20. veebruaril saatis Soome haridusministeerium parlamenti menetlusse eelnõu ülikooliseaduse muutmiseks ja täiesti selge on, et mõned seni täiesti iseenesestmõistetavad asjad nagu üliõpilaste võrdne kohtlemine ja tasuta kõrgharidus on esitatud eelnõus selgelt löögi all. Seda kusjuures ennustati ette kohe peale seda kui sotsiaaldemokraadid valimistel põrusid ja sealne valitsus senisest oluliselt paremale poole kaldus.
Muuhulgas distantseerub ka riik ülikoolidest. Ametlikult. Seni väga tugevalt riigi tiiva all asjatanud ülikoolid tahetakse muuta majanduslikult iseseisvateks avalik-õiguslikeks organisatsioonideks või koguni millekski sihtasutuse sarnaseks. Ehk siis riik ei taga enam igas olukorras ülikooli maksevõimet ja sellega seonduvat. Selleks on vaja muidugi sealkandis ümber teha terve seadus. Kuna sealpool vett määratakse ka ülikoolide arv jne. seadusega siis sama seaduse käigus ühendataksegi kohe ka mitmed suuremad ülikoolid. Muuhulgas lükatakse ühte sihtasutusse kõrgem tehnika- ja kunstikool. Seni sisuliselt riigiametnikena toimetanud õppejõududest saavad töölepingu alusel töötavad töötajad. Muudatus on nii suur, et kõike polegi selle seaduse jaoks kirja saanud ja muudatuste reaalses elus ellu viimiseks esitatakse ilmselt veel eraldi seadus.
Sellist sammu soovitas Soomele 2006. aastal ka OECD, just sellel põhjusel, et ülikoolide muutmine juriidiliselt iseseisvateks asutusteks võimaldab mitmekesistada nende sissetulekuid. Kaasata erinevaid fonde, investoreid ning muidugi… küsida õppemaksu. Mis oleks riigiasutusena raskem või teatud ulatuses isegi võimatu. Muidugi vihjatakse eelnõus ka sellele, et samal aastal kutsus ka Euroopa Komisjon liikmesriike üles ülikoole moderniseerima.
Olgu, selle eraldi juriidiliste isikute osa annab neile andeks, paindlikkus on alati kasuks tulnud. Lahe on see, et Aalto-ülikooli sihtasutus loodi, riigi osalusel, tegelikult juba juunikuus. Eeldusel, et sellele antakse üle teatud ülikoolide rollid. Milline enesekindlus, eks ole.
Mis aga on täielik jama on eelnõusse sisse kirjutatud “eksperiment”. Praegu nimelt on Soomes kõrghariduse omandamine tasuta hoolimata sellest, millisest maailma otsast sa kohale tulnud oled. Mis peaks igas riigis olema ainuõige valik. Eelnõu ütleb küll, et diplomiõpe jääb ka edaspidi tasuta aga… käivitatakse eksperiment mille käigus ülikoolid ja kõrgkoolid saavad magistriõppe puhul loa taotleda luba õppemaksude kehtestamiseks väljastpoolt Euroopa Liitu pärit üliõpilastele. Jalaga saab seega tagumikku ka üliõpilaste võrdse kohtlemise printsiip. Suured tulekahjud saavad ikka alguse ühest tikust ja see on 100% asi mis parlamendis vaidlusi tekitama hakkab ja loodetavasti eelnõust kaob. Samas, jõudude vahekorda arvestades ilmselt siiski jääb. Taanis, kusjuures vähendas õppemaksude kehtestamine EL-i mittekodanikele nende riikide üliõpilaste arvu 40% kandis. Ei pane selle numbri nimel pead pakule, pärineb see Soome Sotsiaaldemokraatlikult Üliõpilasorganisatsioonilt.
Just see viimane nullibki ilmselt kõik uuest seadusest tulenevad positiivsed muutused ja uuest seadusest tuleb varem või hiljem rohkem kahju kui kasu…
Kusjuures. Kui keegi tahab saada põgusat ülevaadet kõrgharidussüsteemidest (peamiselt õigusliku paiknemise aspektist vaadatuna) üle maailma, siis konkreetse eelnõu, meie mõistes, kaaskiri on kohati isegi päris informatiivne.
23-veebr-2009
22-veebr-2009
NYTimes.com kirjutab sellest, et õppetoetuse taotluse – Free Application for Federal Student Aid aka FAFSA – täitmiseks peaks täitjal ilmselt juba enne õppima asumist mingi diplom taskus olema sest kuuel leheküljel ligi sajale küsimusele vastamine on justkui üle jõu käiv ülesanne. Barack Obama administratsioon on lubanud vormi lihtsamaks teha aga kardetakse juba seda, et osariigid hakkavad sellisel juhul eraldi vormidel lisainformatsiooni uurima. Pakutud on ka seda varianti, et kohalik maksuamet võiks taotleja loal andmeid jagada jne. Hunnik jama igal juhul. Kogu asja point on muidugi selles, et teada saada, et kas sa saaksid ikka ise oma õpingute eest maksta – näiteks ühte oma pere kolmest autost müües vmt.
FAFSA ametlikku vormi praegu käimasolevaks õppeaastaks saab vaadata siit.
