Kandideerin Tallinnas, Mustamäel, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas, kandidaadina nr 169 Tallinna Linnavolikokku.
 
Loodan, et kampaania tuleb seekord veidigi sisuline ning olen kirja pannud ka mõnede enda mõtete raamid. Pilt nende raamide sisse tuleb maalida veidi pikema aja jooksul ja koostöös erinevate partneritega.
 
Järgnevad 12 punkti on eelolevate otsuste kontekstis minu jaoks mitmetest teistest südamelähedasemad.
 
 
1.
 
Tallinnal on tarvis terviklikku pikaajalist keskkonnastrateegiat koos reaalse rakenduskava ja eelarvega. Strateegia peab hõlmama kõiki linnaelu valdkondi läbivalt ning selle koostamises ja elluviimisel peavad lisaks linnaasutustele osalema nii kodanikuühendused, tallinlased kui ka kodumaised ja välismaised eksperdid. Nelja aasta jooksul tuleb kaasaegsetele (keskkonna)põhimõtetele vastavusse viia kõik linna asutused ning alustada tuleb programmidega mis toetavad nii ettevõtete kui korterelamute keskonnalaseid arendusi.
 
 
2.
 
Heakord. Tallinn võiks olla tõeline Läänemere pärl kuid räämas ja koristamata linn ei saa selleks kunagi. Nelja aasta jooksul tuleb linna heakorrale ja elukeskkonna parendamisele ette nähtud eelarvevahendeid neljakordistada. Täna teevad need linnale vaid häbi. Mänguväljakute rida on hetkel üldisest heakorraeelarvest eraldi, ka see tuleb üle vaadata ning esialgu 2009. aastaks planeeritud kuid ära jäetud investeeringud tuleb juba lähiaastatel taastada.
 
 
3.
 
Minu hinnangul peab riigi ülesandeks olema riigikeele õppe korraldamise sedasi, et see oleks kättesaadav igaühele, igal tasemel ning tasuta. See jama, et seda tänaseni reaalselt ei tehta, tuleb kiirelt korda ajada. Kui riik sellega hakkama ei saa (nagu paljude teiste asjadega), võiksid selles osas initsiatiivi haarata omavalitsused. Tallinn võiks alustada mahuka, läbimõeldud ja pikaajalise keeleõppeprogrammiga mis oleks atraktiivne, kodulähedane ja kättesaadav igaühele.
 
 
4.
 
Läbipaistvus, läbipaistvus, läbipaistvus. Tallinna eelarve tuleb lahti kirjutada nii detailselt, et linnakodanik saaks seda lugedes leida üles kõik konkreetsed kulutused. Sama detailne peab olema aruandlus. Linna laekumised ja kulud peavad olema reaalajas ja eranditult järgitavad. Ei mingeid salajasi lepinguid, läbirääkimisi jne. Etteplaneeritavad kulud tuleb ka ette planeerida, näiteks ei ole vastuvõetav erinevate spordi- ja meelelahutusürituste plaaniline toetamine reservfondidest.
 
 
5.
 
Tallinna avalike suhete eelarve. Mina ei ole kindel, et see eelarve on liiga suur. Võimalik, et on, võimalik, et ei ole. Küll aga olen ma kindel, et seda raha kasutatakse valesti. Ühepoolse suhtluse (TV, ajalehed) arendamise asemel tuleb arendada kahepoolset suhtlust, lõpetada tuleb rahvahääletuste kui selliste mõnitamine linnavõimu poolt ning leida reaalseid võimalusi tallinlaste aktiivsemaks kaasamiseks linnaellu. Linnaosade lehed tuleb sulgeda ning koondada ühtseks, senisest oluliselt mahukamaks ja sisukamaks linnaleheks (Pealinn/Stolitsa). Linnavõim ja linnakodanikud peavad tulema tallinlasele lähemale, kõigis suhtluskanalites.
 
 
6.
 
Tallinna ametnikkond ja linnaasutused, ettevõtted ja programmid tuleb väga kriitilise pilguga üle vaadata. Igasugune dubleerimine tuleb kaotada, kahjulikud või/ning linnakodanikule ebaolulised projektid või asutused tuleb sulgeda ning nende vajalikud funktsioonid suunata teistele asutustele. Ei kujuta hetkel ette vajadust ainsamagi täiendava linnaasutuse järele. Tallinna linnaosad on vajalikud, lähenemine võiks aga olla ka asumipõhisem. Tallinna linnaosade valitsused aga ei ole vajalikud. Olulisema rolli võiks endale saada linnaosa halduskogu ning muud teenused peaks tsentraliseerima ja tagama igas linnaosas ühe-kaks ligipääsetavat teeninduskeskust.
 
 
7.
 
Oluline on ka see, et paari aasta pärast mööduva majanduskriisi tõttu ei lakkaks täielikult Tallinna arendustegevus. Seda tuleb jätkata maksimaalses võimalikus mahus kuid loomulikult, kompromisse ei saa teha tallinlase heaolu või toimetuleku arvelt. Minu arust on oluline hüppeliselt suurendada investeeringuid ka noorte- ja pensionäride keskustesse ja tegevuspaikadesse.
 
 
8.
 
Parkimise osas tuleb senised regulatsioonid üle vaadata, nelja aasta jooksul peaks igas tänases linnaosas viima parkimismajade abil parkimiskohtade arvu võrdsele tasemele reaalse vajadusega, vajadusel tuleb praeguse kaose likvideerimiseks kehtestada ka sisekvartaalne parkimiskoha tasu mis võiks minna läbi linnakassa parkimismajade arendamiseks või otse korteriühistutele. Näiteks Mustamäel võiks kaaluda vanade garaažiühistute (mitmes kohas osaliselt maa-all asuvad garaažid näiteks) ümberarendamist parkimismajadeks PPP projektide raames.
 
