http://www.gerdtarand.eu

Kommentaarid: (1)

Munitsipaalpolitseiga Mustamäel

Teema: mustamäe, Mustamäe halduskogu


 
Halduskogu keskkonnakomisjoni uue tööperioodi alustuseks võtsime 26. augustil komisjoni liikmete ja munitsipaalpolitseiga ette ühise ringkäigu ning vaatasime üle mõned päevakajalised objektid.

Kindlasti ei ole üllatus, et ringkäiku alustasime kiire visiidiga Szolnoki turule kus alles hiljuti järjekordne tulekahju oli. Peab tunnistama, et turust ei ole tänaseks suurt midagi alles ning kui ta enne loomulikul teel välja ei sure, siis hiljemalt järgmise aasta kevadel kui linnaosa saab uue turu, tuleb Szolnoki kinnistute omanikel äriplaanid ümber vaadata. Samal ajal kui turuplatsil valitses vaikus taastati aga usinalt veel eelmises suuremas tulekahjus kannatada saanud poehoonet.

Järgmiseks külastasime Ehitajate tee 2 asuvat kinnistut millel asuv hoone on omaniku poolt juba aastateks lagunema jäetud. Kuna järjest on saadud ka mitu ettekirjutust ning trahvi oli asi vähemalt veidi edasi liikunud, varem täiesti avatuna seisnud hoone leidsime seekord eest värskelt vineeriga kinni löödud akende ja ustega. Maja ümber jalutades tuleb aga hoolega jalgade ette vaadata, sest võssa kasvanud sügavat kaevu ei ole sulgema vaevutud.

Kaks eelnevat on juba pikaajalised ja tuntud probleemid millede lahendamiseks puudub eraomanike hea tahe ning linnal jääb paraku jõudu väheks. Eks aeg annab aru.

Lisaks sellele tuleb aga MUPO ametnikel igapäevaselt tegeleda paljude väiksemate asjadega. Näiteks oli sel päeval Ehitajate tee 74 maja 6. korruse rõdule riputatud reklaam mis kedagi piisavalt häiris, et võimudele teatada. Tõenäoliselt seekord siiski rikkumist ei olnud, majas olid käimas renoveerimistööd ning töövõtja oli ka enda sildi välja riputanud.

Asukohavalik oli muidugi omapärane.
 

 
Igasugune seinade sodimine on linnakeskkonnas aga nii tavaline, et sellele aja pühendamine tundub juba raiskamisena. Vaatasime siiski üle ka Sütiste tee 32 hoonele tekkinud joonistuse mille kohta samuti avaldus tehtud oli. Ilmselt võiks sarnase teose leida sama hoone igalt küljelt.
 

 
Tegelikult on tegemist linnakeskkonna paratamatu osaga mille vastu ei aita värvirull ega trahvikviitung. Pigem peaks kasutama teisi meetodeid – võiks korraldada tõsiseid graffiti kursuseid ja võistluseid ning linn vajab legaalseid pindu kus huvilised vabalt tegutseda saaks. Ehk annaks sedasi tänavakunsti kvaliteeti vähemalt veidigi tõsta. Nulltolerants siinkohal ei tööta ega hakkagi töötama.

Trahve ja ettekirjutusi sellel ringkäigul ei tehtud kuid veidi selgemaks sai teadmine, et hoolimata pidevast, tihti põhjendatud, avalikust kriitikast, tegeleb MUPO ka paljude pisemate asjadega mis eemalt vaadates silma ei paista. Samuti on linnaosa peal ringi liikudes selge, et kuigi heakord ei ole linnavõimu jaoks prioriteet, on olukord viimase aasta jooksul märgatavalt paremaks muutunud. Seda kas põhjuseks on ametnike kuri pilk, heakorratöödele rakendatud töötud, uus heakorratööde kontrollisüsteem, ilus ilm või hoopis midagi muud, ei saa me ilmselt kunagi lõplikult teada.

