Eilse Mustamäe halduskogu seeriat alustasin juba eile, tõdemusega, et minu arust ei ole normaalne, et halduskogul ei võimaldata tööd teha vaid eeldatakse lihtsalt paarilauselise ettekande järel käe tõstmist.
Meeldetuletuseks veel korra, et halduskogus pidid arutlusele tulema nelja lasteaia (Tallinna Tähekese Lasteaed (.doc), Tallinna Lasteaed Mooniõied (.doc), Tallinna Lasteaed Kikas (.doc), Tallinna Sõbrakese Lasteaia (.doc)) arengukavad, neist viimane dokument saadeti kõigile halduskogu liikmetele tutvumiseks aga alles esmaspäeva hommikul ning enne halduskogu koosolekut teadsin ka, et komisjonis arutatakse neid alles 26. oktoobril
Mis nüüd 26. oktoobri komisjoni puudutab, siis halduskogu koosolekul selgus, et see oli linnaosa valitsuse haldussekretäri poolt minule Igor Kravtšenko allkirjaga edastatud valeinformatsioon, tegelikult toimus tõesti arengukavade arutelu komisjonis ka samal päeval kell kolm. See aga ei muuda asjaolu, et täiesti teadlikult ei võimaldata halduskogu liikmetel tööd teha st arutatavate materjalidega tutvuda ning mina ei ole nõus sedasi töötama, et ametnikud rõõmsalt rullivad edasi ja meie tõstku ainult paarilauselise ettekande järel kätt. Eriti arvestades, et ametnike seltskonnal oleks vabalt olnud võimalik need dokumendid kõigile halduskogu liikmetele saata piisava ajavaruga (komisjoni esimees sai need näiteks enda sõnul juba rohkem kui nädal tagasi) ning vastavalt kõigile kehtivatele õigusaktidele võib halduskogu otsustamiseks võtta kuni kuu aega.
Paraku minu ettepanekut arengukavadega tutvumiseks aega võtta ning need seekord päevakorrast välja jätta, ei toetanud ükski halduskogu liige. Sealhulgas ka need opositsioonisaadikud kes Tallinna linnaeelarvet menetledes alles hiljuti volikogus (põhjendatud) kisa tegid ning tookord demonstratiivselt välja marssisid – põhjus oli ju sarnane, polnud ei materjali ega aega – seekord oli küll materjali aga aega mitte.
Vähemalt sai niipalju selgeks, et opositsiooni lärmi põhjuseks eelarvemenetluse ajal ei olnud mitte põhimõtted vaid tühipaljas poliitiline tsirkus.
Halduskogu kooskõlastas kõigi nelja lasteaia arengukavad. Kahjuks olin sunnitud kooskõlastamise vastu hääletama, kuigi tegelikult on lasteaiad asjaolusid arvestades (Haridusameti mõistusevastane surve, vägisi peale surutud tempo ja nõuded mis näiteks eeldavad, et arengukavadest jäetakse lõpuks välja igasugused rahalised vajadused või lisatakse selge klausel, et arengukava viiakse ellu vastavalt ressursside olemasolule ehk siis võetakse ära igasugune kindlus ja mõte) teinud väga head tööd.
Arengukavade kinnitamise juures valmistas lisaks asjaajamisele muidugi piinlikkust veel üks sõnavõtt. Nimelt teatas linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Margarita Tšernogorova otse halduskogu saalis, et toetab küll lasteaedade arengukavade põhimõtteid ja visioone kuid ei toeta nende elluviimiseks ressursside eraldamist (!). Kui halduskogus küsiti ühe ettekandja arvamust selle kohta, kuidas senini on lasteaedasid toetatud oli vastus poliitiliselt korrektne – vastavalt võimalustele. Vabandust, olin sunnitud ettekandjale oponeerima – pigem ikka vastavalt prioriteetidele.
Aga aitab selleks korraks lasteaedadest.
