http://www.gerdtarand.eu

Kommentaarid: (5)

10 mõtet kadunud põlvkonna tekke vältimiseks

Teema: Poliitika ja muud loomad, seisukohad

Statistikaamet teatas eelmisel nädalal, et 2010. aasta II kvartalis oli töötute hinnanguline arv 128 000 ja töötuse määr 18,6%. Töötus vähenes esmakordselt pärast ligi kaheaastast järjepidevat kasvu.

Kuna erinevalt Töötukassast ja Sotsiaalministeeriumist kajastab statistikaamet poliitiliste sõnumite asemel oluliselt reaalsemat olukorda, on ilmselgelt põhjust veidi rõõmustada. Justnimelt veidi, sest Eestil tuleb veel vähemalt aasta kuni kaks hakkama saada 100 000 või enama töötuga kelledest aina enam ja enam Töötukassast abi ei saa.

Traditsiooniliselt olen teravama pilgu peal hoidnud noorte töötuse tasemel ning ka siinkohal on uudised pigem positiivsed. Noorte meeste seas on töötuse tase langenud 40,8% (I kv oli 46,8%) peale ning noorte seas samuti veidi – 39% peale. Ilusa pildi rikub ära teadmine, et noorte naiste seas töötus endiselt kasvas ning eelmise kvartali 31,9% asemel on nende seas töötuse tase nüüd juba 36,8%.

Statistikaamet ei olnud ainus, kes eelmisel nädalal numbreid avaldas.

Rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) andmeil (PDF) tõusis noorte töötus maailmas möödunud aastal rekordilise 81 miljonini, luues sellega võimaluse nn kadunud põlvkonna tekkeks. Eesti meedia üllatas seda kajastades negatiivselt eelkõige sellega, et uudistes ei vaevutud Eesti olukorra kohta ülevaadet lisama. ILO raportit tasub aga lugeda – kuna Eesti noorte olukord on keskmisest oluliselt hullem, on Eestit raportis ka lähemalt vaadeldud.

Aga mõned mõtted-seisukohad-tegevused-sammud-poliitikad mida noorte tööpuudusega võitlemiseks astuda (ammu oleks aeg olnud) võiks:

1) Noorte tööpuuduse osas peaks valitsema nulltolerants. St iga töötuks jäänud noor peab leidma maksimaalselt 4 kuu jooksul (link sama soovitusega EP resolutsiooni juurde) peale töötuks jäämist mingi reaalse rakenduse, tegevuse, programmi.

2) Töötukassa defineerib noored küll riskirühmana kuid vaja on tekitada ka eraldi osakond tööks riskirühmadega (sh noored). Kui täna Töötukassa keskkontori koosseisunimekirja vaadata, siis riskirühmade teenused on kirja saanud vaid kolme ametikoha juurde teenuste osakonnas – seda on tõsiselt liiga vähe.

3) Noortele suunatud sotsiaaltoetuste süsteem tuleb eraldada üldisest süsteemist, anda sellele rohkem paindlikkust ja sisu. Näiteks võiks mõningate sotsiaaltoetuste (sh töötuskindlustushüvitis) tingimuseks olla, et toetuse saamise ajal omandatakse täiendavat haridust või osaletakse aktiivselt muul moel. Lõpetamata keskhariduse korral tuleb käia keskkoolis või kutsekoolis, keskhariduse olemasolul täiendkoolitusel või kõrgkoolis, tegeleda vabatahtliku tegevuse, ÜKT-ga vmt. Kvalifitseeruvate tegevuste nimekirja ja mahtu annab kindlasti laiendada sedasi, et igaüks leiaks midagi sobivat. Riik peab tagama vastavate võimaluste olemasolu kõigile kvalifitseerujatele maksimaalselt 4 kuu jooksul peale töötuna arvele võtmist.

4) Noortele, alustavatele ettevõtjatele suunatud ettevõtlustoetused, mikrolaenud (peale kõrgkooli lõpetamist võiks olla võimalus lihtsustatud korras saada riigi poolt garanteeritud stardilaenu), tuleb muuta kättesaadavamaks. Alustavale ettevõtjale võiks esimesel tegutsemisaastal kehtida ka madalam sotsiaalmaksu määr.