Ilmunud Mustamäe linnaosa lehes, september 2010.

Kommentaarid: (1)

MUPO hakkab kontrollima kõike ja kõiki…

Teema: Poliitika ja muud loomad, seisukohad, tallinn

Kuna hiljuti võtsin MUPO kohta arvata, siis täna sain sellele seisukohale veidi kinnitust. Mul on see märkamata jäänud, et millal ja kuidas see otsustati, et MUPO hakkab kontrollima kõike ja kõiki.

Abilinnapea Jüri Pihli vastusest Ants Leemetsa hoopis teisel teemal tehtud arupärimisele aga sain täna lugeda, et nii see minema kipub. MUPOsse koondub väga suur osa Tallinna järelvalvefunktsioonidest. 2010. aasta augustiks lähevad Munitsipaalpolitseile üle veel ka ehitusjärelvalve, välikaubanduse ja turgude järelvalve ning keskkonnajärelvalve.

Üldiselt mulle see mõte ei meeldi. Kõik mainitud funktsioonid eeldavad omaette eksperte, head kogemust, täielikku objektiivsust. Hetkel ei ole MUPOs ükski neist tingimustest täidetud ning isiklikult ei näe mõtet neid ka MUPOsse importima hakata. Samuti on need tegevusalad ka oluliselt kõrgema korruptsiooniriskiga kui heakorra- parkimis- ja piletikontroll. Nende funktsioonide üle võtmisel võiks kindlasti kujuneda hea tava, et MUPO juhid ja ametnikud ei ole erakondade liikmed. Paraku tänane seadusandlus ega poliitiline kultuur seda ei toeta.

Mul on linnavolikogu liikmetele üks ettepanek ka. Nõudke aru ka selle kohta, et kui palju linna vara, maad, funktsioone on täidetud vastavalt linna enda poolt kehtestatud nõuetele. Vähemalt heakorda ja selle eelarvet vaadates ei pruugi see pilt ilus olla.

Kommentaarid: (3)

Köhisin ka Ekspressis veidi MUPO teemal

Teema: seisukohad, Teised kirjutavad

Eesti Ekspressi veebitoimetus luges taaskord üle MUPO ridadesse kuuluvad erakondlased. Pikemalt Ekspressi veebilehel. Loole on lisatud ka minu kommentaar, ajaloo huvides salvestan selle ka siia:

Kuidas kommenteerite keskerakondlaste kiiresti kasvavat osakaalu Tallinna Munitsipaalpolitseis?

Vastab Mustamäe linnaosa halduskogu liige, sotsiaaldemokraat Gerd Tarand:

Senikaua kuni MUPO töötajate erakondlik kuuluvus ei sega nende tööülesandeid, ei näe ma selles väga suurt probleemi. Hiljutine Normanni juhtum tekitab selles osas kindlasti kahtluseid kuid mina ei saa neid ei kinnitada ega ümber lükata, samuti ei saa ma hinnata MUPO töötajate sobivust oma töökohtadele.

Kui vaadata MUPO-t kui tavalist linnaametit (mida ta justkui olekski), siis ei oleks hetkel suurt midagi öelda. Kui aga rääkida MUPO-st rohkem kui poolpehmest jõustruktuurist siis mida suuremaid õiguseid ja laiemaid kohustusi MUPO saab seda rohkem tundub, et põhimõttes võiks lähtuda erakonnaseaduse mõttest – politseiametnikud ei kuulu erakonda.

Veidi rohkem häirib see, et nii MUPO juhataja kui tema mõlemad asetäitjad on ühe konkreetse erakonna liikmed – juhtidest oleneb sellistes struktuurides ilmselt oluliselt rohkem kui ülejäänud ametnikest ning MUPO juhtide objektiivne tagasiside linna juhtidele on erakordselt oluline.

