Aprill ei ole kaugel ja riigieksamiperiood jõuab aina lähemale ja lähemale. Peale riigieksamite kirjutamist, hindamist ja apellatsiooniperioodi tekib Riiklikul Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusel kindlasti jälle hirmus tahtmine ja vajadus eksamitulemuste alusel kõikvõimalikku statistikat koostada ja oma kodulehele toppida.

No olgu, koostagu terviseks aga jätku see enda teada! Sellised andmed peavad jääma rangelt asutusesiseseks kasutuseks ning riigieksami tulemuste ja nende põhjal valminud statistika avaldamine, kellele iganes peale eksaminandi enda, tuleb keelata ka koolidel ja ülikoolidel kes neid tihtipeale sisseastumise puhul näha küsivad.  

Sedasi kaob ka erinevatel meediaväljaannetel hoobilt võimalus erinevaid koolide edetabeleid koostada ja koolidel võimalus ennast mingi abstraktse ja reaalses elus täiesti väärtusetu keskmise numbri abil haipida. Kes teab, ehk neelavad ka mõned abituriendid koolipäevadel vähem kofeiinitablette kui koolil ei ole enam otsest vajadust õppetöös räigelt ainult riigieksami tulemustele panustada jne. 

Kusjuures nii minu, kui õnneks ka sotsiaaldemokraatide arvates tuleb riigieksamid tegelikult hoopistükis vabatahtlikuks muuta, aga see selleks. Tegin arvutis paar kiiret manöövrit ja leidsin lingi sellisele toredale dokumendile nagu Eesti Õpilasesinduste Liidu Haridusplatvorm millest tasub küll siinkohal välja tuua ainult selline osa “Õpilase tulevik, peamiselt võimalused edasiõppimiseks on pandud sõltuma 3-6 tunnist ja seda mõjutavatest teguritest. Ühtlasi on sellega devalveeritud lõputunnistuse väärtus. Riigieksamid ei suuda objektiivselt hinnata õpilase võimeid ja teadmisi (nt kirjand kontrollib ainult kirjalikku väljendamisoskust, kuigi ühiskonnas on olulisem suuline eneseväljendusoskus)” Sealsamas on kirjas ka EÕLi nõudmine, et gümnaasiumi lõpetamine ei tohi sõltuda eksamite sooritamisest.

Küsisin EÕLi inimeste käest ka mida nemad eelpool toodust arvavad. Õpilased olevat samuti igasuguse statistika avaldamise ja edetabelite vastu. Kes k…t on sellisel juhul REKK, et vastu õpilaste endi tahtmist selliseid numbreid avaldab?

Ja muidugi aitäh Teelele, peale ühte hilisõhtust vaidlust temaga sellised mõtted tekkisidki:)

Eilne SDE pressiteade koolivormide teemal oleks sama hästi võinud kanda pealkirja “Pooled koolidest ei toeta koolivormi!”. Olgu siis ära öeldud, et Noored Sotsiaaldemokraadid, erinevalt erakonnast, ei suhtu koolivormi kasutuselevõttu positiivselt. Arte gümnaasiumi hoolekogu liikmena (Olgu siinkohal muidugi öeldud, et aasta jooksul hoolekogus olles olen saanud kutse vaid ühele hoolekogu koosolekule ja sealgi ei saanud osaleda kuna pidin viibima välismaal. Tuleb ilmselt hakata ka selles osas ise rohkem initsiatiivi näitama.) on muidugi ebameeldiv üllatus nende kavatsustest koolivorm kasutusele võtta, meediast lugeda.

SDE: pooled koolidest toetavad koolivormi

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poolt läbi viidud uuring Eesti üldhariduskoolide seas näitas, et pooled küsitlusele vastanud koolid toetavad koolivormi ideed.

“Oleme kohtunud mitmetes omavalitsustes lapsevanemate, koolijuhtide ja õpetajatega ning leidnud suurt toetust koolivormi ideele,” põhjendas endine haridusminister Peeter Kreitzberg eelmise aasta lõpus alustatud ulatusliku küsitluse käivitamist.

Koolivormi puudutavale küsitlusele andis tagasiside 148 Eestimaa kooli. “Osades koolides arutati koolivormi küsimust koos õpilastega, osades vastasid kooli juhid või õppealajuhatajad,” selgitas Kreitzberg.

Tulemused näitavad, et pooled koolidest toetavad koolivormi ning seda peetakse kõige sobilikumaks 1 – 9. klassini ehk põhikooli ulatuses. Vormi välimuse koha pealt peeti kõige olulisemaks, et see kajastaks kooli sümboolikaga seotud motiive. “Vähem avaldati soovi rahvusliku või paikkonna sümboolika järgi,” ütles endine haridusminister.

Rahastamise küsimuses hajusid vastused kõige rohkem. “Enam-vähem võrdselt toetati, et vormi eest tasuks ainult riik või omavalitsus. Mõnevõrra rohkem oli neid, kes pooldasid, et tasumine võiks olla jagatud riigi, omavalitsuse ja lapsevanema vahel,” kirjeldas Kreitzberg tulemusi.

Sotsiaaldemokraadid suhtuvad koolivormi kasutuselevõttu positiivselt. Erakond peab õigeks, et selle kasutuselevõtt on iga kooli enda otsustada. “Rahastamisel peab aga kindlasti osalema ka riik. Sellega viiksime ellu hariduslike võimaluste põhimõtet, mille järgi õpilaste haridusvõimalused ei tohiks sõltuda nende vanemate rahakotist ega elukohast. Paljude omavalitsuste võimalused kanda täiendavaid hariduskulutusi on olematud, seega peab riik kindlasti osalema koolivormiga seotud kulutuste katmisel,” ütles Kreitzberg.

Kreitzbergi sõnul on äärmiselt positiivne ka tänane Eesti Päevalehe uudis, milles kirjutatakse, et Arte gümnaasium plaanib sügisest kasutusele võtta põhikooli vormi. “Pole kahtlustki, et koolivormi idee on Eestis taas populaarsust kogumas,” lisas ta.