http://www.gerdtarand.eu

Kommentaarid: (3)

Uus detailplaneering, muud planeeringud ja vaba konkurentsi tapmine Tallinna koolivõrgus

Teema: Arte Gümnaasium, mustamäe, Mustamäe halduskogu, Poliitika ja muud loomad, seisukohad, slaidid, Statistika, tallinn

Mustamäe halduskogu kogunes viimati 9. veebruaril. Arutasime ühte detailplaneeringut, vaatasime veidi teisi planeeringuid ning vaatasime otsa koolivõrgu trendidele Tallinnas. Selle viimase osas olen ise varem omaloomingut teinud näiteks siin.

Ülevaade on pikk, lõpuni lugejad eraldi auhindu ei saa. Kõige olulisem koht on lõpupoole.

Aiandi tänava 14 ja 16 kinnistu detailplaneeringu eskiisprojekt sai ühehäälselt halduskogu kooskõlastuse 9. juunil 2009. Selleks korraks jõudis halduskokku kooskõlastamiseks samade kinnistute detailplaneering. Tegemist on vana Kadaka aiandi detailplaneeringu muutmisega.

Planeeritavad Aiandi tn 14 ja 16 kinnistud asuvad Laki tänava, Kadaka tee, Mustamäe tee ja A. H. Tammsaare tee vahelises kvartalis Aiandi ja Rabaküla tänava ääres. Tegemist on Mustamäel üsna kiirelt arenenud piirkonnaga. Kontaktvööndisse jääb muuhulgas ka Mustika keskus ning mina ise elan sealt paariminutilise jalutuskäigu kaugusel.

Varem olid kinnistutele planeeritud elamud kuid maa sihtotstarvet on muudetud ning arendaja sooviks on kinnistutele nüüd rajada samas mahus ärihooned. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks ongi seega Mustamäel 1,35 ha suurusel maa-alal asuvate Aiandi tn 14 ja 16 kinnistute sihtotstarbe muutmine 100% ärimaaks (praegu 100% elamumaa) ning mõlemale kinnistule ehitusõiguse määramine kuni 6 maapealse ja kuni 2 maa-aluse korrusega ärihoone rajamiseks.

Hoonete kõrguseks kavandatakse maksimaalselt 28 m maapinnast ja absoluutkõrguseks 38 m. Sokli kõrgus on 1,9 m. Hoonestusviis on lahtine, hooned on kavandatud lamekatusega, välisseinad raudbetoonist paneelidest.

Kinnistute teenindamiseks rajatakse 263 parkimiskohta. Lisaks kavandatakse avaliku parklana 13 parkimiskohta transpordimaa krundile. Likvideeritakse 9 asendusistutuse vajadusega puud, asendusistutuse kohustusega 26 puud.

Lisan siia ka planeeringuala kontaktvööndi, et asi silme ees oleks:

Ning kui kellelegi kohe eriti palju huvi pakub, siis võib ka põhijoonisele pilgu peale visata, ma pole ainult 100% kindel kas see on see päris viimane variant (Ettevaatust, pildil klikkides avaneb paarimegane fail):

Halduskogu otsustas detailplaneeringu kooskõlastada.

Teise teemana andis Tallinna Linnaplaneerimise Ameti üldplaneeringute osakonna juhtivspetsialist Tiina Nigul ülevaate teemal üldpõhimõtted Mustamäe linnaosa planeeringutest.

Tallinna üldplaneering kehtestati 2001. aastal. Üldplaneeringus Mustamäe linnaosa eriti ei kajastunud. Eesmärgiks oli arendada ja tihendada linnakeskust. Moodustati teatud miljööpiirkonnad. Kristiine linnaosa oli ette nähtud tihendada. See küsimus on ka jätkuvalt päevakorral. Sel ajal oli päris raske arenguprognoose teha. Mustamäe linnaosa üldplaneering kehtestati 22. juunil 2006. Seda koostati ligemale 4 aastat, koostajaks oli E-Konsult. Üldplaneering nägi ette, et Mustamäed tihendama ei hakata. Muudatuste piirkonnaks olid Mäepealse ja Mäealuse kvartal, Kadaka aiandi territoorium, TTÜ, haiglate kompleksid. Projekteerijad panid ka suurt rõhku haljastuse ja olemasoleva elamurajooni struktuuri säilitamisele. Mustamäel on probleemiks kvartalisisene parkimine, üldplaneering sellele konkreetseid lahendusi ette ei näe.