5) Täiendavate riiklike vahendite suunamine mittetulundusühendustele ja seltsidele. Noortele suunatud meetmete korral võiks põhikanaliks olla Hasartmängumaksu Nõukogu, Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteühenduste aasta- ja projektitoetused. Eelkõige pakuvad need küll täiendavat võimalust programmideks, meetmeteks mis aitavad hoida noori aktiivsena, omandada uusi kogemisi kuid aitavad luua ka töökohti (tõsi, mitte palju) noortevaldkonnas. Töötukassa all võiks tegutseda ka eraldi noortefond mille eesmärgiks oleks noortele töökohtade loomise toetamine mittetulundussektoris (sh läbi erinevate tööturuteenuste pakkumise). Külaseltside toetamine võimaldaks tegevust pakkuda ka maapiirkondades elavatele noortele.

6) Riigieelarvelistel kohtadel õppivatest tudengitest töötab mõnedel andmetel täiskohaga 11% kuid tasulistel kohtadel õppijatest koguni 39%. Kõrgharidust oli Eestis samal ajal (2009. a teine pool) omandamas 68 985 inimest kelledest 33 080 riigieelarvelistel ning 35 905 tasulistel kohtadel. Riigieelarvelisi kohti kõrghariduses tuleb oluliselt juurde tekitada, võimalusel tuleb liikuda kõigile võrdselt kättesaadava kõrghariduse suunas ning õppemaksudest loobuda. Juhul tasulisel kohal õppivast 35 905-st üliõpilasest jääks tööle sama osakaal kui riigieelarvelistel kohtadel õppijatest (11%) siis vabaneks õpingutele pühenduvatest noortest vähemalt 10 000 töökohta. Valikute küsimus, siin õnnestuks tabada kahte kärbest ühe hoobiga.

7) Astmeline sotsiaalmaks. Kuni 26-aastastelt, kelle sissetulek on alla riikliku keskmise palga, võiks tööandjad tasuda madalamat sotsiaalmaksu määra.

8) Laiemad ettevõtetele suunatud toetused töökohtade loomiseks noortele. Toetama peaks töökoha loomisega seotud kulusid, mitte palgakulusid. Kombineerituna astmelise sotsiaalmaksu ideega peaks olema tööandjale üsna atraktiivne võimalus.

9) Online-töökeskus. Töötukassa on tore koht ja mõningates kohtades korraldatavad töötute klubid samuti kuid noortele pakuks ilmselt rohkem huvi kui luua atraktiivne töötute klubi, karjäärinõustamise keskus veebis. See võiks endas hõlmata nii staatilisi infomaterjale kuid ka regulaarseid virtuaalkohtumisi koolitajate, nõustajate, mentoritega ning miks mitte ka regulaarseid tööbörse.

10) Riigihangete seadust tuleb muuta sedasi, et ettevõtjad kes osalevad riiklikes tööturumeetmetes ja koolitusprogrammides saavad teiste ees lisaeelise. Tööturumeetmete alla mahuks ilusasti praktikakohtade loomine, noortele töökohtade loomine, mentorlusprogrammid, tööbörsidel osalemine ja palju muud. Praktikakohtade olemasolu ettevõttes võiks tegelikult olla isegi riigihangetel osalemise eeltingimuseks.

Erinevaid meetmeid, poliitikaid võiks kirja panna veel mitme loo jagu kuid ilmselt hakkaks lugejal siis juba ka pea ringi käima. Tänane reaalsus on aga see, et kuigi tööturg alustab vaikset taastumist ka riigipoolsete sammudeta, on seda protsessi võimalik kiirendada ning samal ajal vältida järgmise kriisi sama traumeerivat mõju nii inimestele kui ettevõtetele.

Kommentaarid: (2)

Minister Pevkur, see blogi ja minu Twitteri konto ei aja jooma!

Teema: noored, noored sotsiaaldemokraadid, Poliitika ja muud loomad, seisukohad

Rubriigist ametlikud teadaanded jmt:

Sotsiaalminister lükkas täna avaldatud kommentaaris süü noorte kõrge alkoholitarbimise eest populaarsete sotsiaalmeediakanalite peale. Eesti alkoholitarbimine on Euroopas jätkuvalt esirinnas, täna korrati veelkord kinnitust, et ka Eesti noored on selles osas teiste riikide eakaaslastest peajagu üle, kuid kõrgeimalt tasemelt koordineeritud alkoholipoliitikat ei ole valitsus tänaseni vajalikuks pidanud.