Teise päevakorrapunktina arutasime Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu „Mustamäe linnaosa arengukava koostamise algatamine ja lähteülesande kehtestamine”. Kuna tegemist on vaid lähteülesandega, siis siin liiga palju arutamist ei olnud.
Küll aga tegin kaks parandusettepanekut.
Esiteks nägi eelnõu (.doc) ette arengukava koostamise perioodiks 2011 – 2015. Minu ettepanek oli arengukava koostada perioodiks 2012 – 2016. Seda mitmel põhjusel. Esiteks on Tallinn juba mingis ulatuses 2011. aasta ära planeerinud ning suuri plaane enam teha ei saa, 2012. on uus eelarveaasta mille planeerimist veel alustatud ei ole. Samuti annab perioodi edasilükkamine aruteludeks rohkem aega ning arengukava avalik arutelu ei jää esialgses eelnõus pakutud valimiskampaania tipphetkedele veebruaris-märtsis.
Teiseks selgus koosolekul, et arengukava koostamiseks mingeid ressursse ette nähtud ei oldud. Arengukava aga eeldab tõsist kompetentsi, mis vajadusel tuleb vähemalt osaliselt sisse osta, samuti eeldab arengukava tõsiseid analüüse, uuringuid mida linnaosa valitsus ise tegema ei ole võimeline. Tegin seega ettepaneku, et kas otsuse eelnõus või vähemalt seletuskirjas oleks märge selle kohta, et koos lähteülesande kehtestamisega nähakse linnaosa valitsusele ette ka arengukava koostamiseks vajalikud vahendid.
Kuigi halduskogu võttis arengukava puudutava vaid teadmiseks, võeti mõlemad ettepanekud seekord positiivselt vastu nii halduskogus kui ka ettekandja poolt ning tõenäoliselt saavad ka sisse viidud.
Järgmine Mustamäe halduskogu koosolek toimub 2. novembril.
20-okt-2010
11-veebr-2010
Mustamäe halduskogu kogunes viimati 9. veebruaril. Arutasime ühte detailplaneeringut, vaatasime veidi teisi planeeringuid ning vaatasime otsa koolivõrgu trendidele Tallinnas. Selle viimase osas olen ise varem omaloomingut teinud näiteks siin.
Ülevaade on pikk, lõpuni lugejad eraldi auhindu ei saa. Kõige olulisem koht on lõpupoole.
Aiandi tänava 14 ja 16 kinnistu detailplaneeringu eskiisprojekt sai ühehäälselt halduskogu kooskõlastuse 9. juunil 2009. Selleks korraks jõudis halduskokku kooskõlastamiseks samade kinnistute detailplaneering. Tegemist on vana Kadaka aiandi detailplaneeringu muutmisega.
Planeeritavad Aiandi tn 14 ja 16 kinnistud asuvad Laki tänava, Kadaka tee, Mustamäe tee ja A. H. Tammsaare tee vahelises kvartalis Aiandi ja Rabaküla tänava ääres. Tegemist on Mustamäel üsna kiirelt arenenud piirkonnaga. Kontaktvööndisse jääb muuhulgas ka Mustika keskus ning mina ise elan sealt paariminutilise jalutuskäigu kaugusel.
Varem olid kinnistutele planeeritud elamud kuid maa sihtotstarvet on muudetud ning arendaja sooviks on kinnistutele nüüd rajada samas mahus ärihooned. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks ongi seega Mustamäel 1,35 ha suurusel maa-alal asuvate Aiandi tn 14 ja 16 kinnistute sihtotstarbe muutmine 100% ärimaaks (praegu 100% elamumaa) ning mõlemale kinnistule ehitusõiguse määramine kuni 6 maapealse ja kuni 2 maa-aluse korrusega ärihoone rajamiseks.
Hoonete kõrguseks kavandatakse maksimaalselt 28 m maapinnast ja absoluutkõrguseks 38 m. Sokli kõrgus on 1,9 m. Hoonestusviis on lahtine, hooned on kavandatud lamekatusega, välisseinad raudbetoonist paneelidest.
