http://www.gerdtarand.eu

Kommentaarid: (11)

Kandideerida või mitte kandideerida?

Teema: KOV 2009, Lollid ja vähem lollid küsimused, Poliitika ja muud loomad

?! - (stock photo by Dhiegaum at stock.xchng)
 
Reedel jõudsid siis asjad nii kaugele, et ka enda erakonna inimesed küsisid, et kas sügisel Tallinnas kandideerin. Enamik teisi oli juba enne uurinud. Omamoodi saavutus, kahjuks mitte positiivne. Paraku pidin ette antud paberite täitmisest keelduma.
 
Ei ole veel seda otsust langetand. Kes nüüd pikka postitust lugeda ei viitsi, siis tegemist on postitusega stiilis mina küsin-sina vastad ning oluline osa on postituse viimastes lõikudes.
 
Kuni eelmise valitsuse koosseisu lagunemiseni olin üsna kindel, et SDE valitsuses elluviidavaid samme vaadates ei taha vähemalt selles nimekirjas kandideerida. Täna ei ole linnapeaks pürgiv Jüri Pihl enam valitsuse liige ning Ivari Padar ja Urve Palo on saadetud pagendusse ning oma viimase valitsuses venitud kuu jooksul suutis erakond ennast veidi rehabiliteerida. Veidi ikka kripeldab aga ilmselt mitte piisavalt. See selleks seega. Kui kuskil üldse kandideerin, siis ka sellel korral SDE nimekirjas.
 
Otsustuskoht on hetkel kolme valiku vahel: mitte kandideerida, kandideerida ja võtta ilma kampaaniata oma 50-100 häält või siis kandideerida ning teha aktiivset kampaaniat iseendale. Selleks viimaseks oleks hetkel justkui aega, oma asi, kas enda pisikest kampaaniameeskonda (koos sinuga, näiteks?) hetkel kokku panna õnnestuks.
 
Kui otsustan kandideerida, siis pikka ja põhjalikku programmi koostama ei hakkaks ja ka ranget parteiliini ilmselt ei järgi – nagu juba kombeks saanud on.
 
Mõned põhipunktid siiski oleks, täiesti suvalises järjekorras:
 
Tallinnal on tarvis terviklikku pikaajalist keskkonnastrateegiat koos reaalse rakenduskava ja eelarvega. Strateegia peab hõlmama kõiki linnaelu valdkondi läbivalt ning selle koostamises ja elluviimisel peavad lisaks linnaasutustele osalema nii kodanikuühendused, tallinnlased kui ka kodumaised ja välismaised eksperdid. Nelja aasta jooksul tuleb kaasaegsetele (keskkonna)põhimõtetele vastavusse viia kõik linna asutused.
 
Läbipaistvus, läbipaistvus, läbipaistvus. Tallinna eelarve tuleb lahti kirjutada nii detailselt, et linnakodanik saaks seda lugedes leida üles kõik konkreetsed kulutused. Sama detailne peab olema aruandlus. Linna laekumised ja kulud peavad olema reaalajas ja eranditult järgitavad. Ei mingeid salajasi lepinguid, läbirääkimisi vmt.
 
Heakord. Tallinn võiks olla tõeline Läänemere pärl kuid räämas ja koristamata linn ei saa selleks kunagi. Nelja aasta jooksul tuleb linna heakorrale ja elukeskkonna parendamisele ette nähtud eelarvevahendeid neljakordistada. Täna teevad need linnale vaid häbi.
 
Tallinna avalike suhete eelarve. Mina ei ole kindel, et see eelarve on liiga suur. Võimalik, et on, võimalik, et ei ole. Kuu aja jooksul riputan siia võrdluse teiste Euroopa pealinnadega. Küll aga olen ma kindel, et seda raha kasutatakse valesti. Ühepoolse suhtluse (TV näiteks) arendamise asemel tuleb arendada kahepoolset suhtlust, lõpetada tuleb rahvahääletuste kui selliste mõnitamine linnavõimu poolt ning leida reaalseid võimalusi tallinnlaste aktiivsemaks kaasamiseks linnaellu. Linnaosade lehed tuleb sulgeda ning koondada ühtseks, senisest oluliselt mahukamaks ja sisukamaks linnaleheks (Pealinn/Stolitsa).
 