Matti Tarum uuris, et kuidas on jäänud lood mõnd aega tagasi teemaks olnud ohtlike raudteeveoste linnast välja suunamisega. Vastus – ei ole rentaabel teema. Maret Maripuu arvas repliigi korras, et ehk oli põhjus hoopis selles, et elamuehitus oli juba ette jõudnud. Ise uurisin, et kuidas on lood Tallinna rohevõrgustiku arendamisega (st rohealade ühendamisega) – olevat veidi tegeletud kuid probleemsed kohad on seotud magistraalidega ning aladega mis jäävad kaitsealuste alade piiridele ja milledel arendajatel omad plaanid on. Mustamäel on selliseks kohaks näiteks kunagi napilt kaitsealalt välja jäänud ARKi ümbruses asuvad rohealad. Margarita Tšernogorova uuris, et mida saaks linn teha Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku ja Lastehaigla ümbruse parkimise osas. Kirjutasin ise sellest kunagi korra siin. Ega talle muud vastata ei olnudki kui, et haigla enda arendusplaanide ja detailplaneeringu kohal on parkimisele tähelepanu pööratud küll. Seda kas piisavalt, näitab aeg. Parkimine on Mustamäel kuum teema igal juhul.

Kui kellelgi peaks olema huvi enda linnaosa planeeringu vastu (enamikus need endiselt puuduvad!), siis Mustamäe üldplaneeringu koos lisamaterjalidega leiab siit, teiste linnaosade kohta saab infot siit, ning Tallinna üldplaneeringu leiab siit.

Üldplaneeringud on sellised toredad asjad, et minu arust ei peaks neid küll halduskogude liikmetele tutvustama. Tegemist on kohustusliku kirjandusega mille võiks üldistes joontes iseseisva töö korras pähe raiuda. Minul hakkas pähe kuluma enamvähem aasta-kaks peale halduskogu liikmeks saamist. Aga see selleks.

Kolmanda teemana tegi Tallinna Haridusameti üldhariduse osakonna juhataja Viivi Lokk ettekande teemal koolivõrgu trendid Tallinnas. Ei hakka seda ümber jutustama vaid lisan ettekande slaidid siia kõigile vaatamiseks (tegelikult on need ühe teise, komisjonis toimunud ettekande slaidid mille sisu on täpselt sama kuid kuna ajaliselt ei jõudnud üle küsida, siis kui keegi pahandab, andke teada)

Muud paberile kritseldatud märkused: hoolimata rahvastikuregistri statistikast (mis olevat üldse kasutu), ei olevat Tallinnas vast ühtegi last kes reaalselt üldse koolis ei käi; Mustamäe Gümnaasiumi ja Tallinna 37. Keskkooli juhtide vahel olevat juba sõlmitud kokkulepe, et kui 37. gümnaasiumiaste suletakse (ilmselt hiljemalt 2012 algaval õppeaastal), siis kolivad kahe kooli algklassid ühte hoonesse Ed.Vilde tee 69; 56% põhikooli lõpetajatest jätkab gümnaasiumiastet samas koolis; 2004. aastal tegevuse lõpetanud Tallinna Mustamäe Üldhariduskooli hoonesse aadressil Akadeemia tee 30 läheb sotsiaalkasutusse.

Koolivõrgu korrastamise teemal olen ise õunte pealt ennustanud siin. Kuigi panin siis pealkirja aastanumbri 2011, tundub, et reaalselt toimuvad järgmised suuremad korraldused alles 2012. aastal. Aga eks näeb.

