http://www.gerdtarand.eu

Kommentaarid: (2)

Toetan ka maamaksu kaotamist, enamvähem…

Teema: Poliitika ja muud loomad, seisukohad, Teised kirjutavad

Reformierakond tekitas Nõmme halduskogu kohta allpool oleva pressiteate. Tegelikult oleks muidugi ilus kui halduskogu pressiteateid väljastaks linnaosa valitsus – jah, ka siis kui halduskogu koalitsioon on erinev linna koalitsioonist.

Aga mitte seda ei taha ma öelda. Öelda tahan ma seda, et tegelikult olen ma nende ettepanekuga nõus. Kindlasti on Tallinnas kohti kust saaks raha ära võtta ja kohti kuhu oleks vaja sedasama raha juurde panna. Saab ka lihtsalt kokku hoida.

Kui keegi täna küsiks, hääletaksin pigem maamaksu kaotamise poolt kui vastu. Samas, kui keegi näitab mulle selgelt, kinnitatult ja veenvalt, et igas linnaosas kogutud maamaks jõuaks sinnasamma tagasi kas teede, sotsiaalobjektide (mänguväljakud, vaba aja veetmise võimalused, pargid) või esimese eelistusena isegi heakorraeelarve ja investeeringute kaudu võib olla võimalik, et mind on võimalik ümber veenda.

Kusjuures. Sotsiaaldemokraatide valmislubadused Tallinnas sisaldasid eelmine aasta ka soovi vähendada elamumaa maamaksumäära 0,6 protsendini maa maksustamishinnast ning ettepanekut määrata maamaksust laekuvate rahaliste vahendite kasutamine igaks konkreetseks eelarveperioodiks üheskoos maaomanike esindajatega.

Nõmme halduskogu toetab maamaksu kaotamist
08.04.2010

Nõmme halduskogu otsustas eile toetada Tallinna linnavolikogu ja halduskogu liikme Õnne Pillaku esitatud eelnõu, mis näeb ette Tallinna koduomanike maamaksust vabastamist 1. jaanuarist 2011. Pillak kutsus eelnõuga liituma kõiki Nõmmelt valitud linnavolikogu liikmeid.

“Mul on hea meel, et valdav enamus Nõmme esindajatest mõistavad nõmmekate mure seoses maamaksuga ning tahavad seda lahendada. On kahetsusväärne, et Nõmmel elavad keskerakondlastest halduskogu liikmed ei pidanud maamaksu kaotamist heaks mõtteks ning hääletasid ettepaneku vastu,” selgitas Pillak, kelle arvates võiksid maamaksu kaotamise küsimust arutada ka teiste linnaosade halduskogud.

“Täna Tallinnas elanikke nööriv maamaks ei ole ainult nõmmekate mure ning seetõttu olen ma saatnud ka teiste linnaosade halduskogudele eelnõu tutvumiseks ja seisukoha kujundamiseks. Ma loodan, et kõikide linnaosade esinduskogude liikmed mõistavad oma piirkonna elanike mure ja soovivad maamaksu kaotamist,” ütles Pillak.

Pillaku sõnul oleks maamaksu kaotamiseks täna viimane aeg, kuivõrd on ära kadunud maamaksu kogumise alus. Linna kanalisatsiooni rajamine, mille tarvis maamaksust laekuvad vahendid olid arvestatud, on lõppjärgus.

“Selle asemel, et vähendada juba aastaid kõrgel tasemel püsinud linna tegevuskulusid ja leida sealt lisavahendeid, on linnavõim hoopis koduomanikke ebaõiglase maamaksuga koormanud,” sõnas Pillak, selgitades, et maamaksuseaduse kohaselt on kohalikel omavalitsustel võimalus kuni 3000m2 ulatuses kodualune maa maamaksust vabastada.

Kommentaarid: (6)

Õiguskord Mustamäel, Szolnoki turg jms.