See, et Keskerakonna liikmete kontsentratsioon MUPOs viimasel ajal kiirelt kasvab võib muidugi olla ka lihtsalt asjade loogiline käik. Kui ühest organisatsioonist kuulub suur hulk inimesi ühte teise organisatsiooni on täiesti loomulik asjade käik, et sellel on oluline mõju nende kaastöötajatele ning ükski otsus ega seadus täna linnaameti töötajate erakondadesse kuulumist ei takista.

Aga lõppkokkuvõttes oleks muidugi parem kui saaksime MUPO objektiivsuses kindlad olla.

Kommentaarid: (3)

Täna on Tallinna kallal vingumise päev…

Teema: Pätid ja kaabakad, Poliitika ja muud loomad, tallinn

Täna hommikul viimase aja uudiseid lapates tekkis tahtmine kõvasti Tallinna linna kallal vinguda. MUPO jäi samuti nädalavahetusel jalgu.

Otse loomulikult ärritab Tallinna raad mind seepeale kohe järgmise geniaalsusega:

Väga oluline on siinjuures tähele panna, et sõitjate arv ei ole vähenenud mitte graafikumuudatustest tulenevalt, vaid sellest, et inimestel ei ole enam töökohti, kuhu hommikul sõita ja kust õhtul naasta,” põhjendas transpordiamet. “Niisiis, puudub vajadus ja ka rahaline võimalus ühistranspordi kasutamiseks. Ehk siis piletiga sõitjate arv on bussides vähenenud.”

Delfi.ee

No mina ei tea. Mina sõidan erinevatel liinidel päevas oma hea 2-10 korda ning silmaga hinnates on näha ainult seda osa, et täituvus on suurenenud. Ooteaega peatuses, ei oska eriti hinnata kuna reeglina kuluvad need minutid midagi lugedes. Jah, ma käin ringi raamat taskus.

Ning mis mõttes, et töötutel pole kuhu sõita? Puudub vajadus ja võimalus? Tulen selle juurde kohe tagasi.

Vahepeale riputan aga ühe tabeli. Tabeli mis näitab, et läbi igasuguste hinnatõusude loodab Tallinn käesoleval aastal transporditeenuste pakkumiselt teenida 15 miljonit krooni rohkem kui eelmisel aastal ning veebruari lõpuks oli linnaeelarvesse laekunud miljoni jagu rohkem raha, kui eelmisel aastal.

Olgu, loogiline on, et reisijate arv veidi langeb. Ilmselt mitte töötuse vaid keskmiselt 5% hinnatõusu, soodustuste vähendamise ja mittetallinlaste diskrimineerimise tõttu. Samuti seetõttu, et tallinna reaalpoliitikaks on autotranspordi eelisarendamine.

Fakt on see, et piletiraha vaadates saaks eelmise aasta taset säilitada küll. Pealegi, piletitulu moodustab Tallinna ühistranspordi rahastusallikatest vähemuse.

Jutt, et kärbete põhjuseks on peamiselt hooga langema hakanud reisijate määrad on aga tühi mis tühi. Tegemist on ikka linnaeelarvega paika pandud prioriteetide elluviimisega. Aasta algusest saati oli teada, et linn jättis näiteks juba ainuüksi Tallinna Autobussikoondise lihtsalt 75- miljoni krooniga miinusesse. Kohti kust seda raha leida, oleks olnud küll. Alustades avalike suhete eelarvest, nõunikest, uutest poliitilistest ametikohtadest ning kasvõi selliste väiksemate asjadeni nagu linnaettevõtete nõukogude koosseisude vähendamine või suurte asjadeni nagu linnajuhtide, kõrgemate ametnike palgakärped.

Olgu, uuringud näitavad väidetavalt ühistranspordi kasutajate vähemalt kümne protsendilist langust. Kordan ennast veelkord. Ilmselt mitte töötuse vaid keskmiselt 5% hinnatõusu, soodustuste vähendamise ja mittetallinlaste diskrimineerimise tõttu. Samuti seetõttu, et tallinna reaalpoliitikaks on autotranspordi eelisarendamine.