Noorsotside hinnangul ei ole normaalne ega jätkusuutlik, et riiklikul tasemel on seega sisuliselt heaks kiidetud olukord, kus eestlased joovad inimese kohta ära 12 liitrit absoluutset alkoholi, keskmise palga eest saab osta vähemalt 60 liitrit viina ning viimase kolme aasta jooksul on alkoholi tarbimine suurenenud või samaks jäänud 60% alla 30 aastastel noortel, kõrgema sissetulekuga ja kõrgema haridusega elanikel.

Noorte Sotsiaaldemokraatide poliitikavaldkonna juhi Gerd Tarandi sõnul on seega ministri soov sotsiaalmeediast tonti leida eriti üllatav. Tarand oletab keskmisest aktiivsema sotsiaalmeedia kasutaja ja koolitajana, et minister Pevkur ise noorte ja ka vanemate seas populaarseid kanaleid eriti ei kasuta. Pigem ajavad aktiivseid noori enam jooma ministrid, kes kõrge alkoholitarbimise põhjuseid Facebookist ja Orkutist leiavad.

„Selle asemel, et üritada süüd lükata kontrollimatutesse valdkondadesse, on riiklikul tasandil vaja tõhustada noortele suunatud ennetus- ja teavitustööd, alkoholiaktsiisi tuleb märgatavalt tõsta, müügikohtasid vähendada, alkoholireklaamile peab kehtima lauskeeld ning alaealiste alkoholitarbimise osas peab valitsema karm nulltolerants“, lisas Tarand, „Samuti on ilmselt küsimus purjus peaga pidutsemisele piisavalt atraktiivsete ja kättesaadavate alternatiivsete tegevuste vähesuses ja kättesaamatuses paljude jaoks“.

Tarand lisas veel, et juhul kui järgmise 10 aasta jooksul 17 000 inimese alkoholisurm valitsuse tegevusetuse tõttu ei ole tänase valitsuse meede tööpuudusega võitlemiseks, tuleb riikliku alkoholipoliitika põhimõtted ka valitsuses kiirelt kinnitada veel suvel ning alustada koheselt strateegia koordineeritud rakendamist.

Noored Sotsiaaldemokraadid tuletavad sotsiaalministrile meelde ka seda, et juuni esimeses pooles tuli alkoholipoliitika valdkonnas väga mõistlike ettepanekutega välja hoopis põllumajandusminister Seeder ning Pevkur võiks nendega lähemalt tutvust teha.

Noored Sotsiaaldemokraadid on Eesti vanim poliitiline noorteühendus, millel on üle 2200 liikme üle terve Eesti.

Lisainfo:
Gerd Tarand, Noorte Sotsiaaldemokraatide poliiikavaldkonna juht
+372 5646 2734, gerd@noorsots.ee

Kommentaarid: (2)

Oma 18. sünnipäeva teen ma kasiinos!*

Teema: seisukohad

Eesti Päevalehes on täna huvitav lugu sellest, et kasiinod tahaksid rahapuuduse tõttu mängima lubada alates 18-eluaastast. No olgu. Teema läheb muidugi hooga kella külge sest ilmselt kommenteerijatele meeldib igal juhul.

Minu arvates on siin on kahe poolega mõistlik seisukoht ja emotsionaalne seisukoht.

Mõistlik seisukoht on see, et erinevaid piire tasub ühtlustada ning kõik piirid üle 18-eluaasta tunduvad reeglina üle pingutatud. Euroopas on vist hetkel samuti, ainult üksikutes riikides sama karmid piirangud kui Eestis. Meeldetuletuseks siis: Eesti 21, Rootsi 20, Belgia 21, Kreeka 23, Leedu 21. Ülejäänud riigid kasutavad 18-eluaasta piiri.

Teine pool mõistlikul seisukohal on seesama ka täna meedias viidatud uuring mis ütles, et just noored, sealhulgas tudengid ja alles tööjõuturule sisenenud, on kõige kergemini sõltuvusse sattuv sotsiaalne rühm. Juhul kui see vahe tõesti on märkimisväärne on tegemist probleemiga ning kui pole muid variante võivad piirangud olla põhjendatud.