Teema: mustamäe, Mustamäe halduskogu


 
Keegi kindlasti jõudis juba arvata, et ehk ma enam halduskogu asjadest ei kirjuta. Ei, kirjutan ikka. Väikene viivitus tekkis lihtsalt seekord. Ühelt poolt olen olnud haige ning teiselt poolt lootsin Szolnoki turu osas enne postitust veidi täiendavat informatsiooni saada. Nimelt abilinnapea Eha Võrk kohtus turgude teemal Lasnamäe, Kristiine, Mustamäe ja Nõmme linnaosa vanematega kolmapäeval. Kahjuks ma soovitud infot ei saanud. Järgmine kord üritan igal juhul jälle operatiivsem olla.

Mustamäe halduskoguga kogunesime 2010. aasta esimesele koosolekule möödunud teisipäeval.

Vahepeal on toimunud ka üks muudatus halduskogu koosseisus. Nikolai Stelmachi volitused Mustamäe Linnaosa Halduskogu liikmena on peatatud alates 14. detsembrist 2009 kuni 20. juunini 2010 ja esimese asendusliikme Merike Jaago volituste lõppemisel on määratud halduskogu liikmeks Toomas Schipai. Stelmach kogus viimastel valimistel Mustamäelt 217 häält, Jaago 45 häält ning halduskogus neid asendav Toomas Schipai 44 häält.

Päevakord oli seekord järgnev:

1) Mäepealse tn 21A kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine.
2) Ülevaade turvalisusest Mustamäel
3) Informatsioon Szolnoki turust.
4) Halduskogu komisjonide tööplaanid 2010. aasta I poolaastal.
5) Muud küsimused

Mäepealse tn 21A kinnistu detailplaneeringu eskiisi olime halduskoguga juba varasemalt kooskõlastanud 10.02.2009. Võrreldes eskiisiga detailplaneeringus olulisi muudatusi ei ole. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Mustamäe linnaosas 0,86 ha suurusel planeeritaval maa-alal asuva Mäepealse tn 21a kinnistule ehitusõiguse määramine kuni 6-korruselise büroohoone, millel on maa-alune korrus, rajamiseks. 6-korruseline tuleb vaid hoone Mäepealse tänava poolne külg. Kaks Nõmme suunale jäävat sektsiooni tulevad korrustega 2 + 1 maa-alune korrus. Halduskogu kooskõlastas detailplaneeringu ühehäälselt ja ilma märkusteta.

Lisan siia ka planeeringu kontaktvööndi skeemi:

Ülevaate turvalisusest Mustamäel andis halduskogule Lõuna Politseiosakonna komissar Marek Saar. Numbrite osas siin pead pakule ei pane kuna kõiki päris ise kirja ei saanud. Suurusjärgud on kindlasti õiged.

Mustamäel registreeriti eelmise aasta 11 kuuga 1800 kuritegu. See on 17% rohkem kui 2008 aastal. Varguseid oli 1141, mis on 200 võrra rohkem. Suurenenud on eluruumidest, sõidukitest, ja kaubandusettevõtetest vargused. Tõusu on siinkohal koguni 22,7%. Tõusnud (+12,8%) on ka tänavakuritegevuse arv, mis moodustab 39,6% kogu kuritegevusest. Vähenenud on isikuvastased ja liiklusalased kuriteod. Seksuaalkuritegusid registreeriti 2 (2008. võrreldes -1), perekonna vastu suunatud kuritegusid 7 (-1) ning narkokuriteod on vähenenud 21%, 44lt episoodilt 56le.

Avastatud on 692 kuritegu, see on ainult 38% kogu kuritegude arvust. Avastatud on iga kolmas varavastane kuritegu. 1. astme kuritegudest on avastatud 63%, seksuaalkuritegudest 100% ning perekonna vastu suunatud kuritegudest 86%. Varavastaste kuritegude avastamine on vaid 31%.

Registreeriti 4146 väärtegu, nendest 268 alaealiste suhtes. Väärtegude osas on oluline langemine. 1234 korral piirduti suulise hoiatusega.

