Kadri Kõusaar küsis eelmisel neljapäeval ETV24s retooriliselt, et mis riik see selline on, kus mängufilme ära keelatakse. Sattusin seda kommentaari lugema laupäeval ja inimlikust huvist uurisin teemat veidi edasi. Kuigi Kadri filmi näitamine on hetkel keelatud kohtutõkendi tõttu ja kohtuvõim iseenesest on riigivõimust lahutatud on seos riigiga selge. Eks kohtud kujundavad riigi imagot ja väärtuseid sama tugevalt kui täitevvõim. Aga see selleks.
Et aga Kadrile vastata, võtsin Wikipedia keelatud filme kajastava lehekülje lahti ja värvisin maailmakaardil punaseks riigid, kus mingitel põhjustel viimase kümne aasta jooksul filme keelatud on. Nimekiri ei ole kindlasti mitte täielik. Kaart samuti mitte. Lisaks nimekirja mittetäiuslikkusele jätsin mõningad saareriigid kaardil märgistamata. Visuaalina toimib ta siiski. Maagiliseks piiriks seega 1998 kuni tänaseni… tulemust vaata ülevaltpoolt või siit.
1998. aastast edasi on Wikipedias toodud nimekirja järgi maailmas filme keelatud Afganistanis, Austraalias, Birmas, Kanadas, Hiinas, Egiptuses, Soomes (Cannibal Holocaust keelatud 1984-2001, seega tegelikult on keeld määratud enne 1998 aastat – lisasin siiski siia nimekirja, tuuakse Soomet ju Eestile pidevalt mingites punktides eeskujuks), Saksamaa, Iraan, Iraak (nii enne kui pärast USA okupatsiooni), Iirimaa, Iisrael, Kuveit, Malaisia, Maroko, Uus Meremaa, Norra, Omaan, Pakistan, Vene Föderatsioon, Samoa, Singapur, Saalomoni Saared, Lõuna Aafrika, Sri Lanka, Tai, Trinidad ja Tobago, Tuneesia, Türgi, Ukraina, Araabia Ühendemiraadid, Ameerika Ühendriigid, Jeemen, Zimbabwe. Kui siia otsa lisada veel Eesti, siis kokku on vähemalt selle (küllaltki ebausaldusväärse) allika andmetel filme keelatud 36 riigi poolt. Eesti kuulub seega küllaltki laia ja eripalgelise liikmeskonnaga klubisse.
Filme on keelatud väga erinevatel põhjustel. Wolf Creek keelati Austraalias näiteks ajutiselt, et see ei mõjutaks Bradley John Murdochi mõrvaprotsessi. The Tin Drum on mitmelpool keelatud väidetava (pole näind, ei oska hinnata) lasteporno tõttu. Cannibal Holocaust (võimalik, et kõige laialdasemalt keelatud film üldse) osutus lihtsalt liiga räigeks. Esialgu arvati, et näitlejad tapeti filmi tegemise käigus reaalselt, hiljem osutus see valearvamuseks. Küll aga sisaldab film puhast vägivalda, seksuaalset vägivalda ning oma otsa leiab nii mõnigi loom. Fat Girl keelati Kanadas teismeliste seksuaalsuse demonstreerimise tõttu. Scorsese The Departed sai Hiinas keelu kuna kujutas ekraanil Hiina kavatsust kasutada Taiwani vastu tuumarelva. Borati filmi keelamise põhjuseks on leitud mitmeid erinevaid põhjuseid intsestist liigse ihu näitamiseni. Venemaal peeti seda lihtsalt solvavaks. Brokeback Mountain on mitmes kohas keelatud… no, arvake ise, mille pärast. The Matrix Reloaded keelati Egiptuses väidetavalt usuvastase propaganda tõttu. Iraak keelas South Parki filmi näitamise kuna seal kujutati Saddami Saatana armukesena. The Passion of the Christ on samuti mitmel pool keelatud. Huvitava näitena aga on see film Malaisias keelatud ainult mittekristlastest vaatajatele. Huvitav, kuidas sellist asja kontrollitakse. The Da Vinci Code keelati Pakistanis “austusest kohaliku kristliku kogukonna vastu”. Baise-moi loeti nii mõnelgi pool liiga pornograafiliseks ja ilmselt ka relva kellelegi anusesse surumine ja päästikule vajutamine ei ole kinolinal samuti eriti teretulnud. Londoni metroo, kusjuures, keelas kunagi ka Baise-moi reklaamide näitamise metroos kuna kartis, et see võib solvata metrood kasutavaid prantslasi (täpsemalt prantsuse keelt valdavaid inimesi). The Kingdom ärritas Bahreini ja Kuveiti tsensoreid sellega, kuidas oli filmis kujutatud islami fundamentaliste. Ringiga algusesse tagasi jõudes… Kadri Kõusaare mängufilmi Magnus näitamine keelati Eestis kuna, väidetavalt filmi peategelase prototüübiks oleva inimese, tuttav on algatanud tsiviilasja, et kaitsta inimest, kelle elust film pajatab.
Kokkuvõtlikult. Kes tahab, leiab põhjuse alati. Mingil hetkel on maailmas olnud (k***t seda teab, ehk on siiani) ka riike kus näiteks olid keelatud kõik komöödiafilmid…
