14-mai-2010
Suu kukkus lahti, ausalt, kui hakkasin täna viimaseid noorte töötuse numbreid vaatama. Praktiliselt pooled 15-24 aastased mehed on töötud! Naiste seas on see protsent 31,9% ning kõigi peale kokku jahmatav 40,6%. Kaks korda kõrgem kui kõigi vanuserühmade peale kokku. Mitte pensionärid ja ametiühingud ei pea Riigikogu ees piketeerima vaid noored ning Stenbocki maja ümber tuleb tõmmata kuriteopaiga lint.
10-mai-2010
Seletan veidi lahti sotside ja rahvaliitlaste soovi ühineda, et seda võimalikult kergelt arusaadavaks teha, piltlikult jutustades.
Ütleme nii, et sotsid kehastavad kõrgharidusega linnast päris naist, kellel on laps nimega noorsots. Rahvaliitlased aga maameest, kes elab maakohas, nt kuskil Jõgevamaal, tal on oma talu ja kari loomi (lambaid, kitsi kanu jms), vahel käib mossega ka linnas. Elanud üpris rahulikku vaikset elu. Tal on ka laps, kelleks on noor-rahvaliitlane. Ehk siis mõlemal nn üksikvanemal on laps, kes äsja saanud täisealiseks, õpib alles kesk- või kõrgkoolis ning seetõttu on ka sõltub vanemast. Kuna teda täitsa kotis kasvatatud pole, siis on tal mingil määral oma elu ning mõned ideed, mida ellu viia (ehk siis NOPO -noortekogu poliitika).
Mõlemad üksikvanemad on küll üpris erinevad nii oma elustiililt kui ajaloolt, kuid MASU, POMA (poliitmasu) ja mis-kõik-veel põhjustel on nad mõistnud seda, et tagamaks tulevane eduelu on vaja oma jõud ühendada ja ühte heita. Tundub küll kreisi paar, kuid proovitud on elu jooksul suhet ühe ja teisega , kuid lõpuks tundub, et just see kooslus on parim. Kuid otsuseid ei saa teha vaid mõistust kuulates, vaid vaja kuulata ka südame häält. Just see südame hääl on see põhiline pidur, mis takistab oma vabadusest loobumist. Mõistuse loogika ütleb, et kahe paela sidumisel saab pikema paela ning pikema pealaga saab suurema piirdeala märgistada. Selle sama paelaga saab siduda kokku linna ja maa ning moodustada ühtsema Eesti. Tekib kindlasti küsimus, kuidas linnadaam maale s*tta loopima läheb, kus nad siis elama hakkavad või siis mida on ühel maahärral suurlinnas teha. Vastus on lihtne ja loogiline. Siiski vastus pole stiilis, et on olemas nn meeste ja naiste tööd. Fekalisti töö pole ka linnas võõras, seal toimub see lihtsalt puhtamal kujul. Ühtsuse mõttes elataksegi linnas ja maal. Ning kõigil on midagi teha nii linnas kui maal, kas siis sõita trammiga või kuulata linnulaulu. Tulles tagasi südamekilke juurde, siis vot see võtab aja maha. Tuleb ju analüüsida ning sisesõda maha pidada ning ellujäänud organil vastu võtta otsus.
Kui võidab härra süda, siis jäävad mõlemad oma liistude juurde ning leiavad lõpuks ehk selle veel õigema tee. Aga kui otsus on siiski leivad ühte kappi panna tulebki seda kiiremas korras ära teha. Mida varem seda parem. Eesmärk ju siiski üllas. Kokku kolides vaja paika panna ühised eesmärgid, reeglid ning ühine kodu remontida. Siis võibki alati ühine õnnelik edutee.
See, mis saab lastest, on juba nende teha. Võimalusi kaks. Esiteks võivad saada lastest sõbralikud mängukaaslased, kes kolivad samuti kokku ja saavad ehk ka rohkem taskuraha. Teiseks aga võõrad konkurendid, kes võitlevad kuis jaksavad, et saada siiski vanemaarmasust või astuda siis täiesti iseseisvasse maailma. Täisealised on siiski ju piisavalt vanad, et oma tee valida ning mitte vanemate pilli järgi tantsida.
Kogu roosa manna juures ei pruugi siiski pael olla piisavalt tugev, et taluda erinevaid pingeid ning hoida ühtlustavat joont. Eduelust või saada ebaedu ning pooltest saada veelgi poolikumad.
 |
Triin Roos on Noorte Sotsiaaldemokraatide ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige. Külalispostitajana ei pruugi tema arvamus ühtida käesoleva blogi omaniku seisukohtadega. Triinuga saab kontakti näiteks säutsudes Twitteris kasutajaga @TriinRoos. |
29-märts-2010
Täna hommikul viimase aja uudiseid lapates tekkis tahtmine kõvasti Tallinna linna kallal vinguda. MUPO jäi samuti nädalavahetusel jalgu.
Otse loomulikult ärritab Tallinna raad mind seepeale kohe järgmise geniaalsusega:
Väga oluline on siinjuures tähele panna, et sõitjate arv ei ole vähenenud mitte graafikumuudatustest tulenevalt, vaid sellest, et inimestel ei ole enam töökohti, kuhu hommikul sõita ja kust õhtul naasta,” põhjendas transpordiamet. “Niisiis, puudub vajadus ja ka rahaline võimalus ühistranspordi kasutamiseks. Ehk siis piletiga sõitjate arv on bussides vähenenud.”