Kümne kuuga määrati Mustamäel trahve 3,65 milj. krooni eest. 85-l korral on väärteomenetluse korras võetud ära juhtimisõigus.

Szolnoki turg on keskne ja silmapaistev koht Mustamäel, aga seal ei ole rikkumisi, millega saaks politsei tegeleda. On tabatud salakaubamüüjaid, joobes isikuid kuid üldiselt sätitakse võimude saabumise ajaks kõik kiirelt korda. Kohalikud inimesed aga räägivad, et pimedamal ajal ei julge Szolnoki peatuses trollist väljudagi. Kas hirm on taaskord suurem kui asi ise või jäetakse enamasti politseile avaldus kirjutamata?

Mustamäe pargid on statistika kohaselt endiselt turvalised kohad.

Mustamäe jaoskond on aja jooksul ka kokku kuivanud. Kui 2 aastat tagasi oli linnaosa peale vaid 10 piirkondlikku politseiametnikku+ juht, siis tänaseks on alles jäänud vaid 8+juht. 2009. aasta palgakärbe jäi 15% ringi.

Uurisin ettekandjalt, et kas aastatagune trend on endine – Mustamäel panevad kuritegusid toime eelkõige Mustamäe enda elanikud. Olukord on selles osas tõesti sama.


 
Järgmise päevakorrapunkti juures andis linnaosa vanem Lauri Laats halduskogule ülevaate Szolnoki turu ala olukorrast. Lisan järgnevasse sujuvalt ka varem teada olnud informatsiooni ja seisukohtasid.

Szolnoki piirkond on täna välja arendamata ning Mustamäe elanike silmis üks halvima mainega alasid linnaosas.

Reaalsus on see, et probleemne ala on täna kolme eraomaniku valduses ning linnal on seal vähe võimalusi. Olen ise (nagu ilmselt kõik Mustamäel aktiivsemad tegelased) öelnud, et Szolnoki ala tuleb kiirelt arendama asuda. Turu jaoks on ala ilmselt küll liiga väike kuid võimalik oleks näiteks moodsama turuhoone rajamine. Kusjuures veel 2002. aastal planeerisid omanikud turu asemele 3-korruselist ärihoonet.

Maa-ameti kaardiserveris näeb ala täna välja selline:
 

 
Alale jääva suurima kinnistu (E. Vilde tee 91a – müügiletid jne) eest on omanik täna linnalt nõudmas väljaostuhinnaks 14 miljonit krooni. Tegemist on üsna räige hinnaga mida linn endale täna lubada ei saa. Ülejäänud kahe krundi omanikega läbirääkimised käivad. Ala saaks tõsisemalt arendada kui kõik kolm krunti koos hoonestusõigusega või siis vähemalt hoonestusõigus oleks linna kätes. Eraomanikud arendusest hetkel ilmselgelt huvitatud ei ole.

Szolnoki turust rääkides unustame aga tihtipeale tegeleda E. Vilde tee 101 hoone küsimusega. See on see suurem maja milles hiljuti tulekahju toimus. Ideaalis hõlmaks lahendus kõiki nelja kinnistut, see aga teeks asja veelgi keerulisemaks.

Kõikvõimalikel läbirääkimistel mängib kindlasti oma osa ka seda, et E. Vilde tee 91 krundi omanikuks on AS Volex (Olga Reut) ning E. Vilde tee 101 kinnistu omanikuks on OÜ Ozioran (Juri Reut) ehk siis tegemist on perekonnaäriga kõrvuti asuvatel kinnistutel. Väiksemate kruntide omanikeks on E. Vilde tee 101b osas OÜ Greifer ning E. Vilde tee 101a osas OÜ Mertiim.