Parkimine, kergliiklus ja ühistransport. Ilmselgelt on mõistlik neid kolme koos vaadata. Parkimise osas tuleb senised regulatsioonid üle vaadata, nelja aasta jooksul peaks igas tänases linnaosas viima parkimismajade abil parkimiskohtade arvu võrdsele tasemele reaalse vajadusega, vajadusel tuleb praeguse kaose likvideerimiseks kehtestada ka sisekvartaalne parkimiskoha tasu mis võiks minna läbi linnakassa parkimismajade arendamiseks või otse korteriühistutele. Tallinn peab olema igat pidi läbitav mööda korralikke ja katkematuid kergliiklusteid. Linna õigusakte tuleb muuta selliselt, et kõigi uute arendusprojektide juures saaks kohustuslikuks lukustatud või valvega rattaparklate rajamine. Paariaastase üleminekuaja jooksul peavad rattaparklad ja võimalusel riietusruumid rajama olemasolevad ärihooned ning haridusasutused. Tallinna ühistranspordi korraldus tuleb üle vaadata. TAK ja TTTK tuleb ühendada. Diislit põletava transpordi ees tuleb eelisarendada elektri-, alternatiiv- või hübriidtransporti. Tasuta sõiduõiguse laiendamine oleks põhjendatud ilmselt vaid põhikooliõpilaste ulatuses. Tallinn peab andma enda panuse rongiühenduse arendamisel naaberomavalitsuste, ning teiste suuremate linnadega.
 
Tallinna ametnikkond ja linnaasutused, ettevõtted ja programmid tuleb väga kriitilise pilguga üle vaadata. Igausugune dubleerimine tuleb kaotada, kahjulikud või/ning linnakodanikule ebaolulised projektid või asutused tuleb sulgeda ning nende vajalikud funktsioonid suunata teistele asutustele. Ei kujuta hetkel ette vajadust ainsamagi täiendava linnaasutuse järele.
 
Oluline on ka see, et paari aasta pärast mööduva majanduskriisi tõttu ei lakkaks täielikult Tallinna arendustegevus. Seda tuleb jätkata maksimaalses võimalikus mahus kuid loomulikult, kompromisse ei saa teha tallinnlase heaolu või toimetuleku arvelt.
 
Minu viimane (siia postitusse kirja saav) seisukoht ei puuduta ilmselt sisulisi vaid hoopis vormilisi küsimusi. Ma ei toeta valimiskampaaniat stiilis kõik vs. Keskerakond kui selline. Valimiskampaania peab tulema sisuline ning võimaluse tekkimisel leian, et läbirääkimised nendega ei tohi olla välistatud (ka ette ebareaalsete tingimuste esitamine on välistamine) ning võimalusel eelistan näha nii Tallinnas kui Toompeal vasakpoolset või vasaktsentristlikku koalitsiooni.

Eelolevat, kõiki varasemaid blogipostitusi ning muud pähe tulevat arvestades. Mida Sina arvad? Kas tasub kandideerida? Ehk oled isegi valmis abiks tulema?

Kommentaarid: (2)

Muusikaline haridus põllumajandusmuuseumis…

Teema: Lollid ja vähem lollid küsimused

www.epm.ee

Vabandage mu ignorantsust aga kas keegi teab, milleks tuleb Eesti Põllumajandusmuuseumi programmi- ja teabejuhi kohal kasuks muusikaline haridus? Küsisin neilt endalt ka, ausalt.

Ning nüüd siis lõpuks ka 10.02.2009 saabunud vastus Eesti Põllumajandusmuuseumi personalijuht-sekretär Sille Saare sulest:

Saatsite 22. jaanuaril 2009 Eesti Põllumajandusmuuseumile meili küsimusega muusikalise hariduse vajalikkuse kohta programmi- ja teabejuhi kandidaatidel.

