http://www.gerdtarand.eu

Kommentaarid: (1)

Munitsipaalpolitseiga Mustamäel

Teema: mustamäe, Mustamäe halduskogu


 
Halduskogu keskkonnakomisjoni uue tööperioodi alustuseks võtsime 26. augustil komisjoni liikmete ja munitsipaalpolitseiga ette ühise ringkäigu ning vaatasime üle mõned päevakajalised objektid.

Kindlasti ei ole üllatus, et ringkäiku alustasime kiire visiidiga Szolnoki turule kus alles hiljuti järjekordne tulekahju oli. Peab tunnistama, et turust ei ole tänaseks suurt midagi alles ning kui ta enne loomulikul teel välja ei sure, siis hiljemalt järgmise aasta kevadel kui linnaosa saab uue turu, tuleb Szolnoki kinnistute omanikel äriplaanid ümber vaadata. Samal ajal kui turuplatsil valitses vaikus taastati aga usinalt veel eelmises suuremas tulekahjus kannatada saanud poehoonet.

Järgmiseks külastasime Ehitajate tee 2 asuvat kinnistut millel asuv hoone on omaniku poolt juba aastateks lagunema jäetud. Kuna järjest on saadud ka mitu ettekirjutust ning trahvi oli asi vähemalt veidi edasi liikunud, varem täiesti avatuna seisnud hoone leidsime seekord eest värskelt vineeriga kinni löödud akende ja ustega. Maja ümber jalutades tuleb aga hoolega jalgade ette vaadata, sest võssa kasvanud sügavat kaevu ei ole sulgema vaevutud.

Kaks eelnevat on juba pikaajalised ja tuntud probleemid millede lahendamiseks puudub eraomanike hea tahe ning linnal jääb paraku jõudu väheks. Eks aeg annab aru.

Lisaks sellele tuleb aga MUPO ametnikel igapäevaselt tegeleda paljude väiksemate asjadega. Näiteks oli sel päeval Ehitajate tee 74 maja 6. korruse rõdule riputatud reklaam mis kedagi piisavalt häiris, et võimudele teatada. Tõenäoliselt seekord siiski rikkumist ei olnud, majas olid käimas renoveerimistööd ning töövõtja oli ka enda sildi välja riputanud.

Asukohavalik oli muidugi omapärane.
 

 
Igasugune seinade sodimine on linnakeskkonnas aga nii tavaline, et sellele aja pühendamine tundub juba raiskamisena. Vaatasime siiski üle ka Sütiste tee 32 hoonele tekkinud joonistuse mille kohta samuti avaldus tehtud oli. Ilmselt võiks sarnase teose leida sama hoone igalt küljelt.
 

 
Tegelikult on tegemist linnakeskkonna paratamatu osaga mille vastu ei aita värvirull ega trahvikviitung. Pigem peaks kasutama teisi meetodeid – võiks korraldada tõsiseid graffiti kursuseid ja võistluseid ning linn vajab legaalseid pindu kus huvilised vabalt tegutseda saaks. Ehk annaks sedasi tänavakunsti kvaliteeti vähemalt veidigi tõsta. Nulltolerants siinkohal ei tööta ega hakkagi töötama.

Trahve ja ettekirjutusi sellel ringkäigul ei tehtud kuid veidi selgemaks sai teadmine, et hoolimata pidevast, tihti põhjendatud, avalikust kriitikast, tegeleb MUPO ka paljude pisemate asjadega mis eemalt vaadates silma ei paista. Samuti on linnaosa peal ringi liikudes selge, et kuigi heakord ei ole linnavõimu jaoks prioriteet, on olukord viimase aasta jooksul märgatavalt paremaks muutunud. Seda kas põhjuseks on ametnike kuri pilk, heakorratöödele rakendatud töötud, uus heakorratööde kontrollisüsteem, ilus ilm või hoopis midagi muud, ei saa me ilmselt kunagi lõplikult teada.

Ilmunud Mustamäe linnaosa lehes, september 2010.

Kommentaarid: (7)

Päikeseenergia kasutamise võimalused Tallinnas? Tõestatud, Mustamäel.

Teema: keskkond, mustamäe, Mustamäe halduskogu, tegin-nägin

Kolmapäeval korraldasime Mustamäe halduskogu keskkonnakomisjoniga väljasõiduistungi ning käisime tutvumas Mustamäe tee 181 katusele paigaldatud päikeseküttesüsteemiga. See, millega sealne ühistu hakkama on saanud, on üsna muljetavaldav. Süsteemi tutvustas meile ühistu esimees Jaanus Raudsepp.

