Noorsotsid sidusid täna varahommikul Tallinnas, Pärnus, Rakveres ja Tartus mitmele skulptuurile kaela sooja punase salli, et kutsuda kaaslinlasi üles abivajajaid märkama ning üksteise suhtes hoolivamad olema. Ühtlasi sai sedasi tähistatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna taasasutamise 20. aastapäeva. Väikene pildiriba on vast asjakohane.
19-nov-2010
31-mai-2010
Nädalavahetusel juhtus kindlasti mitu maailma muutvat asja. Kõige muu seas usaldati minule noorsotside poliitilise tegevuse koordineerimine ning toimunud noorsotside volikogu võttis vastu ka alkoholipoliitika teemalise avalduse. Ajaloolise mälu huvides riputan selle viimase ka siia:
Noored Sotsiaaldemokraadid: riikliku alkoholipoliitika põhimõtted tuleb valitsuses kinnitada veel enne suve
Laupäeval kogunenud Noorte Sotsiaaldemokraatide volikogu arutas riiklikku alkoholipoliitikat ning selle mõju eelkõige noortele.
Noortele Sotsiaaldemokraatidele valmistab tõsist muret ja meelehärmi teadmine, et valitsus ei ole tänaseni pidanud vajalikuks juba 2009. aasta algul valitsusele esitatud riikliku alkoholipoliitika põhimõtete kinnitamist.
Noorte Sotsiaaldemokraatide volikogu juhataja Elo Tambur tuletas meelde, et hinnanguliselt põhjustab alkohol igal aastal Eestis ligikaudu 1700 inimese enneaegse surma ning alkoholitarbimisest tingitud majanduslik kahju hinnati juba 2006. aastal ligikaudu kuuele miljardile kroonile.
Eesti alkoholitarbimine on Euroopas jätkuvalt esirinnas, kuid kõrgeimalt tasemelt koordineeritud alkoholipoliitikat ei ole valitsus vajalikuks pidanud.
Noorte Sotsiaaldemokraatide hinnangul ei ole normaalne ega jätkusuutlik, et riiklikul tasemel on seega sisuliselt heaks kiidetud olukord, kus eestlased joovad inimese kohta ära 12 liitrit absoluutset alkoholi, keskmise palga eest saab osta vähemalt 60 liitrit viina ning viimase kolme aasta jooksul on alkoholi tarbimine suurenenud või samaks jäänud 60% alla 30 aastastel noortel, kõrgema sissetulekuga ja kõrgema haridusega elanikel.
Tambur leiab, et hetkeolukorrale otsa vaadates saab teha ainult ühe järelduse – juhul kui järgmise 10 aasta jooksul 17 000 inimese alkoholisurm valitsuse tegevusetuse tõttu ei ole tänase valitsuse meede tööpuudusega võitlemiseks, tuleb riikliku alkoholipoliitika põhimõtted valitsuses kinnitada veel enne suve ning alustada koheselt strateegia koordineeritud rakendamist.
Tambur lisas, et eriti kiiret lahendamist vajab rida küsimusi: “tõhustada on vaja noortele suunatud ennetus- ja teavitustööd, alkoholiaktsiisi tuleb märkimisväärselt tõsta, müügikohtasid vähendada, alkoholireklaamile peab kehtima lauskeeld, mis hõlmaks ka sponsorreklaami ning alaealiste alkoholitarbimise osas peab valitsema karm nulltolerants”.
Noored Sotsiaaldemokaadid pakuvad ühe võimalusena välja ka eesmärgi nõuda aastaks 2015 poodides alkoholimüügiks eraldi suletavate müügialade rajamist. Poed, mis seda tagada ei suuda, tuleb sulgeda hiljemalt kella kümnest.
Noored Sotsiaaldemokraadid on alkoholipoliitikale tähelepanu juhtinud ka varem. Oleme teinud ettepanekuid nii müügi- kui reklaamipiiranguteks ning üleskutse üksikute sammude asemel tegeleda terviklahendusega, mis tooks vajalikke muudatusi ennetustöösse, haridusvaldkonda, noorsootöösse ning kutsunud üles leidma atraktiivseid ja usaldusväärseid eestkõnelejaid.
Noored Sotsiaaldemokraadid on Eesti vanim poliitiline noorteühendus, millel on üle 2200 liikme üle terve Eesti.
10-mai-2010
Seletan veidi lahti sotside ja rahvaliitlaste soovi ühineda, et seda võimalikult kergelt arusaadavaks teha, piltlikult jutustades.
Ütleme nii, et sotsid kehastavad kõrgharidusega linnast päris naist, kellel on laps nimega noorsots. Rahvaliitlased aga maameest, kes elab maakohas, nt kuskil Jõgevamaal, tal on oma talu ja kari loomi (lambaid, kitsi kanu jms), vahel käib mossega ka linnas. Elanud üpris rahulikku vaikset elu. Tal on ka laps, kelleks on noor-rahvaliitlane. Ehk siis mõlemal nn üksikvanemal on laps, kes äsja saanud täisealiseks, õpib alles kesk- või kõrgkoolis ning seetõttu on ka sõltub vanemast. Kuna teda täitsa kotis kasvatatud pole, siis on tal mingil määral oma elu ning mõned ideed, mida ellu viia (ehk siis NOPO -noortekogu poliitika).