See jutt aga, et töötutel pole vaja kuskile minna, ajab aga lihtsalt vihale ning ma ei ole isegi mitte töötu.

Esimeses järjekorras sunnitakse töötuid korra kuus või isegi tihedamalt Töötukassa ukse taha sõitma, siis korraldatakse lauspropaganda raames töötute mõnitamiseks mingeid ajuvabasid tööbörse. Tallinna juhtide arusaam töötust tundub olevat kui omas koopas hallitavast eluisu kaotanud inimesest kelle võib maha kanda.

Eksite, sõbrad.

Töötutel on tarvis käia poes, lapsed lasteaeda viia, koju tuua, koolis käia, sõpradega kohtuda, tuttavatega kohtuda, ennast täiendada, töövestlustel käia, firmat asutada, arsti juurde sõita, lapsed arsti juurde viia, supikööki sõita, linnaosa valitsusse sõita, pargis jalutamas käia ning varem või hiljem ka Toompealt ja Vabaduse väljakult kostuva mõnitamise vastu piketeerima sõita.

Eriti jaburaks teeb linnast täna tulevad sõnavõtud teadmine, et tegelikult otsitakse täna Tallinna võimukoridorides võimalusi töötutele tasuta sõiduõiguse andmiseks veel sellel poolaastal.

Põhiprobleem on aga endiselt selles, et ühistransporti vaadatakse Tallinnas endiselt kui kulurida, mitte kui pikaajalist investeeringut… viga.

Kommentaarid: (3)

Ma olen ikka tohutult edevaks muutunud…

Teema: nuta või naera, Teised kirjutavad

Eile norisin MUPO piletikontrolliga veidi tüli. Või noh, mis ma ikka norisin. Küsisin lihtsalt ID-kaarti ulatades, et kuhu “Tere” ja “Palun” jäid. Mühatati ja keerati selg seepeale ainult. Hallitama läinud smurfid, ma ütlen teile. Ma ei tea, miks smurfid aga tundub loogiline, et kui smurfid juba loomult sinised on, siis hallitades lähevad nad roheliseks. Mulle endiselt ei meeldi see piletikontrolliterror kus bussitäite kaupa inimesi kinni peetakse, mõned neist kohtumisele, kinno, teatrisse juba niigi hilinemas ja siis isegi elementaarsemalt suhtlema ei vaevuta. Trahvimasinana töötab küll, suhelda neile ilmselt ei kõlba. Räägin muidugi ainult sellest piletimaffia seltskonnast, teistega pole eriti kokku puutunud – äkki on asjalikud.

Aga mitte selles ei seisne minu edevus. Lappasin nimelt noorsotside siselehte üht lugu kirjutades vanu blogipostitusi ja leidsin ühe 2007. aasta esimesest poolest pärineva persooniloo iseenda kohta, mille Raine kunagi sinnasamma kirjutas. Naersin, ausalt ja vahetult. Mõned asjad on sellest ajast saati muutunud, mõned ei muutu ilmselt kunagi.

Kuna kvaliteethuumorit on viimasel ajal vähe, siinsed postitused kiskunud liiga tõsiseks, siis olen piisavalt edev, et see lugu uuesti siia riputada. Tuleb tuttav ette?

PERSOONILUGU – PEASEKRETÄR GERD TARAND
Artikli autor Raine Remmelg

Arvatavasti teavad kõik NS liikmed meie piitspeenikest pikkade blondide juustega peasekretäri Gerd Tarandit. Gerdi peetakse üldiselt raske iseloomuga inimeseks. Ta on perfektsionist, intelligent, aktivist, gurmaan, pedant, omapärase huumorimeelega jne. Neid iseloomujooni võib talle veelgi külge pookida.