Mustamäel paikneval Lastehaiglal oleks senisest märkimisväärselt ilusam muuta parkimine tasuliseks kõigile peale haigla külastajate. Sellise süsteemi kasutuselevõtt ei tohiks olla tapvalt keeruline. Haiglat külastades registreerid samas ka kohe enda parkimise ja oled tasust vabastatud. Vajadusel peab seda ka linn toetama.
 
 
9.
 
Kergliiklus – Tallinn peab olema igat pidi läbitav mööda korralikke ja katkematuid kergliiklusteid. Linna õigusakte tuleb muuta selliselt, et kõigi uute arendusprojektide juures saaks kohustuslikuks lukustatud või valvega rattaparklate rajamine.
 
Paariaastase üleminekuaja jooksul peavad rattaparklad ja võimalusel riietusruumid rajama ka olemasolevad ärihooned ning haridusasutused.
 
Viis olulist alapunkti:
 
1. Tuleb kahe(-kolme)kordistada Tallinnas kergliiklusteede kilometraaži järgmise viie aasta jooksul;
2. Linnapoolsete määrustega tuleb uute büroo-, kaubandus-, ja eluhoonete rajamisel muuta arendajale kohustuslikuks turvalise rattaparkla loomine. St lisaks Tallinnas täna kehtivale parkimisnormatiivile tuleb samasugused tingimused kehtestada ka jalgrataste puhul. Eeskuju saab võtta samateemalisest ettepanekust New Yorgis;
3. Tuleb alustada linnapoolse programmiga mille raames toetatakse linnaeelarvest duširuumide ja jalgrattaparklate rajamist olemasolevate büroohoonete juurde. Sama programmi raames võiks toetada töötajate ühiskasutusse jäävate jalgrataste hankimist soodustingimustel. Olen sellest varem kirjutanud veebipäevikus (www.gerdtarand.eu) ja eeskuju saab võtta Londonist;
4. Olulisemate bussi- ja rongipeatuste juurde peab rajama tasuta, valvega, jalgrattaparklad;
5. Tallinna haridusasutustel peab olema kohustus tagada võimalused jalgrataste parkimiseks ning duširuumide kasutamiseks kooli saabumisel;
 
 
10.
 
Ühistransport - Tallinna ühistranspordi korraldus tuleb üle vaadata. TAK ja TTTK tuleb ühendada. Diislit põletava transpordi ees tuleb eelisarendada elektri-, alternatiiv- või hübriidtransporti. Tasuta sõiduõiguse laiendamine oleks põhjendatud ilmselt vaid põhikooliõpilaste ulatuses kuid täna kehtivad sõidusoodustused tuleb kindlasti säilitada.
 
Tallinn peab andma enda panuse rongiühenduse arendamisel naaberomavalitsuste, ning teiste suuremate linnadega.
 
Trammiliikluse arendamiselt tuleb võtta prioriteediks Kesklinn-Lasnamäe ning Kesklinn-Lennujaam suunad.
 
 
11.
 
Kodanikualgatus, otsedemokraatia, osalus – Tallinn peab igati toetama tallinlaste aktiivsemat osalemist linnaelu kujundamisel.
 
Olen aastaid rääkinud vajadusest luua Tallinnas Noortevolikogu. See peab olema demokraatlikult ja otse noorte poolt valitud esinduskogu mille tegutsemise aluseks on Tallinna põhimäärus mitte täna ellu kutsutud demokraatia ja osaluse põhimõtteid pilav pilootprojekt. Tallinna Noortevolikogu valimised võiksid toimuda paralleelselt järgmise Riigikogu valimisega. Kui ülelinnaline volikogu on tööle asunud võiks kaaluda selle laiendamist linnaosadesse, halduskogudele sarnase süsteemiga.
 
Tallinna Volikogu või Linnavalitsuse otsuse eelnõu algatamise võimalus tuleb anda ka tallinlasele. Õiguslik alus selleks on seaduses olemas, tuleb luua lihtne (Osalusveebi sarnane) süsteem, muuta see kasutajasõbralikuks ning tutvustada tallinlasele kui head võimalust enda elukeskkonna arendamisel osaleda. Sama platvormi kaudu peavad avalikuks kommenteerimiseks saama ka kõik volikogu ja linnavalitsuse poolt algatatud eelnõud, otsused, arengukavad jms.
 
Tallinlase kodukoha arengutega kursisolekut tuleb parandada. Näiteks detailplaneeringute menetlemisel võiks lähiümbruse elanikele jõuda vastav informatsioon paberkandjal või e-postiga koju kätte.
 
 
12.
 
Ma ei toeta valimiskampaaniat stiilis kõik vs. Keskerakond kui selline.
 
Valimiskampaania peab tulema sisuline ning võimaluse tekkimisel leian, et läbirääkimised nendega ei tohi olla välistatud (ka ette ebareaalsete tingimuste esitamine on välistamine) ning võimalusel eelistan näha nii Tallinnas kui Toompeal vasakpoolset või vasaktsentristlikku koalitsiooni (minu eelistatud partnerid on alati Rohelised, Kesk ja ilmselt küll suremas olev Rahvaliit) järjekordse sotsid + paremerakonnad läbikukkumise asemel. Ma ei põe Keskerakonna foobiat.
 
Leian aga igal juhul ka, et järgmine opositsioon ja koalitsioon võiksid omavahel senisest palju edukamalt koostööd teha ja olen alati valmis ületama erakondadevahelisi piire.