus ja Pärnumaal uurimas ja puurimas. Minu gruppide teemadeks seekord välisinvesteeringud elektroonikatööstuses ja teenindus/kaubandussektoris ning nende mõjud kohlikule elule.
Aga, et mismõttes nagu, et ma pean koju minema homme? Ei taha. Vähemalt neljapäevani võiks küll siia jääda. Paraku ei mängi välja. Lennuk maandub homme Tallinnas 17:30 ja juba kell 21:00 on esimene töine tegevus. Niipalju siis sellest, et pühapäeviti ei tööta. Paraku on Noorte Sotsiaaldemokraatide kongressini jäänud vähem kui kuu ja laupäeva õhtu ei toonud küll ühtegi uudist aga kinnitas seda, et kongressieelne aeg saab olema raske ja organisatsioonisisesest kampaaniast ei pääse kuskile.