Kõigil meil on kindlasti NS peasekretäri kohta oma arvamus kujunenud. Siiski püüaksin teile lähemalt tutvustada meie organisatsiooni tegevjuhti, kui lihtsalt INIMEST, kõigi oma tugevate külgede, nõrkuste ja veidrustega.

Eelmisel aastal pärjati Gerdi noortekonverentsil Lahe Koolipäev Hea Eeskuju tiitliga. Minu arvates Heiki Järveveer (endine juhatuse liige) kirjutas Gerdi iseloomustamiseks tabava teksti:

Gerd on väga võimekas noorteorganisatsiooni juht – oma initsiatiivi ja tegutsemisega nakatab ta ka teisi. Ta ei ole mitte lihtsalt aktiivne, vaid teeb oma tööd ka hästi. Probleeme, mida Gerd lahendab, on miljoneid. Poliitilise noorteorganisatsiooni liikmena püüab Gerd koos kaaslastega lahendada loomulikult kõiki Eesti ja maailma probleeme. Näiteks seisab ta noorte õiguste eest, nt noortevolikogude loomise eest! Gerd ei ole kindlasti tavaline noor. Gerd pole kindlasti tavaline inimene. Isemoodi on tema iseloomustamiseks õige sõna. Isemoodi küps, isemoodi vastutustundlik, isemoodi rahumeelne ja isemoodi mässumeelne. Isemoodi tark ja võimekas. Ja kindlasti töökas! Temaga peaks vähemalt kuu aega koos töötama, et aru saada, et te tema olemusest aru ei saa.

Pean hoiatama, sellest artiklist ei maksa otsida sügavamat tõde või kindlaid käitumisreegleid Gerdiga hakkama saamiseks. Tuleb vaid leppida, et just selline ta on ja teisiti ei saa – teda tuleb kas armastada, vihata või õppida temaga hakkama saama.

Minu vaatlus algas 29. mail, kui me Gerdiga osalesime hotellis Salzburg toimunud meediakoolitusel. Gerdil oli nagu ikka kaasas kohustuslikud elemendid: läpakas, mille ta kohe maha istudes kotist välja urgitses, must juuksekumm, millega oma kiharaid vajadusel kinni panna ning paks märkmik, kuhu võimalusel uusi kohtumisi kiiresti üles märkida. Selle asemel, et koolitust nautida, surfas Gerd netis, vestles e-posti teel aktiivselt erakonna peasekretäriga, lobises msn-is oma “naistega” , määras kokku neljapäevaks raadiosaate lindistuse, täiendas oma blogi (www.gerdtarand.eu) ning vahetavahel heitis kahtlaseid pilke. Gerdi õnnestus tabada ka naeratamas.

Gerd sai koolitusel kõige enam tähelepanu. Rühmatöös haaras ta kohe ohjad enda kätte ning oma madalal häälel dikteeris ta naistekarja tegevust. Kui Gerd oli end vaheajal WC-sse sättima läinud, siis keskealised naised kommenteerisid omavahel meie kena tarka tegevjuhti. Kuuldusid sellised sõnad nagu  “lobasuust grupijuht” ja “patsiga poiss”. Gerd võlus nii mõnegi keskealise naise ära. Seda näitas selgelt ka lõunalauas toimuv avalik flirt. Nimelt üks keskealine Gerdi vastas istuv naine puudutas? Gerdi jalgu laua all. Gerd oli kui rahu ise vastates kelmikalt: “Ma olen harjunud, et mu sääri silitatakse laua all!”. Enne seda oli Gerd lubanud muide hakata alasti ringi käima ning Tallinna rannas jäätisemüüjana tööle hakata!!! Näha oli, et Gerd oli vallatus meeleolus ning nautis MTÜ-de aktivistide tähelepanu. Hiljem kuulsin, et ka Naiskogu Kadri kutsus just Gerdi oma aastakoosolekule neid tervitama. Arvatavasti on Gerdi populaarsusel (keskealiste?) naiste seas kaks selgemat põhjust. Esiteks, oskab Gerd kõikidele naistele piisavalt tähelepanu pöörata, mida tavaliselt naised oma “”kändudest”” meestelt enam ei saa, ning teiseks, tekitab Gerd oma nö. nälginud olekuga naistes ematunde, et selle poisi eest peab hoolitsema hakkama. Siinkohal tunnen isegi, et koolitus läks asja ette leidsin Gerdile sobiliku sihtrühma, kellele tulevikus valimiste ajal läheneda.

