Kirjutasin Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ajalehte loo valimisõiguse piirangute vähendamise kohta. Seal ilmus see veidi kärbitud kujul ning kõigil ilmselt polegi võimalik seda lugeda. Riputan täies pikkuses loo ka siia. Arvake midagi.
—
Enne järgmise Riigikogu valimist tõuseb valimisea langetamise teema tõenäoliselt üheks kuumemaks teemaks. Vähemalt Eesti Noorteühenduste Liit ja Noored Sotsiaaldemokraadid seisavad selle eest ilmselt jõuliselt. Valimisõiguse laiendamine kohalikel valimistel 16-17 aastastele oli ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valimislubadus 2007. aasta valimiskampaanias.
Eestis ei oleks see esimene kord kui 16-17-aastased valimisõigust teostada saavad. Hiljuti 20. aastapäeva tähistanud Eesti Kongressi valimisel oli vanusepiir samuti seatud just 16-eluaasta juurde. Juba siis leiti, et tegelikult ollakse selleks valmis. Kui valimisiga langetada 2013. aasta kohalikeks valimisteks, puudutaks see otsus otseselt ligikaudu 25 000 noort.
Põhilised vastuargumendid on traditsioonilised. Noored on poliitiliselt ebaküpsed, valivad radikaalselt, neid ei huvita poliitika, nad ei tahagi valida ning kui tahavad on liiga mõjutatavad, valimisaktiivsus langeb jne. Umbes samu argumente on ajalooliselt ka varem kasutatud – eelmistel valimisea langetamistel ning naiste valimiskastide juurde lubamisel.
Levinuimad pooltargumendid on muidugi täpselt vastupidi. Tänased noored on võimelised vastutustundlikult käituma ning poliitilisi valikuid langetama, noored teevad otsuseid teadmiste, mitte hüüdlausete baasilt, noored ise tahavad aktiivselt osaleda.
Eesti kontekstis lisanduvad siia ritta veel mõned. Töötada võib teatud mahus juba päris varakult, kaitseväele kõlbad alates 16. eluaastast, süüvõimeliseks loetakse 14-aastaselt. Koolikohustus kestab küll 17. eluaastani ent suur osa noori lõpetab põhikooli ikka 16-aastaselt. Siin kukub ka formaalsel haridusel põhinev vastuargumentatsioon. 16-aastasele ütleme, et käi veel koolis aga põhiharidusega 25-aastane sobib valima? Makse ei maksa, kaasa ei räägi? 2006. aastal deklareeris Eestis sotsiaalmaksu 26% 16-17-aastastest. Lahtiste silmadega vaadates on selge, et tegelikult oli töötavaid noori selles vanuseklassis veelgi rohkem.
Iga argument väärib eraldi artiklit ja teadustööd milleks leheveergudel ruumi ei ole. Jätan seega siinkohal argumendid kõrvale ja vaatan otsa Euroopas tekkinud heale näitele. 2007. aastal otsustas Austria nimelt esimese Euroopa Liidu riigina langetada valimisea piiri 16-aastani. Kui meie siin räägime hetkel peamiselt kohalikest valimistest, siis Austrias kehtib uus vanusepiir nii kohalikel, regionaalsetel, riiklikel kui ka Euroopa Parlamendi valimistel. Seejuures on regioonidele jäetud veelgi laiemad võimalused – 16-elusaastast üles poole piiri nihutada ei tohi, kuid allapoole võib vanusepiiri tuua iga regioon vastavalt enda valikutele.
Valimisreformi tugevaimaks pooldajaks olid Austrias kusjuures justnimelt sotsiaaldemokraadid. Kiire otsus sündis küll osaliselt poliitilise kompromissina – paremerakonnad said omakorda võimalikuks muuta posti teel hääletamise kuid lõpptulemuse positiivsust see kindlasti ei vähenda.
Maailmamastaabis ei ole Austria käik ainulaadne. Kohalikelt või regionaalsetelt tasanditelt on näiteid palju. Riiklikul tasandil on valimisiga 16-eluaastat aga vähestes riikides, lisaks Austriale on selles eliitklubis Brasiilia, Nikaraagua ja Isle of Man.
Tänaseks on selge, et mitte ükski negatiivne ennustus ei läinud Austrias täide. 16-17-aastaste valimisaktiivsus oli kas sama või vaid veidi väiksem üldisest valimisaktiivsusest.
Valimiste järgsed uuringud näitasid, et noored olid rohkem huvitatud sisulistest kontseptsioonidest kui lihtsatest hüüdlausetest ja märksõnadest ning noored ei valinud enamuses radikaalsemalt kui vanemad vanusegrupid. Valimist nähti pigem õiguse kui kohustusena ning üldine seisukoht on, et noored ei olnud kampaaniates kindlasti rohkem mõjutatavad kui teised vanuserühmad. Samuti kasvas hüppeliselt noorte huvi poliitika vastu üldiselt terves 16-24 aastaste vanuserühmas – suuresti seetõttu, et mitmed noortele olulised teemad said programmides olulisema koha.
Esmakordsed valijad ei eelistanud Austrias märkimisväärselt rohkem paremparteisid kui teised vanusegrupid kuid toetus opositsioonierakondadele on olnud suurem kui koalitsioonierakondadele. Üle poole noortest positsioneeris ennast pigem keskele. Noorte toetus konkreetsetele erakondadele või erakondade rühmadele on ka märksa selgem kui teiste vanuserühmade oma. Tõsi, populaarseim oli konservatiivne OEVP, opositsioonierakonnad FPÖ ja rohelised järgnesid ning sotsiaaldemokraatlik SPÖ kes valimisea langetamist kõige tugevamalt toetas, näitas tulemusi alla keskmise.
Austria edulugu toetasid valimisreformiga käsikäes ellu viidud sammud. ÜRO laste õiguste konventsiooni põhimõtete sidumine põhiseadusesse, noorte- ja haridustoetuste harmoniseerimine riiklikul tasandil, kohustuslik nooremõju hindamine seaduste ja poliitikate kujundamisel, teiste noorte osalusmudelite jõuline arendamine, formaalhariduse mugandamine sedasi, et 15-aastaselt oleks kodanikuühiskonda ja poliitikat puudutav teadmine omandatud ja rakendatav. Erinevalt Eesti koolidest, Austria koolid ei karda poliitikat ning teemaga tegeletakse väga aktiivselt.
Jätan lõpetuseks õhku kõlama mõtte, et 16-17-aastaste valima lubamine ei ole tegelikult mitte neile tehtud suur ja lahke kingitus vaid esimene vastusamm ühiskonnas eksisteeriva demokraatia probleemi lahendamise teel. Probleemi, mille on tekitanud noorte eemalejätmine poliitikate kujundamisest ning mille tulemuseks (osaliselt, muidugi) on poliitilise võimu tõsine tasakaalustamatus vanuserühmade kaupa. Noori valijaid jääb aina vähemaks ning vanemaid valijaid tekib aina juurde.
2009. aasta kohalikel valimistel valituks osutunute keskmine vanus oli kusjuures 47.