Kinnistute teenindamiseks rajatakse 263 parkimiskohta. Lisaks kavandatakse avaliku parklana 13 parkimiskohta transpordimaa krundile. Likvideeritakse 9 asendusistutuse vajadusega puud, asendusistutuse kohustusega 26 puud.
Lisan siia ka planeeringuala kontaktvööndi, et asi silme ees oleks:
Ning kui kellelegi kohe eriti palju huvi pakub, siis võib ka põhijoonisele pilgu peale visata, ma pole ainult 100% kindel kas see on see päris viimane variant (Ettevaatust, pildil klikkides avaneb paarimegane fail):
Halduskogu otsustas detailplaneeringu kooskõlastada.
Teise teemana andis Tallinna Linnaplaneerimise Ameti üldplaneeringute osakonna juhtivspetsialist Tiina Nigul ülevaate teemal üldpõhimõtted Mustamäe linnaosa planeeringutest.
Tallinna üldplaneering kehtestati 2001. aastal. Üldplaneeringus Mustamäe linnaosa eriti ei kajastunud. Eesmärgiks oli arendada ja tihendada linnakeskust. Moodustati teatud miljööpiirkonnad. Kristiine linnaosa oli ette nähtud tihendada. See küsimus on ka jätkuvalt päevakorral. Sel ajal oli päris raske arenguprognoose teha. Mustamäe linnaosa üldplaneering kehtestati 22. juunil 2006. Seda koostati ligemale 4 aastat, koostajaks oli E-Konsult. Üldplaneering nägi ette, et Mustamäed tihendama ei hakata. Muudatuste piirkonnaks olid Mäepealse ja Mäealuse kvartal, Kadaka aiandi territoorium, TTÜ, haiglate kompleksid. Projekteerijad panid ka suurt rõhku haljastuse ja olemasoleva elamurajooni struktuuri säilitamisele. Mustamäel on probleemiks kvartalisisene parkimine, üldplaneering sellele konkreetseid lahendusi ette ei näe.
Matti Tarum uuris, et kuidas on jäänud lood mõnd aega tagasi teemaks olnud ohtlike raudteeveoste linnast välja suunamisega. Vastus – ei ole rentaabel teema. Maret Maripuu arvas repliigi korras, et ehk oli põhjus hoopis selles, et elamuehitus oli juba ette jõudnud. Ise uurisin, et kuidas on lood Tallinna rohevõrgustiku arendamisega (st rohealade ühendamisega) – olevat veidi tegeletud kuid probleemsed kohad on seotud magistraalidega ning aladega mis jäävad kaitsealuste alade piiridele ja milledel arendajatel omad plaanid on. Mustamäel on selliseks kohaks näiteks kunagi napilt kaitsealalt välja jäänud ARKi ümbruses asuvad rohealad. Margarita Tšernogorova uuris, et mida saaks linn teha Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku ja Lastehaigla ümbruse parkimise osas. Kirjutasin ise sellest kunagi korra siin. Ega talle muud vastata ei olnudki kui, et haigla enda arendusplaanide ja detailplaneeringu kohal on parkimisele tähelepanu pööratud küll. Seda kas piisavalt, näitab aeg. Parkimine on Mustamäel kuum teema igal juhul.
Kui kellelgi peaks olema huvi enda linnaosa planeeringu vastu (enamikus need endiselt puuduvad!), siis Mustamäe üldplaneeringu koos lisamaterjalidega leiab siit, teiste linnaosade kohta saab infot siit, ning Tallinna üldplaneeringu leiab siit.
Üldplaneeringud on sellised toredad asjad, et minu arust ei peaks neid küll halduskogude liikmetele tutvustama. Tegemist on kohustusliku kirjandusega mille võiks üldistes joontes iseseisva töö korras pähe raiuda. Minul hakkas pähe kuluma enamvähem aasta-kaks peale halduskogu liikmeks saamist. Aga see selleks.