Mõlemad üksikvanemad on küll üpris erinevad nii oma elustiililt kui ajaloolt, kuid MASU, POMA (poliitmasu) ja mis-kõik-veel põhjustel on nad mõistnud seda, et tagamaks tulevane eduelu on vaja oma jõud ühendada ja ühte heita. Tundub küll kreisi paar, kuid proovitud on elu jooksul suhet ühe ja teisega , kuid lõpuks tundub, et just see kooslus on parim. Kuid otsuseid ei saa teha vaid mõistust kuulates, vaid vaja kuulata ka südame häält. Just see südame hääl on see põhiline pidur, mis takistab oma vabadusest loobumist. Mõistuse loogika ütleb, et kahe paela sidumisel saab pikema paela ning pikema pealaga saab suurema piirdeala märgistada. Selle sama paelaga saab siduda kokku linna ja maa ning moodustada ühtsema Eesti. Tekib kindlasti küsimus, kuidas linnadaam maale s*tta loopima läheb, kus nad siis elama hakkavad või siis mida on ühel maahärral suurlinnas teha. Vastus on lihtne ja loogiline. Siiski vastus pole stiilis, et on olemas nn meeste ja naiste tööd. Fekalisti töö pole ka linnas võõras, seal toimub see lihtsalt puhtamal kujul. Ühtsuse mõttes elataksegi linnas ja maal. Ning kõigil on midagi teha nii linnas kui maal, kas siis sõita trammiga või kuulata linnulaulu. Tulles tagasi südamekilke juurde, siis vot see võtab aja maha. Tuleb ju analüüsida ning sisesõda maha pidada ning ellujäänud organil vastu võtta otsus.
Kui võidab härra süda, siis jäävad mõlemad oma liistude juurde ning leiavad lõpuks ehk selle veel õigema tee. Aga kui otsus on siiski leivad ühte kappi panna tulebki seda kiiremas korras ära teha. Mida varem seda parem. Eesmärk ju siiski üllas. Kokku kolides vaja paika panna ühised eesmärgid, reeglid ning ühine kodu remontida. Siis võibki alati ühine õnnelik edutee.
See, mis saab lastest, on juba nende teha. Võimalusi kaks. Esiteks võivad saada lastest sõbralikud mängukaaslased, kes kolivad samuti kokku ja saavad ehk ka rohkem taskuraha. Teiseks aga võõrad konkurendid, kes võitlevad kuis jaksavad, et saada siiski vanemaarmasust või astuda siis täiesti iseseisvasse maailma. Täisealised on siiski ju piisavalt vanad, et oma tee valida ning mitte vanemate pilli järgi tantsida.
Kogu roosa manna juures ei pruugi siiski pael olla piisavalt tugev, et taluda erinevaid pingeid ning hoida ühtlustavat joont. Eduelust või saada ebaedu ning pooltest saada veelgi poolikumad.
 |
Triin Roos on Noorte Sotsiaaldemokraatide ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige. Külalispostitajana ei pruugi tema arvamus ühtida käesoleva blogi omaniku seisukohtadega. Triinuga saab kontakti näiteks säutsudes Twitteris kasutajaga @TriinRoos. |
08-mai-2010
Tänane päev möödus Noorte Sotsiaaldemokraatide kongressi tähe all. Kandideerisin ka presidendiks, põrusin haledalt ja Noorte Sotsiaaldemokraatide presidendina jätkab Heiki Järveveer. Mis seal ikka, Heiki on poliitiliselt nõrk aga selle eest organisatsioonis populaarne.
Selle eest kirjutasin ma neile ilmselt kõige parema manifesti mis olnud ja kongress kiitis selle ka heaks. Lisan järgnevalt.
Ühenduse Noored Sotsiaaldemokraadid XVII kongress
8. mai 2010, TallinnMANIFEST: 16-AASTASELT OTSUSTAJAKS!
NOORED SOTSIAALDEMOKRAADID NÕUAVAD NOORTELE VALIMISÕIGUST JUBA 16-ELUAASTAST
Veidi enam kui 20 aastat tagasi toimunud Eesti Kongressi valimisel oli vanusepiir seatud 16. eluaasta juurde. Austrias on 16-aastastel lubatud valimistel osaleda kohalikel, riiklikel ja Euroopa Parlamendi valimistel. Norras katsetatakse valimisea langetamist 2011. aastal suures osas omavalitsustest ning teemat arutatakse kõrgeimal tasemel ka vaid 80 kilomeetri kaugusel Soomes.