2008. aastal külastas Eesti Põllumajandusmuuseumit üle 70 000 inimese. Nii suurele hulgale külastajatele elamuste pakkumisel on suureks abiks, kui muuseumi töötajad on võimalikult mitmekülgsete oskuste ja võimetega. Eesti Põllumajandusmuuseum ei ole koht, kus ainukeseks võimalikuks tegevuseks on näitusesaalide külastamine. Muuseumis toimub palju muud huvitavat. Vaadake meie koduleheküljelt www.epm.ee/Programmid ja www.epm.ee/Uritused. Kui rääkida konkreetselt programmi- ja teabejuhist, siis tema tegeleb lisaks muuseumiprogrammide planeerimisele ja koordineerimisele ka nende läbiviimisega. On väga hea, kui programmi- ja teabejuht suudab laulu ja pillimänguga muuseumis toimuvaid sündmusi meeldejäävaks muuta.

Kommentaarid: (1)

Koledus on puue?

Teema: mõte



Kuskil öösel kella nelja paiku jäi mulle silma EPLi veebiverioonis rippunud EkspressJob tööportaali reklaam, mis teatas uhkelt, et “Siit leiad endale kõige ilusamad töötajad”. Esimene mõte mis peast läbi jooksis oli, et selline lähenemine tööotsijatele peaks kindlasti kuidagimoodi ebaseaduslik olema… aga võta sa näpust. Pikemalt asja vaadates ilmselt ei ole.

Või siiski. Kas koledust annab siinses (või siis mistahes teises) kontekstis defineerida kui puuet? Et siis, koledus, puudena, tähendab ühiskonnas üldiselt aktsepteeritud füüsilise ilu puudumist, näiteks? Tuntav hälbivus mingisugusest keskmisest?

Sellisel juhul võiks kõnealuse reklaami puhul rääkida töölepingu seaduse § 10 prim 2 lõike 3 rikkumisest töökuulutusi ja tööjõudu vahendava portaali poolt mis kutsub tööandjaid otseselt üles valima töötajaid selle alusel kas tööandja hinnangul paigutuvad nad koledate või ilusate kasti?

Või äkki on hoopis ilu puue? Tuntav hälbivus mingisugusest keskmisest? Lihtsalt teises suunas. Puudega inimestele eeliste loomises ei ole ju kunagi midagi taunimisväärselt. Pigem on see arenenuma sotsiaalse närviga ühiskonnagruppide poolt vägagi oodatud käitumine. Statistiliselt on üldiseid hinnanguid oletades ilusaid inimesi ju kõvasti vähem kui koledaid inimesi…

Olgu, ma ilmselt pole asja juriidilise külje poolt vaatamiseks piisavalt pädev. Aga mida teised arvavad? Minu arvates on asi igal juhul mäda.

Kommentaarid: (18)

Kaevu kusemine, Äripäev, Kaja Tampere ja niisama mõtteid…

Teema: mõte

Kaevudesse sülitamine, k******e ja mistahes muude ekstrementide meelevaldne paigutamine on tagelikult üsna tavapärane nähtus. Endiste tööandjate kottimine omakeskis ja avalikult on ju tore, lõbus ja takkaotsa lubatud. Muidugi, kui ausalt rääkida. Kui mitte eriti ausalt rääkida, siis igauguseid laimuteemasid on käsitletud siin ja seal.

Samas. Keegi Anneli kirjutas kunagi ühe minu varasema postituse kommentaaridesse ilusasti, et kui on soov kaevu rikkuda siis oleks ilus seda teha enne kui ise uuel käima hakkad. Ehk siis vaata asjale ise ka veel peale seda näkku. Mune (naisterahvastel palun ennast mitte puudutatuna tunda, tegemist ei ole soolise stereotüübiga) või midagi taolist on vaja.

Näete, mina sülgan ka aktiivselt praegusesse kaevu, ausalt ja avameelselt. Noh, muidugi on see kahe otsaga tatistamine. Ühelt poolt olen oma peatsest lahkumisest teatanud ja seda kõike “pereringis” juba rääkinud, teiselt poolt pean nende inimstega veel oma hea kuu aega lepinguliselt töötama ja peale seda ei kao ka, jäädavalt, kuskile. Vabatahtlikult müün oma hinge igal juhul maha. Väiksemas ulatuses lihtsalt.