Kolmanda teemana tegi Tallinna Haridusameti üldhariduse osakonna juhataja Viivi Lokk ettekande teemal koolivõrgu trendid Tallinnas. Ei hakka seda ümber jutustama vaid lisan ettekande slaidid siia kõigile vaatamiseks (tegelikult on need ühe teise, komisjonis toimunud ettekande slaidid mille sisu on täpselt sama kuid kuna ajaliselt ei jõudnud üle küsida, siis kui keegi pahandab, andke teada)
Muud paberile kritseldatud märkused: hoolimata rahvastikuregistri statistikast (mis olevat üldse kasutu), ei olevat Tallinnas vast ühtegi last kes reaalselt üldse koolis ei käi; Mustamäe Gümnaasiumi ja Tallinna 37. Keskkooli juhtide vahel olevat juba sõlmitud kokkulepe, et kui 37. gümnaasiumiaste suletakse (ilmselt hiljemalt 2012 algaval õppeaastal), siis kolivad kahe kooli algklassid ühte hoonesse Ed.Vilde tee 69; 56% põhikooli lõpetajatest jätkab gümnaasiumiastet samas koolis; 2004. aastal tegevuse lõpetanud Tallinna Mustamäe Üldhariduskooli hoonesse aadressil Akadeemia tee 30 läheb sotsiaalkasutusse.
Koolivõrgu korrastamise teemal olen ise õunte pealt ennustanud siin. Kuigi panin siis pealkirja aastanumbri 2011, tundub, et reaalselt toimuvad järgmised suuremad korraldused alles 2012. aastal. Aga eks näeb.
Küsisin ettekandjalt, et kui raudse rusikaga Haridusamet on kui mõni kool suudab ja tahab hetkel piiriks seatud kahe klassikomplekti asemel avada hoopis 3 või enam I klassi. Selliseid koole Tallinnas on, nende hulgas ka Arte Gümnaasium mille hoolekogus ise olen. Küsimus ilmselgelt ärritas ettekandjat ning konkreetset vastust ei saanudki – ainult ümmarguse jutu sellest, et sedasi ei jätku kõigile koolidele õpilasi.
Minu isiklik seisukoht on siinkohal selline, et totaalne vaba konkurentsi tapmine linnaameti poolt ei ole mõistlik ega õigustatud. Olgugi, et selle põhjuseks on eesmärk säilitada võimalikult lai koolivõrk. Usun, et koolid milledesse on suurem tung õppima asuda, on selle saavutamise nimel näinud vaeva, mitmed asjad on seal paremal tasemel kui nendes koolides kuhu ei kiputa ning kõige nõrgemate koolide sulgemisel või ühendamisel suuremateks koolideks on võimalik tagada paremat lõpptulemust. Lisaklasside avamist tuleks igal juhul lubada – olgu siis tingimuseks seesama piir, et klassikomplekti täituvus peab olema üle mingi kindla piiri või midagi muud aga reaalset.
Seekord siis sedasi. Järgmine kord koguneb Mustamäe halduskogu 9. märtsil.
01-veebr-2010
Reaalne olukord on selline, et õpilaste arv Tallinnas väheneb ning seega on täiesti loogiline, et linn on alustanud koolivõrgu ümberkujundamist selliselt, et see vastaks reaalsetele vajadustele. Piirid on karmilt kirja pandud.
Gümnaasiumid, mis ei ole 1. septembriks 2010 avanud gümnaasiumiastmes kahte 10. klassi õpilaste arvuga vähemalt 26 õpilast klassis ning mille gümnaasiumiastme õpilaste arv ei vasta Tallinna munitsipaalkoolide võrgu korrastamise kavas 2003–2012 sätestatud miinimumile, milleks on 156 õpilast kujundatakse järk-järgult ümber põhikoolideks.
Tallinna munitsipaalkoolide võrgu korrastamise tegevuskava aastateks 2010–2012
Esimesed koolid on oma otsused juba 2010. aastal kätte saanud.