Eelmise aasta lõpuks sai Mustamäe tee 181 (9 korrust – 144 korterit) päikeseküttesüsteemi. Maja katusel on 64 päikesesoojust püüdvate vaakumtorudega paneeli – kokku 1920 vaakumtoru. Tegemist on Baltikumi suurima sellise süsteemiga. Päikesekiirgust neelavat pinda on kokku 270 m2. Süsteem väljastab tipphetkel üle 200kW soojust ja sõltuvalt ilmast tagab see süsteem kogu kortermaja soojavee. Aastas loodetakse saada 200–250 MWh soojusenergiat, mis annaks kuni veerand miljoni krooni suuruse kokkuhoiu aastas, seega kui arvutusi uskuda, siis hiljemalt kümne aasta pärast hakkab süsteemi tehtud investeering ühistule juba ka kasumit andma. Reaalne tasuvusaeg sõltub otseselt päikesetundide arvust – paar keskmisest päikesepaistelisemat suve lühendaks tasuvusperioodi veelgi.

2010. aasta jaanuaris oli väljas külma -15°C päikest oli neli tundi ja vaakumkollektorid tootsid selle päeva maksimumiks 45°C sooja vett.

Süsteemi rajamiseks võeti pangalaen – märkimisväärne on, et hoolimata suurest investeeringust (ligikaudu 1,5 miljonit krooni süsteemile, 0,5 mln rõdude kinni ehitamiseks) ei kasvanud korteriomanike arved. Peale laenu tagastamist hakkab süsteem tootma selget kasu ning ühistul tekib vaba ressurss suuremate renoveerimistööde tegemiseks.

Paigalduse korraldas OÜ Anrebell, vajalik tehnika osteti otse Hiinast ning tarniti Tallinna konteinerveona (otsusest töötava süsteemini on võimalik jõuda 3 kuuga). Süsteemi kasutatakse tarbevee soojendamiseks, mitte elektri tootmiseks ega kütteks (see võimalus siiski on, kui võimsust peaks üle jääma). Maja keldrisse on paigutatud mahutid (hetkel 4 tk kuid vajadus oleks 2-3 korda suurema arvu mahutite järele, sedasi oleks garanteeritud sooja vee varu ka pikematel vihmaperioodidel). Mahutite paigalduse teeb keerukaks ka asjaolu, et sellel ajal kui Mustamäe majad ehitati, ei osanud keegi ette näha, et kitsastesse keldritesse midagi sellist paigutada oleks tarvis. Päikesepaisteliste ilmade korral võivad mahutid jääda väikeseks aga hoopis sellel põhjusel, et süsteem annab liiga palju – sellisel juhul tuleb jahutada. Kaalutud on ka edasimüümist lähedal asuvatele korterelamutele, vajalike trasside rajamine võib osutuda isegi soodsamaks kui täiendavate mahutite paigaldamine.

Vaakumtorude kasuks otsustati kuna need sobivad siinse kliimaga teistest alternatiividest paremini.

Kinnises veesoojendussüsteemis ringleb glükooli ja vee segu, mille külmumistemperatuur on alla -30°C. Samuti on süsteemi lihtne hooldada. Iga vaakumtoru saab iseseisvalt vahetada ning seda on võimalik teha väga kiirelt.

Torud on asetatud katusele 55 kraadise nurga all suunaga lõunasse (sama hästi paigutatud maju on Tallinnas väga vähe, teise nurga all paiknevatele majadele on võimalik sarnaseid süsteeme rajada küll kuid kulud on veidi suuremad). Mustust ja lund ladestub süsteemile minimaalselt. Esiteks kaldenurga tõttu, teiseks puhub tuul torude vahelt läbi ning puhastab omakorda. Liigse mustuse peseb maha vihm. Möödunud talv oli tavapärasest lumerohkem ning paaril korral käis ühistu esimees harjaga veidi lund lükkamas.

Süsteemi rajamiseks saadi peale pikki läbirääkimisi laenu, linn ega riik ettevõtmist ei toetanud. Teistest võimalikest rahastusallikatest saadi samuti eitav vastus või otsustati ise loobuda liigse paberimajanduse tõttu.

Üsna kurb ja reaalne olukord on ka täna – ilmselt oleks taolise investeeringu jaoks kusagilt toetust saada kas raske või suisa võimatu?