On olemas ka juba 2001. aastast kehtiv E. Vilde tee 91 ja 101 kinnistute maa-ala detailplaneering. Mille eesmärgiks on E. Vilde tee 101 avaturu asemele kinnise turuhoone ehitamine ja selle teenindamiseks vajaliku liikluskorralduse lahendamine ning planeeritaval alal asuvate kruntide sihtotstarbe ja ehitusõiguse ulatuse määramine. Arendusprojekti blokeerisid kuuldavasti kahe väiksema krundi omanikud, tuues vabanduseks kommunikatsioonid ja mida kõike veel. Eks reaalsuses oli vast asi ikka pigem omavahel selgeks rääkimata rahaasjades.

Niisama on hea teada, et hiljutise tulekahju tagajärgede likvideerimisel E. Vilde tee 101 kinnistu hoones on omanikul hetkel pooleliolev vaidlus kindlustusfirmaga ehitusfirma valiku osas ning nädala alguses oli Szolnoki turu müügilettidel koguni kolm müüjat.

Hetkel tundub, et Szolnoki alaga seoses on hetkel küsimusi oluliselt rohkem kui vastuseid ning mina jään selle ala lähiaja arengute osas pessimistiks. Lõpuks jääbki üle tõdeda, et Aavo Vään ilmselt ei eksinud kui halduskogus soovitas turu arendamiseks kaaluda teisi asukohtasid. Kännu Kukk, Sääse asum, või midagi kolmandat?

Ülejäänud halduskogu punktid olid pigem informatiivsed ning ei hakka neid siia kirja panema. Protokolli leiad siit (.doc).

Kommentaarid: (2)

Keskkonnaministeerium vs kõik teised

Teema: mustamäe, Poliitika ja muud loomad, seisukohad, Vabateema

Tänasest Eesti Päevalehest saame lugeda kiskumisest Keskkonnaministeeriumi ja Mustamäe linnaosa valitsuse vahel.

Mustamäe ja Nõmme vahel laiuv Sütiste parkmets on lõppenud aasta detsembri algusest olnud linna ja riigi vahelise tüli allikas: Mustamäe linnaosa valitsus lõpetas Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal paiknevas piirkonnas heakorratööd, tuues põhjuseks rahapuuduse.

Igaks juhuks mainin ära, et otsus riigimaa hooldamine lõpetada võeti vastu enne tänase linnaosavanema ametisse määramist. Tegemist on mõistliku otsusega ning varem või hiljem oleks see tulnud igal juhul.

Rahapuudus tõepoolest on, Mustamäe heakorraeelarvet on aastaid kärbitud ning seda juba alguseks olnud väga ebanormaalselt madalalt tasemelt. Täna on reaalsus selline, et linnaosa vajaks tegelikult viis korda rohkem heakorravahendeid kui linn selleks eraldada suvatseb. Kusjuures, napilt õnnestus vältida olukorda kus 2010. aastal oleks seda raha kärbitud veelgi – 2,2 miljoni pealt 1,7 peale – õnneks säilitati eelmise aasta tase.

Ministeerium ajab aga sõna otseses mõttes lolli juttu. Illustreerida on seda lihtne Tamkivi enda sõnadega – tsiteerida võib näiteks keskkonnaministrit 13. aprillil 2009, Riigikogu istungil arupärimisele vastates:

Kehtiva õiguse kohaselt ei ole reformimata riigimaade hooldamise küsimused täielikult reguleeritud, küll on aga praktikas enim esile kerkinud kitsaskohtade lahendamiseks kehtestatud vastav regulatsioon.

Jäätmeseaduse § 128 lõike 5 kohaselt on seaduses sätestatud juhul reformimata riigimaal jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise korraldamise kohustus Keskkonnaametil. Samuti sätestab metsaseaduse § 81 lõige 3, et kui mets kasvab maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maal, korraldab metsa majandamist ja raadamist kuni maareformi seaduse alusel maa omandiõiguse ümbervormistamiseni Riigimetsa Majandamise Keskus.

Arvestades, et reformimata maa sisaldab nii tagastamisele, erastamisele kui ka munitsipaliseerimisele kuuluvat maad, ei pea riik võimalikuks ega põhjendatuks püsiva hoolduse korraldamist nimetatud maal.