Küsisin ettekandjalt, et kui raudse rusikaga Haridusamet on kui mõni kool suudab ja tahab hetkel piiriks seatud kahe klassikomplekti asemel avada hoopis 3 või enam I klassi. Selliseid koole Tallinnas on, nende hulgas ka Arte Gümnaasium mille hoolekogus ise olen. Küsimus ilmselgelt ärritas ettekandjat ning konkreetset vastust ei saanudki – ainult ümmarguse jutu sellest, et sedasi ei jätku kõigile koolidele õpilasi.

Minu isiklik seisukoht on siinkohal selline, et totaalne vaba konkurentsi tapmine linnaameti poolt ei ole mõistlik ega õigustatud. Olgugi, et selle põhjuseks on eesmärk säilitada võimalikult lai koolivõrk. Usun, et koolid milledesse on suurem tung õppima asuda, on selle saavutamise nimel näinud vaeva, mitmed asjad on seal paremal tasemel kui nendes koolides kuhu ei kiputa ning kõige nõrgemate koolide sulgemisel või ühendamisel suuremateks koolideks on võimalik tagada paremat lõpptulemust. Lisaklasside avamist tuleks igal juhul lubada – olgu siis tingimuseks seesama piir, et klassikomplekti täituvus peab olema üle mingi kindla piiri või midagi muud aga reaalset.

Seekord siis sedasi. Järgmine kord koguneb Mustamäe halduskogu 9. märtsil.

Kommentaarid: (6)

TOP 15 sulgemisohus kooli 2011. aastal, Tallinnas

Teema: Arte Gümnaasium, Poliitika ja muud loomad, Statistika, tallinn

Reaalne olukord on selline, et õpilaste arv Tallinnas väheneb ning seega on täiesti loogiline, et linn on alustanud koolivõrgu ümberkujundamist selliselt, et see vastaks reaalsetele vajadustele. Piirid on karmilt kirja pandud.

Gümnaasiumid, mis ei ole 1. septembriks 2010 avanud gümnaasiumiastmes kahte 10. klassi õpilaste arvuga vähemalt 26 õpilast klassis ning mille gümnaasiumiastme õpilaste arv ei vasta Tallinna munitsipaalkoolide võrgu korrastamise kavas 2003–2012 sätestatud miinimumile, milleks on 156 õpilast kujundatakse järk-järgult ümber põhikoolideks.

Tallinna munitsipaalkoolide võrgu korrastamise tegevuskava aastateks 2010–2012

Esimesed koolid on oma otsused juba 2010. aastal kätte saanud.

Lasnamäe Lasteaed-Algkool kujundatakse alates 1. septembrist 2010 ümber koolieelseks lasteasutuseks; Sõle Põhikool ja Pelgulinna Gümnaasium korraldatakse alates 1. septembrist 2010 ümber Pelgulinna Gümnaasiumiks; Pelguranna Põhikool ja Karjamaa Gümnaasium korraldatakse alates 1. septembrist 2010 ümber Karjamaa Gümnaasiumiks; Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium ja Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium korraldatakse alates 1. septembrist 2010 ümber Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasiumiks; Tallinna Paekaare Gümnaasium kujundatakse alates 1. septembrist 2011 ümber Tallinna Paekaare Põhikooliks; Haabersti Vene Gümnaasium kujundatakse alates 1. septembrist 2011 ümber Tallinna Haabersti Põhikooliks; Tallinna Lepistiku Lasteaed-Algkool kujundatakse alates 1. septembrist 2012 ümber koolieelseks lasteasutuseks ning Tallinna Mustamäe 1. Lasteaed-Algkool kujundatakse alates 1. septembrist 2012 ümber koolieelseks lasteasutuseks;

See selleks. Tegemist on ajalooga mida enam ei muuda. Otsused on tehtud ja mina ei usu, et need kõige hullemad on. Pigem ebamugavad kuid vajalikud.

Millised koolid saavad aga omad teated 2011. aastal?

Gümnaasiumiosa kaotamine ähvardab eelkõige neid koole, mis on juba aastaid suutnud komplekteerida vaid ühe gümnaasiumiklassi või on pikalt olnud 52- kümnenda klassi õpilase piiri peal või all. Midagi kindlat ennustada ei saa kuid vaadata saab kahte asja. IX klasside õpilaste arvu käesoleval õppeaastal ning varasemate aastate suundumust X klasside avamise osas.