Vorm on tõesti pikk ja olenevalt soost tuleb vastata ka erinevatele küsimustele. Näiteks on meeste puhul vanuses 18 – 25 kohustuslik liitumine Selective Service sõjaväelise värbamisprogrammiga.
Samuti mõjutab osades osariikides abikõlbulikkust see, millise haridustaseme on omandanud sinu vanemad ja muidugi tuleb selle kohta aru anda. Eks ole.
Ma suisa armastan selle küsimuse sõnastust:
At any time since you turned age 13, were both your parents deceased, were you in foster care or were you a dependent or ward of the court?
Jah, mõlemad mu vanemad olid surnud aastatel 2005-2006 aga nüüd on kõik korras.
Muuhulgas pead sa teadma millise maksuvormi su vanemad maksuametile esitasid või esitada kavatsevad (neil ikka on mõned variandid) aga üldiselt peaks ka see lihtne küsimus olema. Seda oleks ka loogiline teada kas keegi sinu leibkonnast on saanud riigi abi toidutalongide või mingi muu programmi kaudu. Olgu, alati ei räägi vanemad lastele selliseid asju aga näedsa nüüd tuleb kirja panna. Vormis on ilusasti viidatud, kust andmeid vaadata saab.
Lahe on see, et teadma peab kui palju su vanematel parajasti sularaha ja sääste on. Samuti peab teadma oma vanemate investeeringute väärtust (nende hulka ei arvestata vanemate enda kodu) aga kõik muu kinnisvara, aktsiad, võlakirjad, hoiused, fondid jne. Küsitakse netoväärtust, seega tuleb inversteeringute väärtusest maha arvutada kõikvõimalikud laenud ja muud kohustused. Olgu, selle koha peal ma saan aru, et võib minna keeruliseks sest vahel ikka juhtub, et ise ka ei tea asja hetkeväärtust. Vanemate ettevõtete hetkeväärtust tuleb muuhulgas samuti eraldi teada. Vähemalt on vormis ilusasti ette loetud, mis kokku tuleb lüüa ja mida mitte.
Järgmistel lehekülgedel küsitakse üsna samu andmeid ka isiklikult sinu enda kohta.
Tagumises otsas küsitakse andmeid veel igasuguste mittemaksustavate sissetulekute kohta nagu makstud summad pensionifondidesse, mahaarvamised, lastetoetused, mittemaksustatavad pensionid ja lõpuks ka naabrimehelt peale töö kaotamist abiks saadud paarsada dollarit.
Võibolla on asi selles, et ma ise seda asja täitma ei pea aga tegelikult ei tundu asi nii keeruline, et sellest nii suurt paanikat teha nagu mõnes kohas tehakse. Igasuguste investeeringute jne väärtuseid oleks igal juhul jooksvalt kasulik teada ning suure osa andmetest oled sina või sinu vanemad varem maksuametile juba teatanud ja ülejäänud on sellised mida su kass ka teadma peaks. FAFSA edukaks täitmiseks on vaja lihtsalt teada enda isikukoodi (Eesti mõistes) ning koguda lauanurgale hunnikusse juhiluba, hunnik maksuametile esitatud dokumente sh W-2 (tööandja poolt väljastatav tõend väljamaksete kohta), tuludeklaratsioonid enda, abikaasa ja vanemate kohta, andmed maksustamata tulude kohta eelmisel aastal, pangakonto väljavõte ja informatsioon enda investeeringute kohta. Sedasi peaks hakkama saama küll. No ei tapa, eks ole. Aga noh. Eks sealpool lompi olegi asjad veidi teistmoodi.
31-jaan-2009
Marianne Mikko leidis, et poiste ja tüdrukute tööõpetus tasuks ühendada. Täiesti nõus. Samas reaalselt oleks palju kasulikum juurde tuua näiteks kokandustund või näiteks mingi laiem kodunduse teema. Ma olen viimasel ajal liiga palju inimesi kohanud, kes kõige elementaarsema toidutegemisega hakkamagi ei saa või pesu pesta ei oska…
22-jaan-2009
Kas Eesti e-kool on endiselt ainult midagi mida nimetatakse õppeinfosüsteemiks või on temast vahepeal midagi praktilisemat ka saanud? Või tundub mulle asjatult, et Northwest Missouri State University tüübid panevad Eesti e-koolile varsti tahvelarvutiga ära? Ok, ok. Tegemist on ülikooliga niiet võrdlus on ehk veidi kohatu aga siiski, siiski.
NACSi veebilehelt saame lugeda, et nimelt kavatseb seesamusemane ülikool alates sellest aastast hakata kiirelt üle minema paberkandjal õpikute laenutamiselt e-raamatutele. Iga üliõpilane saaks endale isikliku Sony Reader’i kuhu siis vajalikud raamatud ja kindlasti nii mõndagi veel laadida saab. Kahjuks räägitakse muidugi ka midagi mingist USB vidinast jne, seega ilmselt WIFI võrku see vidin ei ühendu ja e-raamatuks ta esialgu jääbki. Kõlab aga juba palju rohkem e-kooli moodi, kui mõni veebiportaal. Eks ole.
02-jaan-2009
Muljetavaldav. Ausalt. See.