Lihtne, eks ole.

Kui sama riigikogu istungi stenogrammi lugeda saame ühest küsimusest teada ka, et reaalsuses ei ole ministeerium selle töö tegemiseks eraldanud mingeid vahendeid. Kalev Kallo leidis tookord isegi, et minister on ühes varasemas samateemalises vastuses Riigikogu liikmeid tahtlikult eksitanud.

Ka Eesti Linnade Liit tegi näiteks 2010. aasta riigieelarve koostamise protsessi läbirääkimiste käigus ettepaneku näha 2010.a. riigieelarves Keskkonnaministeeriumi real ette vahendid reformimata riigimaade hooldamise (saaste likvideerimine, linnakeskkonda tervendavate haljastute rajamine ja hooldamine reformimata riigimaadel) kulude katteks.

Loomulikult ei suvatsetud seda teha sest Keskkonnaministeeriumil on kama.

Riigikontroll ütles 2008. aastal Riigikogule esitatud kontrolliaruandes sedasi:

Reformimata maid ei hooldata ning sealsetel metsamaadel ei tehta vältimatuid metsamajanduslikke töid. Kuigi õigusaktidega on reformimata maade valitsemise kohustus riigil ning nende ülesannete täitmine on pandud üldjuhul maavanematele, ei ole aastate jooksul raha hoolduseks eraldatud. Seetõttu on reformimata maad ja neil asuvad metsad jäänud unarusse ning kujunenud ebaseaduslike prügiladustajate lemmikpaikadeks.

Keskkonnaminister vastas tookord eriti nõmeda vastusega:

Kuna reformimata maa sisaldab nii tagastamisele, erastamisele kui ka munitsipaliseerimisele kuuluvat maad, siis püsiva hoolduse korraldamine pärsiks ministri hinnangul maareformi lõpuleviimise motivatsiooni.

Ehk siis juba üsna mitmel korral on sisuliselt selge, et heakorra tagamine on riigi ülesanne kuid minister ja ministeerium on lihtsalt otsustanud seda omadel põhjustel mitte teha.

Samas aruandes on asi kirjas ka veidi täpsemalt:

Riik peab valitsema maid, mis ta on jätnud või kavatseb jätta enda omandisse maareservina, samuti muid reformimata maid. Õigusaktidega kindlaks määratud juhtudel on maavanem reformimata riigimaa ajutine valitseja. Ka riigi maareservi taotletaval maal on maavanema volitused riigimaa ajutise valitsejana samad kui muul reformimata riigimaal. See on reguleeritud 26.01.2004. a jõustunud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 13 „Vabariigi Valitsuse 3.09.1996. a määruse nr 226 «Maa riigi omandisse jätmise korra kinnitamine» ja Vabariigi Valitsuse 05.06. 2001. a määruse nr 191 «Riigile kuuluva asja piiratud asjaõigusega koormamise kord» muutmine“.

Ka maade hooldamise küsimused ei ole reguleeritud. Auditeerimisel selgus, et maavanemal kui ajutisel valitsejal ei olegi õigust korraldada reformimata riigimaade hooldamist. Küll on aga reguleeritud, et kui reformimata maadele ladustatakse ebaseaduslikult prügi, siis on jäätmeseaduse kohaselt saaste likvideerimise korraldamise kohustus keskkonnateenistustel. Riigikontroll leiab, et ohtlikku saastet ei tekiks, kui maid korrapäraselt hooldatakse, s.o niidetakse ja koristatakse.

Paljud omavalitsused teevad riigimaadel oma kuludega nõutavad hooldustööd. Mõneti on see mõistetav, sest reformimata maade hoolduskuludes sisalduvad nende alade hoolduskulud, mis nagunii jäävad omavalitsuse omandisse: pargid, haljasalad, teed, tänavad.