Üldiselt on juba üsna lühikese aja jooksul saanud selgeks, et projekt on edukas. Süsteemi jälgivad ka TTÜ teadurid. Samuti otsitakse juba järgmiseid võimalusi kulude vähendamiseks, lähiajal paigutab TTÜ samale hoonele seadmed näiteks tuule potentsiaali mõõtmiseks.

Kusjuures. Mustamäe tee 181 ühistu kasutab ka kütteks lokaalseid gaasikatlaid (6 tk) mis tagavad madala küttehinna 12 krooni ruutmeetrilt. Tallinna teiste ühistutega võrreldes on tegemist väga madala hinnaga. Sellest, et näiteks Soomes on paljud majad lokaalsele küttele üle minemas, kirjutasin mõnda aega tagasi siin.

Kommentaarid: (0)

Mustamäe halduskogu keskkonnakomisjoni esimesest koosolekust

Teema: keskkond, mustamäe, Mustamäe halduskogu

Mustamäe halduskogu keskkonnakomisjoniga kogunesime oma uue hooaja esimesele koosolekule möödunud esmaspäeval. Tegemist oli sissejuhatava koosolekuga, plaanis oli kokku leppida edasised töökorralduses, saada tuttavaks ning õhku visata esimesed mõtted sisulise poole pealt.

Seitsmest komisjoni liikmest jõudis kohale vaid neli, õnneks saime sellega kvoorumi kokku. Loodetavasti edaspidi õnnestub ka teistel osaleda. Olgu siis kohe öeldud, et järgmine koosolek on kavandatud 28. jaanuar 2010 ning kõik teemast huvitatud on vägagi oodatud osalema.

Kui kellelgi on mingeid konkreetseid teemasid, mida keskkonnakomisjon (heakord, keskkond, jäätmed) arutada võiks, siis andke sellest kindlasti otse minule teada.

Teemad, mida esimesel koosolekul puudutasime olid aga sellised (järgnev on minimaalselt toimetatud väljavõte protokollist, seega kohati võib olla hüplik):

Enn Allikmäe andis ülevaate Mustamäe heakorrast 2009. aastal. Viis aastat tagasi toimunud riigihanke võitis Mustamäe Haljastuse AS, tookord oli mahuks määratud 2,8 miljonit krooni. Aastate jooksul on Mustamäe heakorrale eraldatud vahendeid kärbitud esialgu 2,6 miljoni peale ning 2009. aastal siis 2,2 miljoni peale. 2009. aasta kärbete tõttu jäi täies mahus tegemata sügisene lehekoristus (rakendatud on maksimaalses võimalikus ulatuses töötuid kuid lehtede äravedu ja ladustamine on kulukas ning selleks vahendeid ei ole). 2010. aasta esialgses eelarve eelnõus oli Mustamäe heakorrale ette nähtud vaid 1,7 miljonit krooni, linnavolikogus seda aga õnneks muudeti ning heakorra eelarve jääb enamvähem samale tasemele mis 2009. 1,7 miljonit oleks võimaldanud sisuliselt vaid kevadist suurpuhastust ning veidi niitmist. Praegu ette antud eelarvega saab aga vähemalt sügiseni tööd teha, siis tuleb hakata otsima lisavahendeid lehtede äraveoks ning töötute rakendamiseks suuremas mahus. 2010. aastal on plaanis loobuda linnaosas asuva riigimaa (Sütiste parkmets) hooldamisest kuna selleks ei ole enam vahendeid. Sellekohase kirja on LOV saatnud ka Keskkonnaministeeriumile kuid hetkel veel vastust ei ole.

Tundsime ka huvi, et mis teeb lehtede äraveo nii kalliks. Selgus, et Tallinnas ei ole näiteks lehtede jaoks sobivat kompostimise väljakut. Kunagi Rahumäe tee 5 asunud väljak ei vastanud nõuetele ning tuli sulgeda. Uue väljaku rajamiseks oleks tarvis ligikaudu 3-5 miljoni kroonist investeeringut, seda linn aga tänaseni teinud ei ole. Seetõttu tuleb lehed viia Jõelähtme prügilasse, maksta nii transpordi kui ladustamise eest.

Uurisime, et kui on kavas teha ühistul okste lõikust, siis kas on olemas kohta kuhu oksad koguda ja põletada. Sellist kohta hetkel ei ole.

