Selles mõttes, et käisin eile esimest korda mitmete aastate jooksul, Eestis, ööklubis. Prives oli mingi Norra teema ja Tiina-Katrina sundis mind selgelt surma ähvardusel (ära usu kõike mida loed) temaga liituma. Täiesti šokeeriv… eks ole.
Vähe sellest, et sellistel kellaaegadel ei ole ühistranspordiga lootustki Mustamäelt linna ja tagasi saada ei ole ka klubisse sisse pääsemine mingi naljaasi. Naljaga pooleks, ma enne minekut arvasin, et mind ei lasta näokontrollist edasigi. Aga protseduur ise:
1. Jõua kuidagi linna
2. Möödu klubi uksel olevast turvamehest teretades
3. Ürita kassast piletit osta
4. Mine tagasi uksel oleva turvamehe juurde sest “nimekiri” on tema käes
5. Ürita kassast piletit osta
6. Läbi turvakontroll
7. Peatu, sest turvamees jookseb sulle järele
8. Anna turvamehe kõrval asuvast kassast ostetud pilet turvamehele ära
9. Jätka teekonda
10. Trepist üles ja kohal… seekord.
Aga üldiselt tundus vaikne õhtu olevat. Inimesi polnud väga palju ja isegi need neiud kes postide ümber tantsisid, ei viitsinud ennast liigutada. Dolly Partonit mängiti ikka ka, kuidas siis muidu. Aga klubikultuur pidavat selge olema. Kõigepealt saabuvad naised, siis mehed. Kõigepealt tantsivad naised ja mehed koguvad baarileti ääres klaasi taga julgust. Lõpuks tantsivad koos ka. Seksuaalse ahistamise juhtumeid loendasin paari tunni jooksul vähemalt seitse ja vaateväli oli piiratud. Aga see selleks. Kogu see tantsimine väsitas igatahes ära (loe: Gerd on maailma kõige igavam klubikaaslane, ei tantsi ja ei räägi ka eriti), hommikul oleks peaaegu Türi rongist maha jäänud. Seekord vedas.
Ahjaa. Edukat Euroopa Päeva ka veel kõige otsa.
09-mai-2008
27-apr-2008
… ega palju muud polegi vaja, pilla üks Mentos lihtsalt Coca Cola Lighti pudelisse ja põgene oma elu eest. Belgias sooritati selles osas mõned päevad tagasi ka maailmarekord. Umbes-täpselt 1500 õpilast läbustas veidi Leuvenis:)
…siit.
19-okt-2007
Nalja peab ka saama. Pildid pätsasin Aili kaamerast…
Ehk siis resideerume (Eesti delegatsioon) endiselt Blankenberges, kohaliku tasandi noorsootöö seminaril.
Aili
Lindia
Jajah…
Anneliis
Annika
21-sept-2007
… või tegelikult suisa disainifestival Arts and Lights in Tallinn ja täna õhtul sellele raames Disainiöö või pigem disainiõhtu. Kes mis aja järgi elab, eks ole. Mind muidugi ei ole enamus sellest ajast Tallinnas või siis on piisavalt kiire, et asja nautima ei pääsegi. Tüüpiline. Selle tüüpilisuse ja järgmise (kindlasti mitte enne esmaspäeva) blogipostituse vahele võite hiljem igasuguseid seoseid tõmmata.
Aga siiski, siiski. Sellised toredad sündmused nagu Arhitektuuri- ja Disainigaleriis täna kell 16:30 avatav disainikonkursi “Kokkupandavad asjad” tööde näitus, Hobuveskis täna kell 20:00 toimuv Riina Põldroosi, Oksana Tanditi ja Aldo Järvsoo moeetendus “Kuldlõige”, Nomaad Harju mäel, Hellemani tornis näidatav graafika näitus, Polymeri avatud uste öö täna, Meistrite hoovis ja Katariina käigus täna keskkööni toimuv trall, pühapäeval kell 21:00 Kultuurikatlas Antimassimood – kavatsen küll selle nädala lõpul või uue alguses vähemalt mingi tempoga läbi “joosta”. Ahjaa, Kadriorus peaks miskine valguskujude installatsioon ka olema.
Ambitsioonikas programm, eks ole. Eriti arvestades seda, et täna 14:00 – 19:30 olen igal juhul kinni, laupäeva varahommikul sõidan Tallinnast ENLi meeskonnaüritusele ja tagasi jõuan pühapäeval kella viie-kuue paiku. Kuna käesolev nädal on igas võimalikus mõttes ajaplaneerimiskatastroof anyway, siis on ka umbes neli miljonit tegemata asja ka kukil, mis juba eile tehtud peavad olema.
Igal juhul, kes vähegi huvi tunneb, siis võib igast asendist minuga eelpool loetletud eesmärkide saavutamisel liituda;)
27-aug-2007
Mari-Liis käis meie pool. Vahel juhtub. Mis omakorda tähendas kahte asja. Mina sain motivatsiooni oma elu põrandalt kiirelt kappidesse toppida. Hommikul tuleb kiri teele panna.
Ehk siis: Mari-Liis joonistas pildi. (ma tegin ka kuskile ühe kriipsu!).
Ja saadame selle sinna kuhu ette nähtud. Igaks juhuks.