Lasnamäe Lasteaed-Algkool kujundatakse alates 1. septembrist 2010 ümber koolieelseks lasteasutuseks; Sõle Põhikool ja Pelgulinna Gümnaasium korraldatakse alates 1. septembrist 2010 ümber Pelgulinna Gümnaasiumiks; Pelguranna Põhikool ja Karjamaa Gümnaasium korraldatakse alates 1. septembrist 2010 ümber Karjamaa Gümnaasiumiks; Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium ja Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium korraldatakse alates 1. septembrist 2010 ümber Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasiumiks; Tallinna Paekaare Gümnaasium kujundatakse alates 1. septembrist 2011 ümber Tallinna Paekaare Põhikooliks; Haabersti Vene Gümnaasium kujundatakse alates 1. septembrist 2011 ümber Tallinna Haabersti Põhikooliks; Tallinna Lepistiku Lasteaed-Algkool kujundatakse alates 1. septembrist 2012 ümber koolieelseks lasteasutuseks ning Tallinna Mustamäe 1. Lasteaed-Algkool kujundatakse alates 1. septembrist 2012 ümber koolieelseks lasteasutuseks;
See selleks. Tegemist on ajalooga mida enam ei muuda. Otsused on tehtud ja mina ei usu, et need kõige hullemad on. Pigem ebamugavad kuid vajalikud.
Millised koolid saavad aga omad teated 2011. aastal?
Gümnaasiumiosa kaotamine ähvardab eelkõige neid koole, mis on juba aastaid suutnud komplekteerida vaid ühe gümnaasiumiklassi või on pikalt olnud 52- kümnenda klassi õpilase piiri peal või all. Midagi kindlat ennustada ei saa kuid vaadata saab kahte asja. IX klasside õpilaste arvu käesoleval õppeaastal ning varasemate aastate suundumust X klasside avamise osas.
Koole, mille X klassi õpilaste arv sellel õppeaastal jäi alla 52 on koguni 18. Võtsin siit juba maha need koolid, mis on ümberkorraldamise kohta teate juba saanud. Samuti jätsin kõrvale Tallinna Juudi Kooli ja Tallinna Heleni Kooli.
Kui eelpool viidatud koolivõrgu korrastamise kava oleks kehtinud juba sellest õppeaastast, oleks võinud enamiku neist vabalt põhikooliks ümber vormistada.
Tallinna Arte Gümnaasium, mille hoolekogu liige ise olen, võttis X klassi sellel õppeaastal täpselt 52 õpilast. Piiri lähedal on veel oma hea 5 kooli kindlasti.
Oletan, et suure hulga X klassi õpilastest annavad sama kooli IX klasside õpilased. Selleks, et midagi targemat arvata selle kohta võiks vaadata kui suur see osakaal iga kooli puhul on kuid jään seekord selles osas pealiskaudseks.
Riputan siia tabeli 20 madalaima 9 klassi õpilaste arvuga kooliga. Punasega on märgistatud need koolid, mis jäid ka nende 18 kooli hulka millede X klassi õpilaste arv sellel õppeaastal jäi alla 52.
Kolmandaks võib vaadata seda, et kui palju õpilasi XII klassi sellel õppeaastal lõpetab. Oletades, et kõik lõpetavad. Mida rohkem õpilasi koolist lahkub, seda raskemas olukorras kool on. Ei hakka seda tabelit siia eraldi lisama, paljuks läheb. Lõpetajate arvud saab eelmisest tabelist.
Neljandaks võiks vaadata seda kui palju õpilasi jääb gümnaasiumiastmesse eeldusel (mis mitte kunagi ei täitu), et kõik koolid avavad kaks gümnaasiumiklassi milledes kokku on 52 õpilast. Gümnaasiumiastme miinimumsuuruseks on teadupoolest meil nüüd 156 õpilast. Tabelis on kõik koolid, millede õpilaste arv sellisel juhul jääks alla selle miinimumi. Punasega taaskord need koolid, mis esimeses tabelis esile tulid.