Koosolekul kutsutud külalisena osalev Anne Nuude tegi ettepaneku teha ühistutele soovituslik ettepanek pesta ise majade esiseid teid. Kulu oleks umbes 32 krooni kuus ning paljude majadel on alles ka vastavad kraanid. See aitaks oluliselt kaasa teetolmu ja õhusaaste vähendamisele. Komisjoni liikmed leidsid, et ettepanekut tasub teha – näiteks mõne korteriühistute ümarlaua raames – kuid kuna hetkel ei ole teema aktuaalne, tullakse selle juurde tagasi kevadel. Märgiti, et idee on hea kuid probleemiks võib saada ka pesuvee äravool – paljude Mustamäe majade juures on tänaseni rajamata sadeveekanalisatsioon.

Stockholmis pestakse igal hommikul vähemalt sõiduteede servad üle. Tallinnas koguneb sinna tohutu mustus mis on ilmselt ka mürgine. Selle küsimusega tuleb tegeleda. Andsin komisjoni liikmetele teada ka, et eelmine komisjoni koosseis arutas teede pesemise küsimust (teid ei pesta rahapuudusel, vesi on kallis) ning tegi ka ettepaneku leida võimalus Tallinna avalikus omandis oleva pumbajaama rajamiseks mis viiks teepesu kulud vastuvõetavale tasemele.

Mustamäe LOV on teinud ka omad ettepanekud linna heakorraeeskirjade uuendamiseks. Näiteks on pakutud mõtet anda võimalus pikalt ühele kohale seisma jäetud sõidukite teisaldamiseks ajutisele väljakule. Soomes näiteks viiakse autod ajutisele platsile, kui omanik kuu aja jooksul järgi ei tule, läheb auto oksjonile. Ilmselt aga tehtud ettepanekud läbi ei lähe.

Tõstatus probleem, et kui autod pargivad jalus, siis korteriühistul ei õnnestu omanike kohta infot saada ei politseist ega MUPOst, et paluda seda liigutada. Omanikud kindlasti liigutaks sõidukeid kuid nendega lihtsalt ei saa ühendust. Lisasin, et parkivad sõidukid on takistuseks ka kvartalisiseste teede koristamisel – vaja oleks välja töötada süsteem (graafikud, teavitamine jne.) autoomanike ja ühistute teavitamiseks teehooldustöödest, et oleks võimalik korralikult teid korrastada, sama probleemi tõi hiljuti keskkonnakomisjoniga kohtudes esile ka OÜ Jaaksoni Linnahoolduse esindaja ning sellega tegeleme kindlasti järgmisel aastal. Mustamäel on üritatud midagi sellist koostöös ühe ühistuga teha kuid ei õnnestunud ning koristusel ette jäävaid autosid trahvida ei saa.

Räägiti, et Tallinnas oli korteriühistuga raieloa saamine tohutult aeganõudev. Ametitega asjaajamine võttis aega 4 kuud ning asendusistutuse nõuded on nii karmid, et ühistu ei saanudki lõpuks endale seda lubada.

Märgiti, et korraldatud jäätmeveo rakendamine on omadega umbe jooksnud ning ka Mustamäel on seda saanud rakendada vaid osaliselt. Anne Nuude märkis, et näiteks Adelan prügiveod ei paku isegi mitte pakendikonteineri võimalust kuigi elanikel oleks selle vastu huvi, teistel ettevõtetel on see variant olemas. Tiina Saidla täiendas, et isegi kui konteinerid on, viib motivatsiooni alla see kui tuleb prügiauto ja kõik konteinerid ikka kokku kallab.

Kaks murekohta konteineritega on, et ideaalis peaksid need asuma üksteisest mitte enam kui 500 meetri kaugusel ning inimesed kipuvad klaastaarat konteinerisse viskama ka öörahu ajal. Eraldi probleemiks on konteinerite ümbruse koristamine mida eriti ei tee keegi.Ümbruse koristamata jäämise tõttu sai konteiner ära toodud näiteks Lehola bussipeatuse juurest.

Tekkis küsimus Kadaka metsapargi koristamisest. Linnaosa koristab ala umbes kahel korral aastas. Metsa all niitmist ei tehta kuid hetkel oleks tarvis lõigata võsa. Hiljuti tekkis probleem ka alal asunud molokiga, see oli kütusega üle kallatud ja põlema pandud. Õnneks oli see vähemalt kindlustatud. Anne Nuude andis teada, et üks koristaja käib vahel metsapargis ka vabatahtlikult koristamas ning on saanud ka Mustamäe Haljastuse AS-iga kokkuleppele, et need viivad siis prügi minema.