Kokkuvõttes saab öelda, et riik ei ole reformimata maid heaperemehelikult hooldanud, kuna ükski riigiasutus ei pea seda enda kohuseks. Riik ei ole reformimata maade hooldamise tarbeks raha planeerinud. Kohalikud omavalitsused on osutanud riigimaade hooldusteenust riigile tasuta.

Ehk siis kokkuvõtlikult oleks riigil justkui kohustus heakorda ja hooldust tagada kuid veelkord, seda on otsustatud mitte teha. Tegemist on sulaselge idiootsusega.

Omamoodi huvitav ja täiesti eraldi küsimus on muidugi korduvalt mainitud munitsipaliseerimise teema. Huvitav kuidas Tallinnal tänase riigi-/linnavõimu kestel selles küsimuses ka läheb;)

Varem või hiljem võiksid omavalitsused selle tantsu lõpetamiseks pöörduda kohtute poole, kui mitte enne, siis Riigikohtus saaks asi ikka selgeks. Hetkel on sisuliselt tegemist õigusliku vaakumiga kus riik võib teha mida iganes tahab – tahan hooldan, tahan ei hoolda. Kui lõplik soov on reformimata riigimaa hooldamine lükata omavalitsuse kaela siis on riigil võimalus seda õiguslikult sedasi reguleerida. Teine variant on määrata reformimata riigimaade valitseja senisest selgemalt ning tagada omaniku kohustuste täitmine. Minupoolest tehku siis kasvõi haldusleping ja kompenseerigu omavalitsusele tehtud kulud.

Hetkel on asi üks ajuvaba kukepoks kus Keskkonnaministeerium on selgelt välja öelnud, et nemad ei taha ning kõik teised on seisukohal, et peaks ikka küll. Omavalitsus on aga sundolukorras – üldist pilti on tarvis hoida viisakana, keskkonda hoida ning kui inimesed läbi Sütiste parkmetsa jalutades peadpidi prügihunnikusse kukuvad kiruvad nad lõppkokkuvõttes enamasti ikka linna või linnaosa.

Kommentaarid: (0)

Mustamäe halduskogu keskkonnakomisjoni esimesest koosolekust

Teema: keskkond, mustamäe, Mustamäe halduskogu

Mustamäe halduskogu keskkonnakomisjoniga kogunesime oma uue hooaja esimesele koosolekule möödunud esmaspäeval. Tegemist oli sissejuhatava koosolekuga, plaanis oli kokku leppida edasised töökorralduses, saada tuttavaks ning õhku visata esimesed mõtted sisulise poole pealt.

Seitsmest komisjoni liikmest jõudis kohale vaid neli, õnneks saime sellega kvoorumi kokku. Loodetavasti edaspidi õnnestub ka teistel osaleda. Olgu siis kohe öeldud, et järgmine koosolek on kavandatud 28. jaanuar 2010 ning kõik teemast huvitatud on vägagi oodatud osalema.

Kui kellelgi on mingeid konkreetseid teemasid, mida keskkonnakomisjon (heakord, keskkond, jäätmed) arutada võiks, siis andke sellest kindlasti otse minule teada.

Teemad, mida esimesel koosolekul puudutasime olid aga sellised (järgnev on minimaalselt toimetatud väljavõte protokollist, seega kohati võib olla hüplik):