Kuna moes on kõige kohta edetabeleid teha, siis teeme selle nalja ka ära. TOP 15 tõenäolisemalt ümberkorraldatavat gümnaasiumi mis vastava otsuse saavad 2011. aasta alguses sai kokku sedasi, et kõigi nelja eelpool mainitud tabeli järjekorranumbrid arvestasin labaselt punktideks ning kelle skoor lõpuks kõige madalam jäi, oligi kaotaja. Hüvasti.
See sulgemisohus muidugi tähendab seda, et asi korraldatakse kas põhikooliks või liidetakse mõne teise kooliga. Ei miskit hirmsamat.
Kokkuvõttes aga pean ma vabandama kui sa selle postituse nüüd lõpuni lugesid, kogu eelpool toodud info on täiesti kasutu, andmetöötlus meelevaldne ning arvesse võetakse veel kindlasti sadu erinevaid näitajaid, mis otsustamist mõjutavad. Näiteks 37. Keskkoolis on juba väga pikalt vähe õpilasi olnud kuid, et see kool on alati olnud valmis ka problemaatilisemaid (kui nii võib öelda) lapsi vastu võtma ja teeb nendega ka aktiivselt tööd, siis ilmselt on ta veidi vähem ohus kui mõni teine.
Teiselt poolt ei võimaldata ka vaba konkurentsi koolide vahel. Veidi nõme on, et käsib ja poob haridusamet – ehk siis määrab, mitu klassi tegelikult avada võib. Aga see selleks.
Puhtalt meelelahutuslik ja tänamatu nokitsemine seega. Mida sina kogu sellest koolivõrgu korrastamise asjast arvad?
06-apr-2009
Viimasel Arte Gümnaasiumi hoolekogu koosolekul jagas direktor Sirje Ebral hoolekoguga muret kooli amortiseerunud mööbli pärast ja tutvustas ühte võimalikku lahendust.
Nimelt on Tallinna Tehnikaülikooli avaliku halduse instituut juunikuus kolimas Sotsiaalteaduskonna uude majja Akadeemia teel ja sellega seoses jääb ülikoolil üle auditooriumite mööbel mida uude hoonesse kaasa võtta ei saa. Kõnealune mööbel on soetatud umbes 3-4 aastat tagasi ja on väga heas korras. TTÜ on mööblit pakkunud, soodsate hindadega, Tallinna koolidele.
Pakutav mööbel oleks Arte klassiruumide jaoks ideaalne ning võimaldaks välja vahetada praktiliselt kogu 28 aastat vana inventari. Paraku ei saa kool endale sellist investeeringut lubada. Omavahenditest oleks võimalik katta maksimaalselt 20 000 kr ning mitmed teised olulised investeeringud jääks siis tegemata. Kool või kooli sihtasutus vajaks mööbli soetamiseks TTÜlt täiendavat rahasüsti ligikaudu 100 000 krooni ulatuses. Kuna rahaga on kõigil kitsas ja tegemist oleks erakorralise investeeringuga (mida saaks tegelikult katta läbi kooli sihtasutuse näiteks linnaosa reservfondist) siis Tallinna Haridusamet veel eelmise nädala seisuga kooli toetama ei kippunud.
Tõstatasin küsimuse Mustamäe halduskogus ja palusin, et halduskogu kutsuks linnaosa valitsust üles toetama kooli mistahes võimalikul moel. Olgu selleks siis raha eraldamine reservfondist (mis on iseenesest paras peavalu ja läheb lisaeelarvega kindlasti korralikult kärpimisele) või kooli toetamine läbirääkimistel Tallinna Haridusameti ja TTÜga. Halduskogu otsustas seekord teha linnaosa valitsusega ühise pöördumise TTÜ poole ning linnaosa vanem Kalle Mihkels lubas omalt poolt kooli toetada nii palju kui võimalik. Eks näeb, kas Arte Gümnaasiumi õpilastel seekord veab.