Kommentaarid: (3)

Mustamäe keskkond, heakord, prügi jms… sinu mõtted?

Teema: Mustamäe halduskogu

Mustamäe

Mustamäe halduskogu keskkonnakomisjoni esimene koosolek toimub veel sellel aastal. 21. detsembril kell 17:00, Mustamäe halduskogu koosolekute saalis, Tammsaare tee 135, I korrusel.

Minu üleskutse kõigile Tallinna ning eriti Mustamäe inimestele on saata enda tähelepanekuid ja mõtteid, mis puudutavad Mustamäe (võib muidugi ka Tallinna laiemalt) heakorda, keskkonda, keskkonnakaitset, jäätmekäitlust ja seotud teemasid. Võimalusel võtame need kõik kindlasti arutlusele. Ettepanekud võib saata aadressil gerd@gerdtarand.eu või jätta selle postituse kommentaaridesse.

Kellel võimalik ja huvi rohkem, on kindlasti ka ise komisjoni koosolekule oodatud.

PAKUTUD PÄEVAKORD 21.12.2009 kell 17:00

1) Päevakorra kinnitamine
2) Komisjoni töökorrast (ettekandja Gerd Tarand)
3) Ülevaade eelmise halduskogu koosseisu keskkonnakomisjoni tööst (Gerd Tarand)
4) Ülevaade Mustamäe heakorrast 2009 ja 2010 plaanid (Enn Allikmäe)
5) Komisjoni tööplaan 2010 I poolaastal
6) Muud küsimused

Palun andke võimalusel oma osalemisest ka ette teada.

Kommentaarid: (0)

Teehooldusest Mustamäel jms.

Teema: mustamäe, Mustamäe halduskogu

Mustamäe

Käisime eile Mustamäe halduskogu keskkonnakomisjoniga kohtumas Jaaksoni Linnahooldusejuhataja Urmas Teeoruga. Jaaksoni Linnahooldus hoodab muuhulgas ka Mustamäe kõrval- ja kvartalisiseseid teid. Tallinna linnaga on neil lepinguid aastani 2014. Seejuures on linnaosade lepingute mahud oluliselt stabiilsemad kui Komunaalameti kaudu sõlmitud.

2009. aasta eel ilmselt probleeme ei teki ja teehoolduse mahte Tallinna linnas väga ei vähendata. 2010. aasta aga on veel üsna lahtine. Teada on, et plaanitud mahte on 2009. aastaga võrreldes 2010. aasta plaanides vähendatud 10%. Vastavad tootekaardid on saanud juba kooskõlastuse. Reaalselt tähendab see seda, et teehoolduse intensiivsus väheneb veelgi.

Pikemalt sai peatutud teede pesemise teemal.

Tallinnas pestakse teid üldiselt korra aastas, peale kevadist koristust. Miks seda tihedamini ei tehta? Asi on rahas, loomulikult. Teepesu maksab. Olukorda annaks oluliselt parandada kui Tallinnas oleks selleks otstarbeks kasutatavaid veevõtukohti (hüdrandist tulev vesi on kallis) kuid linn ei ole selliseid kohti siiani välja ehitanud. Võiksid need asuda näiteks Harku järve juures, Männiku karjäärides, Pirita jõe juures. Sisuliselt eeldab see juurdepääsuteed ja pumbajaama.

Lisaks vee hinnale takistab teede paremat hooldust nende olukord. Rööpasse sõidetud teed näiteks ei olegi eriti võimalik pesta. Ka talvel ei saa rööbastest lund ära muudmoodi kui soolaga jne. Rääkisime sellest, et naastrehvid oleks ammu aeg keelustada. Kipun nõus olema. Kvartalisiseste teede hoolduse puhul on endiselt talviseks põhimureks lihtne fakt, et autoomanikud ei suuda oma neljarattalisi armukesi õigeks ajaks eest ära koristada. Selles osas on proovitud ka ühistutega koostööd teha kuid senini edutult.

Rääkisime ka kvartalisiseste teede hooldusest eraldi detailsemalt aga sellest pikemalt eraldi postituses, homme-ülehomme.

Switch to our mobile site

Close
Jälita mind ka Twitteris või Facebookis!