Vastupidine näide võiks olla Kaja Tampere eilne tatt Äripäeva müügiosakonna suunal? Tunnistan, minu arvamus ei pruugi olla erapooletu kuna olen sealsamas varasemalt töötanud aga siiski. Kaja, endise ÄP töötajana, kes sealt pikemat aega tagasi lihtsalt kinga sai, oleks ju võinud telefoni haarata ja ilusasti helistada ja paluda, et teda ei “ahistataks” (toimib – trust me), mitte blogosfääris asjadega liialdada ja vana vimma välja elada? Minu meelevaldne tõlgendus muidugi.

Oletan muidugi, et ametlikku vastust Kaja enda blogis kurtmisele ei saa. Eks sellega ole nagu igal pool mujalgi – igale sisutule tatile, mis vales kohas näkku pritsib, pole ka mõtet vastata. Samas tean, et see seltskond, kellele Kaja postitus suunatud oli seda ka luges ja tema soovid saavad täidetud. Kahe otsaga asi, eks ole.

Provokatiivne küsimus siinkohal oleks, et kas tulemuste saavutamiseks võib vahele jätta esialgu loogilisena tunduvad kanalid ja kohe laias kaares sülgama hakata? No ei või. Näpud sahtli vahele, rsk.

Kommentaarid: (8)

Miks naised petavad? @ Punapea jt.

Teema: mõte

Punapea blogist leidsin postituse pealkirjaga “Miks mehed petavad?”. Miks me siis petame? Sest enamus meist on rahulolematud mölakad, kes ei suuda oma olemasolevat elu huvitavaks elada ja enamikule meist ei jõudnud kunagi ennast sidudes kohale, et see 17-aastane modellihakatis areneb tegelikult samamoodi edasi, nagu meie ise.

Eks ole. No. Aus. Tõstan käed ja annan alla…

Tegelikult ma ei tea, miks mehed petavad. Pole endal ette tulnud. Einoh. Tegelikult kah. Ärge tulge ütlema, et seda ütlevad nad kõik. Ja ma olen kunagi kooli ajal kakelnud ühe teise kutiga puhtalt selle pärast, et mul oli tungiv vajadus talle vastu vahtimist virutada kui kuulsin, et ta oma tüdruku selja taga ringi laseb. Tappa sain korralikult sellel päeval. Ilmselt tuli kasuks.

Eks sellel vadal, mis Punapea postitas ole kindlasti oma tõemoment juures aga olgu, perse need mehed. Mulle pakuvadki naised rohkem huvi.

Aga asja juurde. Naised? Miks naised petavad?

Vot siinkohal on mul muidugi kogemus olemas. (Tegelikult isegi mitu, aga teisest ei tohi veel paar aastat rääkida, mind ei petetud. Ahjaa, neile, kes teise mehe naist näpivad – ka piki vahtimist. Silmakirjalikkuse tipp, minu poolt. Aga see selleks.) Erinevalt eelmisest variandist. Minu viimase suhte allakäik sai alguse suhte alguses kui mina ühel reisil varem magama läksin (septembri Cosmo kusjuures seletab, et seda ei tohi ka teha) kui ülejäänud seltskond ja no… edasi võite ise arvata. Positiivse poole pealt muidugi paari nädala pärast järgnenud ülestunnistus, mitte, et ma seda ise juba teadnud ei oleks kaudselt. Väga pikalt peale seda üritasime head nägu teha, aga kuidas selle usalduse kohta öeldaksegi… lihtne kaotada, raske tagasi saada.

Revisjon. Adjöö.

Punapea, naisena ehk seletad ka selle poole asjast lahti (või keegi teine mööduja, ma tegelikult ei tea, kes seda bloogi üldse loevad kui loevad)? Geenid jätame seekord kõrvale;) Tegelikult ma kipun arvama, et ega need põhjused väga palju ei erinegi. Prove me wrong.

Tegelikult tuleks mõlema soo puhul kasutada lihtsustatud seletust.
Because they can.

Naised! Petavad?! Miks? Krt…

Ahjaa… Sügisesed tervitused Tallinn-Tartu kiirrongist.

Switch to our mobile site

Close
Jälita mind ka Twitteris või Facebookis!