Mitmed riigid ja omavalitsused üle Euroopa on leidnud, et tänased noored on juba 16-aastaselt valmis valimisõigust teostama ning osalema enda käekäigu kujundamisel kõrgeimal võimalikul tasemel.
Noored Sotsiaaldemokraadid nõuavad ka Eestis 16-aastastele valimisõigust kohalike omavalitsuste volikogude valimisel ning seda juba alates 2013. aasta valimistest, mil see otsus puudutaks otseselt ligikaudu 25 000 noort.Noored Sotsiaaldemokraadid juhivad tähelepanu, et otsus tuleb langetada juba sellel või järgneval aastal, nii jääb muudatuseks valmistumiseks ka piisavalt aega.
Noored Sotsiaaldemokraadid leiavad, et argumendid valimisea langetamise toetuseks on veenvad ja piisavad – näiteks:
1. Noored vastutavad oma tegude eest samamoodi nagu täiskasvanud. Seadused laienevad ühtmoodi meile kõigile.
2. Noored maksavad makse nagu pea kõik teised. Käibemaks, aktsiisid ja ka tulumaks, kehtivad ühtmoodi meile kõigile. Näiteks 2006. aastal maksis sotsiaalmaksu juba 26% 16-17-aastastest. Lahtiste silmadega vaadates on selge, et tegelikult on töötavaid noori selles vanuseklassis veelgi rohkem.
3. Noortel on värskem perspektiiv, uuendusmeelsemad ja kaugemale tulevikku vaatavad ideed ja lahendused. Eestis aga kuulatakse enamasti endiselt vaid neid, kes valimispäeval otsustajate hulka kuuluvad.
4. Kohalikel valimistel valimisõiguse saamine suurendaks noorte mõju ka riiklikul tasandil. Täna on selge, et mistahes tasemetel langetatavad poliitilised valikud mõjutavad eriti tugevalt just noori, tööpuudus noorte seas küündib 30% piirimaile, enamik noortest kuulub ühistranspordi kasutajate hulka, sõltub haridussüsteemist jne.
5. Tänapäeva noored on võimelised vastutustundlikult käituma ning poliitilisi valikuid langetama, noored teevad otsuseid teadmiste, mitte hüüdlausete baasilt, noored ise tahavad aktiivselt osaleda. Seda on tõestanud ka kogemused seal, kus valimisiga on juba langetatud.
6. Koolikohustus kestab küll 17. eluaastani, ent suur osa noori lõpetab põhikooli ikka 16-aastaselt. Aktiivseks ja vastutustundlikuks kodanikuks olemiseks vajalikud taustateadmised, analüüsi- ja aruteluoskused peab noortele andma juba kohustuslik põhiharidus.
7. 16-aastaselt elab enamik noori veel kodus ja tunneb oma kogukonda paremini kui paari aasta pärast uues keskkonnas valides. Samuti sõltuvad noored kohaliku omavalitsuse otsustest oluliselt enam kui teised vanuserühmad.
8. Valijate osakaal mittevalijatega võrreldes peab tõusma ning valesid hääli ei ole olemas.
Noored Sotsiaaldemokraadid leiavad lisaks, et enne 2013. aastat tuleb valimisea langetamise protsessi käigus ellu viia veel mitu reformi: noorte osaluskogudele, otsevalitavatele noortevolikogudele tuleb anda seaduslik alus, nende olemasolu ja rahastamine tuleb muuta seaduse tasemel kohustuslikuks igas omavalitsuses, kus on vähemalt 500 noort vanuses 12 – 26 ning igas maakonnas. Seaduste ja poliitikate kujundamisel tuleb sisse viia kohustuslik mõjude hindamine vanuse- ja ühiskonnagruppide lõikes. Formaalharidussüsteemi tuleb korrigeerida sedasi, et see tagaks noortele head teadmised riigi, kohaliku omavalitsuse ja kodanikuühiskonna toimimisest juba oluliselt varem kui täna, noorteühenduste riigipoolset toetust tuleb oluliselt suurendada eesmärgiga muuta noorteühenduste tegevus kvaliteetsemaks ja kaasata sellesse rohkem noori.
Noored Sotsiaaldemokraadid leiavad, et 16-17-aastaste valima lubamine ei ole mitte neile tehtav suur ja lahke kingitus, vaid muu hulgas ka esimene vastusamm ühiskonnas eksisteeriva demokraatia probleemi lahendamise teel. Probleemi, mille on tekitanud noorte eemalejätmine poliitika kujundamisest ning mille tulemuseks on poliitilise võimu lubamatu tasakaalustamatus vanuserühmade kaupa. Noori valijaid jääb aina vähemaks ning vanemaid valijaid tekib aina juurde.
Noored Sotsiaaldemokraadid leiavad, et tänaseid ja homseid noori saab piisavalt usaldada, et lubada nad kõige tähtsamate otsuste juurde. Aeg on lubada noored valimiskastide juurde ja seda juba 2013. aasta kohalike omavalistuste valimisel.