Tallinna Haridusameti juhataja on kusjuures Andres Pajula. Soovitan kõigil aktiivsetel lapsevanematel Arte Gümnaasiumist ja mujalt talle helistada numbril 6 404 590 või kirjutada aadressil andres.pajula@tallinnlv.ee ja küsida, et kas tõesti lastakse selline erakordne võimalus kooli mööblit uuendada lihtsalt käest. Vastutav abilinnapea on kusjuures, minu lemmikabilinnapea, Kaia Jäppinen. Temalegi võib kindlasti sama küsimusega helistada numbril 6 404 104 või kirjutada aadressil kaia.jappinen@tallinnlv.ee. Ma nii kuri inimene ei ole, et mobiilinumbreid jagada aga eks kui nad tabamatuks jäävad kellelegi, küsige.
Lisan siia ka Arte Gümnaasiumi sihtasutuse pöördumise mille kooli hoolekogu liikmena eelmisel nädalal läbi Mustamäe linnaosa halduskogu linnaosa valitsusele edasi andsin:
Mustamäe Linnaosa Valitsus
Arte Gümnaasiumi Hoolekogul Ja Sihtasutusel on hea meel tõdeda, et Arte Gümnaasium on tõsiselt igal aastal omatulude arvelt investeerinud õpikeskkonna kui õppevahendite kaasajastamisse.
Kool on omatulu arvelt suutnud osaliselt remontida ja vahetada välja mööbli ja tahvlid 26 õpperuumis. 28 aastat vanad lauad, toolid tahvlid on 16. ruumis. Eelnevatel aastatel on kooli eelarvest olnud võimalik uuendada igal õppeaastal 2 klassiruumi. Ühe klassiruumi mööbli komplekt läheb maksma umbes 36 000 lisaks veel sanitaarremont.
Lakitakse ja puhastatakse laudu igal aastal. Paraku ei seisa enam kinni kruvid ja laudade ning toolide ääred on nii kulunud, et lõhuvad riideid.
Selleks, et katta laudade vajadus oleks koolile vaja 230 lauda (poe hinnaga 391 000), toolid 2*230 (poe hinnaga 230 000.-), lisaks õpetajalauad ja tahvlid.
TTÜ pakkumine oleks suurepärane võimalus 230 lauda (hinnaga 115 000.-) ja toolid (hinnaga 92000.-). Seda enam, et ka transpordikulu oleks minimaalne kuna kool asub nii lähedal.
Oleksime ka siis väga rahul kui saaksime ainult lauad ja toolid.
Vanu tahvleid on püütud värvida. Kahjuks värv ei püsi peal üle aasta ja on küllalt kallis. Tahvlite pinnad on väga karedad, seetõttu tolmavad ja on väga raskelt puhastatavad. Väikestes klassides hingavad kriiditolmu sisse nii õpilased kui õpetajad. Riiete rikkumisest ei räägigi. Suurtes klassides on teksti lugemine koormav silmadele.
Seepärast pöördume Teie poole palvega aidata leida täiendavaid võimalusi Arte Gümnaasiumi õppevahendite täiustamiseks arvestades hetkel olemasolevat suurepärast pakkumist.
Lugupidamisega,
Tallinna ARTE Gümnaasiumi juures tegutsev
Tallinna 49. Keskkooli Sihtasutus
Irooniliseks teeb loo aga tõik, et Arte Gümnaasiumi õpilased kannavad juba mõnda aega koolivormi (jättes minu isikliku vastuseisu koolivormidele hetkeks kõrvale). Samal ajal ei saa kool aga tagada, et õpilased katkise mööbli otsas riideid lihtsalt ribadeks ei kärista.
Lisan siia ka paar pilti mõnest mööblitükist ühes 2009. aasta Tallinna koolis. Olen kindel, et Arte Gümnaasium ei ole tegelikult ainus kuhu linna investeeringud õigeks ajaks jõudnud ei ole.