Koole, mille X klassi õpilaste arv sellel õppeaastal jäi alla 52 on koguni 18. Võtsin siit juba maha need koolid, mis on ümberkorraldamise kohta teate juba saanud. Samuti jätsin kõrvale Tallinna Juudi Kooli ja Tallinna Heleni Kooli.

Kui eelpool viidatud koolivõrgu korrastamise kava oleks kehtinud juba sellest õppeaastast, oleks võinud enamiku neist vabalt põhikooliks ümber vormistada.

Tallinna Arte Gümnaasium, mille hoolekogu liige ise olen, võttis X klassi sellel õppeaastal täpselt 52 õpilast. Piiri lähedal on veel oma hea 5 kooli kindlasti.

Oletan, et suure hulga X klassi õpilastest annavad sama kooli IX klasside õpilased. Selleks, et midagi targemat arvata selle kohta võiks vaadata kui suur see osakaal iga kooli puhul on kuid jään seekord selles osas pealiskaudseks.

Riputan siia tabeli 20 madalaima 9 klassi õpilaste arvuga kooliga. Punasega on märgistatud need koolid, mis jäid ka nende 18 kooli hulka millede X klassi õpilaste arv sellel õppeaastal jäi alla 52.

Kolmandaks võib vaadata seda, et kui palju õpilasi XII klassi sellel õppeaastal lõpetab. Oletades, et kõik lõpetavad. Mida rohkem õpilasi koolist lahkub, seda raskemas olukorras kool on. Ei hakka seda tabelit siia eraldi lisama, paljuks läheb. Lõpetajate arvud saab eelmisest tabelist.

Neljandaks võiks vaadata seda kui palju õpilasi jääb gümnaasiumiastmesse eeldusel (mis mitte kunagi ei täitu), et kõik koolid avavad kaks gümnaasiumiklassi milledes kokku on 52 õpilast. Gümnaasiumiastme miinimumsuuruseks on teadupoolest meil nüüd 156 õpilast. Tabelis on kõik koolid, millede õpilaste arv sellisel juhul jääks alla selle miinimumi. Punasega taaskord need koolid, mis esimeses tabelis esile tulid.

Kuna moes on kõige kohta edetabeleid teha, siis teeme selle nalja ka ära. TOP 15 tõenäolisemalt ümberkorraldatavat gümnaasiumi mis vastava otsuse saavad 2011. aasta alguses sai kokku sedasi, et kõigi nelja eelpool mainitud tabeli järjekorranumbrid arvestasin labaselt punktideks ning kelle skoor lõpuks kõige madalam jäi, oligi kaotaja. Hüvasti.

See sulgemisohus muidugi tähendab seda, et asi korraldatakse kas põhikooliks või liidetakse mõne teise kooliga. Ei miskit hirmsamat.

Kokkuvõttes aga pean ma vabandama kui sa selle postituse nüüd lõpuni lugesid, kogu eelpool toodud info on täiesti kasutu, andmetöötlus meelevaldne ning arvesse võetakse veel kindlasti sadu erinevaid näitajaid, mis otsustamist mõjutavad. Näiteks 37. Keskkoolis on juba väga pikalt vähe õpilasi olnud kuid, et see kool on alati olnud valmis ka problemaatilisemaid (kui nii võib öelda) lapsi vastu võtma ja teeb nendega ka aktiivselt tööd, siis ilmselt on ta veidi vähem ohus kui mõni teine.

Teiselt poolt ei võimaldata ka vaba konkurentsi koolide vahel. Veidi nõme on, et käsib ja poob haridusamet – ehk siis määrab, mitu klassi tegelikult avada võib. Aga see selleks.

Puhtalt meelelahutuslik ja tänamatu nokitsemine seega. Mida sina kogu sellest koolivõrgu korrastamise asjast arvad?

Switch to our mobile site

Close
Jälita mind ka Twitteris või Facebookis!