Lisaks sain veel teada, et Gerd ei söö maisi ja paprikat, et tal on kiire ainevahetus, Gerdile meeldib jätkuvalt Battery ja hamburgerid. Gerdile meeldib jala kõndida, kuigi erinevad allikad väidavad, et Gerd kasutab tihti ühistransporti ja taksosid. Gerdi ema isegi väitis, et Gerd lõhub erinevaid transpordivahendeid. Gerd kommenteeris seda sellega, et alaealiste komisjonis on ta liiga palju lollusi kuulnud ning nüüd on suur soov kõike ise praktiseerida.

Gerdile meeldib veel tulikuum saun, rulluiskudega sõita, Gilmore tüdrukuid vaadata ja seda kõike kasvõi kell 4 öösel. Gerd ei viitsi nõusid pesta, kuigi sellised naistetööd nagu pesu pesemine ja tikkimine pole talle võõrad. Gerd oskab ka muide häid komplimente teha, näiteks ütles ta, et kui ma oleksin 3 kg kergem, siis murduksin ära. Aitähh sulle, Gerd, aga elu on näidanud, et sa ise seisad isegi tuulise ilmaga püsti!

Peale koolitust sundis Gerd mind 2 kilomeetrit jala tulisel maanteel bussijaama kõndima. Arvatavasti oleks ta sundinud mind ka kesklinna kõndima, kuhu oli umbes 14 kilomeetrit, aga ma keeldusin kategooriliselt järgmisesse bussieatusesse kõndima. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et mingi selgelt pime rullnokk lasi maanteel meid nähes signaali. Arvatavasti jätsime seljatagant vaadates mulje, et meie puhul on tegu kahe kena blondi tibiga.

Bussis lobisedes unustas? Gerd oma peatuses maha minna ja sõitis minuga kesklinna kino Kosmos ette. Gerd oleks tegelikult veel edasi sõitnud, sest talle meeldis umbne ja higine bussiõhk…

Järgnes katse kõige raskem osa. Pakkusin Gerdile välja, et ta võiks hüpata kino ees olevasse purskkaevu. Gerd ei kahelnud hetkekski ning vaatamata kõrvalvaatajate ja minu imestuseks hüppas ta koos kõigi riiete ja arvutikotiga vette. Seda, kuidas Gerd hiljem läbimärjana koju sai, ma enam ei tea… Aga ellu ta jäi, sest järgmisel päeval nägin ma teda erakonna kontoris asepresidendiga lobisemas. Kuna Gerdi vallatu tegu inspireeris mind, otsustasin ka ise ekstremistiks hakata ning jalutasin läbi Tallinna kesklinna paljajalu koju ning püüdsin end mitte häirida lasta asjaolust, et möödusin ka oma tulevase tööandja kontoriakendest.

Selline ta meil siis on. Kui vaja siis tark ja asjalik, kuid tuttavatega lihtsalt tavaline noor inimene, kellele meeldib irooniline nali, natuke kiuslik jutt ja väikesed üleannetused. Aga olge ettevaatlik, tema teod ja tegelikud mõtted on ettearvamatud!!!

 
Pildi iseendast lisasin siia ka ainult seepärast, et pealkiri jääb muidu tõestamata… kui tänaval ära tunned, ütle tere, joome teed ning sööme šokolaadikooki.

Switch to our mobile site

Close
Jälita mind ka Twitteris või Facebookis!