Ma usun, et kellelegi ei tule uudiseks, et Keskerakond on otsustanud kiirkorras kaotada Tallinnast linnaosad ja muuta Tallinna ehk isegi üheks valimisringkonnaks. Keskerakonna poolt algatatud Tallinna Linnavolikogu määruse eelnõu saab täies ulatuses lugeda siit.

Täna koguneb sama eelnõu arutama ka Mustamäe linnaosa halduskogu, mille liige ma viimased aastad olnud olen. Võimalik, et saan endale edaspidi viidata kui viimase Mustamäe halduskogu liikmele. Mõned olulisemad mõtted ja enda seisukohad toon allpool. Alustan referaadiga ja lõpetan esseega, või siis mitte.

Uue määruse esimese kirja pandud muudatusena kuulutatakse kehtetuks kehtiva põhimääruse §2 (3) mille alusel on praegu omavalitsuse lähendamiseks linnaelanikele ja nende paremaks kaasamiseks linna juhtimisse moodustatud tänased linnaosad.

Linnaosade asemele moodustatavate Linnavalitsuse piirkondlikele osakondadele jäetakse alles oma lipud ja vapid, uutele siis uued.

§16 lõigete 1-4 kehtetuks tunnistamisega kaotatakse (eelpool alus juba kaotati) Haabersti, Kesklinna, Kristiine, Lasnamäe, Mustamäe, Nõmme, Pirita ja Põhja-Tallinna linnaosad ning kustutatakse viited nende piiridele. Siinkohal on ilmselt sisse jäänud pisikene kala kuna lõige 5 ütleb, et “Linnaelanike omaalgatusliku tegevuse toetamiseks võib moodustada linnaosade siseselt asumeid. Asumite nimed ja nende lahkmejooned määratakse seadusega sätestatud korras.” mis aga ei ole võimalik kui linnaosasid, millede siseselt asumeid moodustada, olemas ei ole. Lõige viis aga jäetakse eelnõu täna veebis rippuva versiooni kohaselt puutumata.

§21 (2) muutes kustutatakse põhimäärusest praegu kehtiv linnavolinike arv ehk viiakse asi kooskõlla täna kehtivate seadustega (üle 300 000 elanikuga omavalitsuses vähemalt 79-liikmeline volikogu).

Sama § kolmandat lõiget muutes muudetakse Tallinn, vast isegi üheks valimisringkonnaks. Tegelikult võiks tallinnlastele (aga miks ka mitte teistele omavalitsustele) hoopistükis anda võimu linnapead valida otsevalimistel.

§21 (8) muutes antakse linnavolinikele õigus kuuluda Linnavalitsuse piirkondliku osakonna nõukoja koosseisu. Eeldusel muidugi, et vastava nõukoja põhimäärus (mida hetkel veel olemas ei ole) seda lubama saab.

§34 (2) muudatus ütleb meile, et Linnavalitsuse piirkondlike osakondade nõukodade esimehed on edaspidi Linnavolikogu eestseisuse liikmed (täpselt nagu halduskogude esimehed täna).

Uus paragrahv §52 prim on pealkirjaga “Linnavalitsuse piirkondlikud osakonnad” ning sellega moodustatakse linna ametiasutustena Linnavalitsuse Haabersti, Kadrioru (Kadrioru, Raua ja Torupilli asumid), Kesklinna, Kristiine, Lasnamäe, Mustamäe, Nõmme, Pirita, Põhja-Tallinna ja Ülemiste (Uuslinna, Sikupilli, Sõjamäe, Mõigu, Ülemiste ja Ülemistejärve asumid) osakonnad. Siit leiab ka viited lisadele 7-16 kus on toodud osakondade teeninduspiirkondade skeemid (lingid viitavad küll eelnõus kõik Haaberstile aga vähemalt Mustamäe skeemid on seal tegelikult olemas). Mustamäe piirkondliku osakonna teeninduspiirkond vast ei üllata kedagi.

§54 lubab kergemalt hingata ka linnaosade haldussekretäridel. Nende ametikohad jäävad piirkondlikes osakondades alles.

§87 prim ütleb uues eelnõus meile, et piirkondlike osakondade pädevused võrreldes praeguste halduskogude omadega grammigi ei suurene. §88 viib nõukodade moodustamise korra võrreldes halduskogude moodustamisega linna põhimäärusest nõukoja põhimäärusesse. Sinnasamma hiilib ilmselt ka kehtetuks tunnistatav §92. §89 on veebis rippuvas eelnõus sisse jäänud näpuviga, linnaosa asemel peaks ka seal juttu olema piirkondlikust osakonnast või selle teeninduspiirkonnast.

§94 (2) kusjuures on jälle näpuviga. Halduskogu asemel peaks juttu olema nõukojast. Kiirustatud on, ilmselgelt. Tegemist ei ole veebiversiooni veaga, ka halduskogu liikmetele saadetud allkirjadega (asutusesiseseks kasutamiseks) PDFis on samad näpukad. Ok ok, ma tean, et ma olen vastik tähenärija aga mis sa ikka unise peaga muud teed. Kell on tegelikult 3:15.

Üldplaanis võib dokumendile otsa vaadates öelda, et halduskogude osas ei muutu sisuliselt mitte kui midagi peale selle, et vastavalt uutele struktuuridega ei ole enam tegemist kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses käsitletud üksuse tasandi organiga. Sisuliselt ei muuda see minu arvates midagi.