Seda muude variantide osa mina eriti ei usuks sest Eesti läheb pidevalt käskude ja keeldude, mitte ennetuse, harimise, kasvatamise, teavituse teed – sest see viimane nõuab ju aega ja vahendeid.

Emotsionaalne seisukoht on see, et enamikule eestlastest käsud ja keelud meeldivad ning pikaajalisi meetmeid ei osata näha ega hinnata. Ilmselt saaks konservatiivsemad vanusepiiri alandamisest rääkides paraja kreepsu ning anonüümsed kommentaatorid pikalt pidutseda.

Lähtuvalt teadmisest, et Eesti ei ole võimeline ega huvitatud tegelema sisuliste tegevustega käskude ja keeldude asemel, ilmselt tõestatakse aasta teiseks pooleks taaskord uuringuga, et hasartmängusõltuvus on keskmisest levinum noorte seas, konkreetse vanusepiirangu langetamine on hetkel ette võetud valel põhjusel – teenusepakkujatel on sissetulekutega kitsas, tundub mulle küll, et vähemalt lähemal ajal on see üks vanusepiir, mida ei tasu näppida.

*Tegelikult on minu 18. sünnipäevast küll omajagu aega möödas, isegi kasiinosse juba lubatakse.

Kommentaarid: (11)

Noorte töötus Eestis… suu kukkus lahti praegu!

Teema: noored, Pätid ja kaabakad, Poliitika ja muud loomad, Riigikogu valimine 2011

Suu kukkus lahti, ausalt, kui hakkasin täna viimaseid noorte töötuse numbreid vaatama. Praktiliselt pooled 15-24 aastased mehed on töötud! Naiste seas on see protsent 31,9% ning kõigi peale kokku jahmatav 40,6%. Kaks korda kõrgem kui kõigi vanuserühmade peale kokku. Mitte pensionärid ja ametiühingud ei pea Riigikogu ees piketeerima vaid noored ning Stenbocki maja ümber tuleb tõmmata kuriteopaiga lint.

Kommentaarid: (3)

10 000 maha visatud töökohta?

Teema: noored, Statistika

Mängime veidi numbritega. Graafik näitab noorte tööpuudust Eestis.

Eesti Üliõpilaskondade Liidu poolt eelmise aasta lõpus läbi viidud tudengite sotsiaalmajandusliku hetkeolukorra uuring väidab, et kõigist uuringus osalenud tudengitest töötasid täiskoormusega 21%, osalise tööajaga 21% ning üldse ei töötanud 58%.

Kusjuures, riigieelarvelistel kohtadel õppivatest tudengitest töötas täiskohaga 11% ning tasulistel kohtadel õppijatest koguni 39%. Läänemere regioonis ringi liikudes olen suutnud selle viimase numbriga paljusid kuulajaid jahmatada kuid Eestis ei šokeeri sellega vist enam kedagi.

Kõrgharidust oli Eestis samal ajal omandamas 68 985 inimest kelledest 33 080 riigieelarvelistel ning 35 905 tasulistel kohtadel.

Teen siinkohal julge oletuse, et viidatud uuring annab ülevaate tervest üliõpilaskonnast – täiskohaga töötavaid tudengeid oleks meil seega 17 640. Päris korralikult. Tänaseks ilmselt vähem kuna tööpuudus on noorte seas keskmisest tunduvalt kõrgem.

Oletame nüüd, et riik otsustaks, et haridus peab kõigile võrdselt kättesaadav olema (Hoidku koalitsioon meid selle õnnetuse eest!) ning ühe sammuna selle suunas kaotaks õppemaksud.

Kas suurel osal tänastest üliõpilastest kaoks selle otsuse järel vajadus töötada? Ilmselt küll.

Juhul kui täna tasulisel kohal õppivast 35 905-st üliõpilasest jääks tööle sama osakaal kui riigieelarvelistel kohtadel õppijatest (11%) siis vabaneks õpingutele pühenduvatest noortest vähemalt 10 000 töökohta.

Tegelikult isegi rohkem. Jätsin ju arvestamata kõik need kes töötavad osalise tööajaga, olid juba eelmise aasta lõpuks töökohad kaotanud või ei olnud veel tööd leidnud.

Valikute küsimus.

Switch to our mobile site

Close
Jälita mind ka Twitteris või Facebookis!