No mina ei tea. Mina sõidan erinevatel liinidel päevas oma hea 2-10 korda ning silmaga hinnates on näha ainult seda osa, et täituvus on suurenenud. Ooteaega peatuses, ei oska eriti hinnata kuna reeglina kuluvad need minutid midagi lugedes. Jah, ma käin ringi raamat taskus.
Ning mis mõttes, et töötutel pole kuhu sõita? Puudub vajadus ja võimalus? Tulen selle juurde kohe tagasi.
Vahepeale riputan aga ühe tabeli. Tabeli mis näitab, et läbi igasuguste hinnatõusude loodab Tallinn käesoleval aastal transporditeenuste pakkumiselt teenida 15 miljonit krooni rohkem kui eelmisel aastal ning veebruari lõpuks oli linnaeelarvesse laekunud miljoni jagu rohkem raha, kui eelmisel aastal.
Olgu, loogiline on, et reisijate arv veidi langeb. Ilmselt mitte töötuse vaid keskmiselt 5% hinnatõusu, soodustuste vähendamise ja mittetallinlaste diskrimineerimise tõttu. Samuti seetõttu, et tallinna reaalpoliitikaks on autotranspordi eelisarendamine.
Fakt on see, et piletiraha vaadates saaks eelmise aasta taset säilitada küll. Pealegi, piletitulu moodustab Tallinna ühistranspordi rahastusallikatest vähemuse.
Jutt, et kärbete põhjuseks on peamiselt hooga langema hakanud reisijate määrad on aga tühi mis tühi. Tegemist on ikka linnaeelarvega paika pandud prioriteetide elluviimisega. Aasta algusest saati oli teada, et linn jättis näiteks juba ainuüksi Tallinna Autobussikoondise lihtsalt 75- miljoni krooniga miinusesse. Kohti kust seda raha leida, oleks olnud küll. Alustades avalike suhete eelarvest, nõunikest, uutest poliitilistest ametikohtadest ning kasvõi selliste väiksemate asjadeni nagu linnaettevõtete nõukogude koosseisude vähendamine või suurte asjadeni nagu linnajuhtide, kõrgemate ametnike palgakärped.
Olgu, uuringud näitavad väidetavalt ühistranspordi kasutajate vähemalt kümne protsendilist langust. Kordan ennast veelkord. Ilmselt mitte töötuse vaid keskmiselt 5% hinnatõusu, soodustuste vähendamise ja mittetallinlaste diskrimineerimise tõttu. Samuti seetõttu, et tallinna reaalpoliitikaks on autotranspordi eelisarendamine.
See jutt aga, et töötutel pole vaja kuskile minna, ajab aga lihtsalt vihale ning ma ei ole isegi mitte töötu.
Esimeses järjekorras sunnitakse töötuid korra kuus või isegi tihedamalt Töötukassa ukse taha sõitma, siis korraldatakse lauspropaganda raames töötute mõnitamiseks mingeid ajuvabasid tööbörse. Tallinna juhtide arusaam töötust tundub olevat kui omas koopas hallitavast eluisu kaotanud inimesest kelle võib maha kanda.
Eksite, sõbrad.
Töötutel on tarvis käia poes, lapsed lasteaeda viia, koju tuua, koolis käia, sõpradega kohtuda, tuttavatega kohtuda, ennast täiendada, töövestlustel käia, firmat asutada, arsti juurde sõita, lapsed arsti juurde viia, supikööki sõita, linnaosa valitsusse sõita, pargis jalutamas käia ning varem või hiljem ka Toompealt ja Vabaduse väljakult kostuva mõnitamise vastu piketeerima sõita.
Eriti jaburaks teeb linnast täna tulevad sõnavõtud teadmine, et tegelikult otsitakse täna Tallinna võimukoridorides võimalusi töötutele tasuta sõiduõiguse andmiseks veel sellel poolaastal.
Põhiprobleem on aga endiselt selles, et ühistransporti vaadatakse Tallinnas endiselt kui kulurida, mitte kui pikaajalist investeeringut… viga.
26-veebr-2010
Tegemist statistikaameti andmete, mitte registreeritud töötusega. Graafikul olev 25-34 aastaste 2008 I kvartal on tegelikult 2007. aasta keskmine.
25-jaan-2010
HS.fi kirjutab teisepool lahte vaikselt levima hakkavast nähtusest mil korteriühistud on asunud loobuma kaugküttest ja rajama kohalikke katlamaju. Väidetavalt annab selline samm kuni 50% kulude kokkuhoidu ning teeb piina ka ettevõttele Helsingin Energia.
Kas sarnased probleemid ootavad paari aasta pärast eest ka Tallinna Kütet ja teisi? Täna ilmselt enamus ühistuid sellise investeeringu peale mõelda ei suuda kuid 2-3 aasta pärast, majanduslanguse möödudes võiks praegustest makseraskustest ja mõningate ettevõtete suisa kuritegelikust jõhkrutsemisest midagi õppida?
Kusjuures Nokia ja Rovaniemi on saanud mõlemad näite kus ühistu on läinud üle koguni maasoojusele. Seejuures on alles jäänud vesiradiaatorid. Soomlaste vahendusel saab lugeda ka seda, et samalaadseid näiteid on hakanud aktiivsemalt tekkima ka Stockholmis. Pelletid on ilmselt aga isegi rohkem levinud.
Siit edasi pean aga enda võhiklikkust tunnistama. On kellelgi tuua näiteid Tallinna ühistute lokaalsetest katlamajadest? Enda kogemusi, arengusuundade infot jagada? Teema hakkas veidi huvitama.