Määruse rakendussätetes pannakse kirja, et praeguste linnaosade tegevus lõpetatakse alates 1. juulist 2009. aastal ehk veidi vähem kui viie kuu pärast (!) ning selleks ajaks peavad olema linnaosade valitsused ümber korraldatud linnavalitsuse piirkondlikeks osakondadeks. Linnavalitsusele antakse vajaliku paberimajanduse sh linnaeelarve muudatuste esitamiseks volikogule aega kuni 1. aprillini (sobiv kuupäev, eks ole). Praegused linnaosavanemad täidavad kuni uue linnavolikogu volituste alguseni piirkondlike osakondade juhtide ülesandeid kohusetäitjatena. Samuti jätkavad kuni uue linnavolikogu koosseisu ametisse asumiseni praegused halduskogud oma senistes piirides.

Eelnõu seletuskiri räägib meile suuremast selgusest, kokkuhoiust ning vajadusest uued osakonnad otse linnavalitsusele alluma panna. See, kas avalikud teenused ka reaalsuses paremini kättesaadavaks saavad, ei selgu ilmselt isegi paberil enne 1. aprilli. Samuti lubatakse seletuskirjas arvestatavat valitsemiskulude säästu. Mida me muidugi ei saa prognoosida, enne 1. aprilli. Lugesin kuskilt Toomas Vitsuti tsitaati, et eesmärgiks on seatud 6% linnaeelarve mahust. Mis iseenesest ei oleks paha tulemus. Kuigi oleks ju võinud pingutada ja öelda, et vähemalt 6%.

Politiseerituse vähendamise jutt on muidugi kohustuslik ja eelnõule alla kirjutanute nimekirja vaadates ajab kergelt naerma. Samas, kui Keskerakond peaks leidma, et peale valimisi pealinnas võimu kaotab (mis ei ole kaugeltki mitte kindel, kohati tundub, et isegi ebatõenäoline) on siin hea konks see “vähendamine” enne uute juhtide tulekut enda kasuks ikkagi ära teha. Seda ma tahaks muidugi näha kuidas praegustest linnaosavanematest reaalsuses saavad madalama palgatasemega mittepoliitilised ametnikud. Minu loogika kohaselt tähendab see automaatselt seda, et praegustest ninameestest ei saa peale järgmiseid kohalikke valimisi osakonnajuhtidena jätkata keegi.

Sõna otseses mõttes räige tempoga edasiliikumist ja linnakodanikega ulatuslikult konsulteerimata jätmist üritatakse vabandada, kolm korda võite arvata, üldise majandusolukorraga. No ei vabanda välja. Olgu kiire kokkuhoiuvajadus kuitahes suur, selliste muudatuste elluviimine (praeguste linnaosade loomisel arutati oluliselt laiemalt) sellisel moel ja kiirusel on hoolimata muudatuste sisust, vastuvõetamatu.

Nn Suur-Tallinna loomise ideega olen ka ise 100% päri ja tervitan väga Tallinna praeguste juhtide otsust selle nimel aktiivselt tegutsema asuda.

Mis puudutab praegust infrastruktuuri, siis vähemalt esialgu jääb mulje, et olemasolevad osakonnad jätkaksid enda senistel asukohtadel kuid loodetavasti vähendatud mahtudega. Mulle tundub see tarbetu. Hooned leiaks kindlasti asjalikuma lahenduse (mõne erandiga) ning teenindus võiks koonduda kaudselt sarnase kontseptsiooniga teenindussaalidesse nagu Mustamäe linnaosa just aasta alguses Magistrali keskuses sulges. Suure osa teenustest saaks kindlasti viia ka elektrooniliseks ning teatud osa teenuseid ja neid inimesi kes otseselt kohtadel töötama ei pea annaks tulevikus koondada uude raehoonesse ning mõned nõunikud, eksperdid kindlasti ka kodutööle. Samas annab siin muidugi teha kõikvõimalikke manöövreid mis olenevalt manöövri sooritaja suvast, hea-pahatahtlikkusest või joobeastmest võivad lõppeda linna jaoks nii positiivselt kui väga negatiivselt.

Üldiselt võib menetluses olev eelnõu olla (ja ilmselt ongi) ajendatud Keskerakonna hirmust lähenevate valimiste ees kuid osaliselt saab sellega tegelikult nõus olla. Välja arvatud mõned erisused.

Esiteks praeguseid halduskogusid ehk tulevasi nõukodasid puudutav ei ole minu jaoks vastuvõetav. Pikalt oleme rääkinud hoopis sellest, et halduskogude rolli ning positsiooni tuleks suurendada ja tugevdada. Praegu aga jääme selles osas paigal tammuma.

Teiseks, ei ole ma kindel, et igal loodaval osakonnal peab saama olema ainult ühele osakonnale keskendunud osakonnajuhataja. Kui teenindamine peab saama senisest efektiivsem, peaks juhtimisest saama oluliselt efektiivsem.

Kolmandaks, ei taha ma leppida sellega, et reformi detailid saavad selgeks alles peale põhimääruse muutmist. Neid määruseid peaks menetlema koos, vaid sedasi oleks asi läbinähtav, reaalselt hinnatav jne. Praegu luuakse olukord kus esialgu saadakse väga laiad raamid ja siis hiljem joonistatakse sisse kellele iganes sobiv pilt.

Neljandaks, asja kiirus, puhas, räige, vastuvaidlematu kiirus. Keskerakond on korraldanud täiesti arusaamatuid nö rahvaküsitlusi täiesti triviaalsetes küsimustes nagu kahe kultuuriasutuse infrastruktuuri rahastamine kuid nüüd, erakordselt olulises küsimuses betoneeritakse linnakodanikud koos linnaosadega Vabaduse väljakul laiuvasse auku.

Isegi kui ma eelnõuga sisuliselt 100% nõus oleksin (Tallinn on tegelikult väike linn ja peaks olema ilma igasuguste probleemideta tsentraalselt juhitav), ei saaks mina just nende kahe viimase punkti tõttu mitte mingil juhul sedasi teostatavat reformi, ei, revolutsiooni, toetada.