Enn Allikmäe andis ülevaate Mustamäe heakorrast 2009. aastal. Viis aastat tagasi toimunud riigihanke võitis Mustamäe Haljastuse AS, tookord oli mahuks määratud 2,8 miljonit krooni. Aastate jooksul on Mustamäe heakorrale eraldatud vahendeid kärbitud esialgu 2,6 miljoni peale ning 2009. aastal siis 2,2 miljoni peale. 2009. aasta kärbete tõttu jäi täies mahus tegemata sügisene lehekoristus (rakendatud on maksimaalses võimalikus ulatuses töötuid kuid lehtede äravedu ja ladustamine on kulukas ning selleks vahendeid ei ole). 2010. aasta esialgses eelarve eelnõus oli Mustamäe heakorrale ette nähtud vaid 1,7 miljonit krooni, linnavolikogus seda aga õnneks muudeti ning heakorra eelarve jääb enamvähem samale tasemele mis 2009. 1,7 miljonit oleks võimaldanud sisuliselt vaid kevadist suurpuhastust ning veidi niitmist. Praegu ette antud eelarvega saab aga vähemalt sügiseni tööd teha, siis tuleb hakata otsima lisavahendeid lehtede äraveoks ning töötute rakendamiseks suuremas mahus. 2010. aastal on plaanis loobuda linnaosas asuva riigimaa (Sütiste parkmets) hooldamisest kuna selleks ei ole enam vahendeid. Sellekohase kirja on LOV saatnud ka Keskkonnaministeeriumile kuid hetkel veel vastust ei ole.

Tundsime ka huvi, et mis teeb lehtede äraveo nii kalliks. Selgus, et Tallinnas ei ole näiteks lehtede jaoks sobivat kompostimise väljakut. Kunagi Rahumäe tee 5 asunud väljak ei vastanud nõuetele ning tuli sulgeda. Uue väljaku rajamiseks oleks tarvis ligikaudu 3-5 miljoni kroonist investeeringut, seda linn aga tänaseni teinud ei ole. Seetõttu tuleb lehed viia Jõelähtme prügilasse, maksta nii transpordi kui ladustamise eest.

Uurisime, et kui on kavas teha ühistul okste lõikust, siis kas on olemas kohta kuhu oksad koguda ja põletada. Sellist kohta hetkel ei ole.

Koosolekul kutsutud külalisena osalev Anne Nuude tegi ettepaneku teha ühistutele soovituslik ettepanek pesta ise majade esiseid teid. Kulu oleks umbes 32 krooni kuus ning paljude majadel on alles ka vastavad kraanid. See aitaks oluliselt kaasa teetolmu ja õhusaaste vähendamisele. Komisjoni liikmed leidsid, et ettepanekut tasub teha – näiteks mõne korteriühistute ümarlaua raames – kuid kuna hetkel ei ole teema aktuaalne, tullakse selle juurde tagasi kevadel. Märgiti, et idee on hea kuid probleemiks võib saada ka pesuvee äravool – paljude Mustamäe majade juures on tänaseni rajamata sadeveekanalisatsioon.

Stockholmis pestakse igal hommikul vähemalt sõiduteede servad üle. Tallinnas koguneb sinna tohutu mustus mis on ilmselt ka mürgine. Selle küsimusega tuleb tegeleda. Andsin komisjoni liikmetele teada ka, et eelmine komisjoni koosseis arutas teede pesemise küsimust (teid ei pesta rahapuudusel, vesi on kallis) ning tegi ka ettepaneku leida võimalus Tallinna avalikus omandis oleva pumbajaama rajamiseks mis viiks teepesu kulud vastuvõetavale tasemele.

Mustamäe LOV on teinud ka omad ettepanekud linna heakorraeeskirjade uuendamiseks. Näiteks on pakutud mõtet anda võimalus pikalt ühele kohale seisma jäetud sõidukite teisaldamiseks ajutisele väljakule. Soomes näiteks viiakse autod ajutisele platsile, kui omanik kuu aja jooksul järgi ei tule, läheb auto oksjonile. Ilmselt aga tehtud ettepanekud läbi ei lähe.

Tõstatus probleem, et kui autod pargivad jalus, siis korteriühistul ei õnnestu omanike kohta infot saada ei politseist ega MUPOst, et paluda seda liigutada. Omanikud kindlasti liigutaks sõidukeid kuid nendega lihtsalt ei saa ühendust. Lisasin, et parkivad sõidukid on takistuseks ka kvartalisiseste teede koristamisel – vaja oleks välja töötada süsteem (graafikud, teavitamine jne.) autoomanike ja ühistute teavitamiseks teehooldustöödest, et oleks võimalik korralikult teid korrastada, sama probleemi tõi hiljuti keskkonnakomisjoniga kohtudes esile ka OÜ Jaaksoni Linnahoolduse esindaja ning sellega tegeleme kindlasti järgmisel aastal. Mustamäel on üritatud midagi sellist koostöös ühe ühistuga teha kuid ei õnnestunud ning koristusel ette jäävaid autosid trahvida ei saa.

Räägiti, et Tallinnas oli korteriühistuga raieloa saamine tohutult aeganõudev. Ametitega asjaajamine võttis aega 4 kuud ning asendusistutuse nõuded on nii karmid, et ühistu ei saanudki lõpuks endale seda lubada.

Märgiti, et korraldatud jäätmeveo rakendamine on omadega umbe jooksnud ning ka Mustamäel on seda saanud rakendada vaid osaliselt. Anne Nuude märkis, et näiteks Adelan prügiveod ei paku isegi mitte pakendikonteineri võimalust kuigi elanikel oleks selle vastu huvi, teistel ettevõtetel on see variant olemas. Tiina Saidla täiendas, et isegi kui konteinerid on, viib motivatsiooni alla see kui tuleb prügiauto ja kõik konteinerid ikka kokku kallab.

Kaks murekohta konteineritega on, et ideaalis peaksid need asuma üksteisest mitte enam kui 500 meetri kaugusel ning inimesed kipuvad klaastaarat konteinerisse viskama ka öörahu ajal. Eraldi probleemiks on konteinerite ümbruse koristamine mida eriti ei tee keegi.Ümbruse koristamata jäämise tõttu sai konteiner ära toodud näiteks Lehola bussipeatuse juurest.

Tekkis küsimus Kadaka metsapargi koristamisest. Linnaosa koristab ala umbes kahel korral aastas. Metsa all niitmist ei tehta kuid hetkel oleks tarvis lõigata võsa. Hiljuti tekkis probleem ka alal asunud molokiga, see oli kütusega üle kallatud ja põlema pandud. Õnneks oli see vähemalt kindlustatud. Anne Nuude andis teada, et üks koristaja käib vahel metsapargis ka vabatahtlikult koristamas ning on saanud ka Mustamäe Haljastuse AS-iga kokkuleppele, et need viivad siis prügi minema.

Kommentaarid: (3)

Mustamäe keskkond, heakord, prügi jms… sinu mõtted?

Teema: Mustamäe halduskogu

Mustamäe

Mustamäe halduskogu keskkonnakomisjoni esimene koosolek toimub veel sellel aastal. 21. detsembril kell 17:00, Mustamäe halduskogu koosolekute saalis, Tammsaare tee 135, I korrusel.

Minu üleskutse kõigile Tallinna ning eriti Mustamäe inimestele on saata enda tähelepanekuid ja mõtteid, mis puudutavad Mustamäe (võib muidugi ka Tallinna laiemalt) heakorda, keskkonda, keskkonnakaitset, jäätmekäitlust ja seotud teemasid. Võimalusel võtame need kõik kindlasti arutlusele. Ettepanekud võib saata aadressil gerd@gerdtarand.eu või jätta selle postituse kommentaaridesse.

Kellel võimalik ja huvi rohkem, on kindlasti ka ise komisjoni koosolekule oodatud.

PAKUTUD PÄEVAKORD 21.12.2009 kell 17:00

1) Päevakorra kinnitamine
2) Komisjoni töökorrast (ettekandja Gerd Tarand)
3) Ülevaade eelmise halduskogu koosseisu keskkonnakomisjoni tööst (Gerd Tarand)
4) Ülevaade Mustamäe heakorrast 2009 ja 2010 plaanid (Enn Allikmäe)
5) Komisjoni tööplaan 2010 I poolaastal
6) Muud küsimused

Palun andke võimalusel oma osalemisest ka ette teada.

Switch to our mobile site

Close
Jälita mind ka Twitteris või Facebookis!