http://www.gerdtarand.eu

Kommentaarid: (0)

The Girlfriend Experience // võite vaadata küll

Teema: Pilt ja heli

The Girlfriend Experience
 
Soderberghi The Girlfriend Experience oli juba enne vaatamist veidi üle haibitud. Tegelikult isegi päris korralikult üle haibitud. Aga ei saa ju jätte vaatamata filmi mille taga on Solderbergh ning boonusena peaosas Sasha Grey. Ootasin sensatsiooni aga tegemist oli hoopis teise filmiga sellel nädalavahetusel mis pettumuse valmistas. Tegelikult vist ikkagi ei valmistanud. Olen üsna kindel, et millegi kindla arvamiseks pean seda veel korra vaatama. Filmi lõppedes jääb mulje, et enamus jäi ütlemata. Aga Grey, võiks enda liistude juurde jääda (nii on vist endiselt moes öelda). Tuli paremini välja. Kuigi tegelikult tulebki tal uusi tegevusi otsida, kipub teine juba paari aasta pärast põhiala jaoks veidi vanaks jääma. Aga filmi võite vaadata küll…

Kommentaarid: (4)

Filmisoovitus massohistidele…

Teema: Pilt ja heli

City Rats
 
City Rats jutustab neli lugu kaheksast inimesest Londonis. Keskealine ema pannakse paari burgeriputkas töötava endise vangiga, et kätte maksta enda poja mõrva eest. Vigane prostituut hakkab masturbatsioonisõltuvuses kunstniku muusaks. Kaks enesetapjat kohtuvad teineteist vastasmajade katustel märgates ning üks kutt hoolitseb enda autistist homoseksuaalse venna eest, aitates tal vabaneda süütusest ise olukorda jälgides. Vabandust, Canary Wharf on taustana lahe ja London endiselt minu lemmiklinn ent City Rats on täielik saast ning kohati isegi piinarikas vaatamine. Soovitan massohistidele.

Kommentaarid: (0)

Alluda vaid allumise pärast. Ilma kahtlemata. See on midagi mida suudavad vaid teiesugused inimesed.

Teema: Pilt ja heli

El laberinto del fauno
 
ETV pealt tuleb praegu El laberinto del fauno. Kes vähegi saab, soovitan vaadata. Isegi mina vaatan üle pika aja televiisorit. Mis sest, et aega ei ole. Rohkem kui kaks aastat tagasi, kirjutasin selle kohta alloleva postituse. Vahepeal ei ole mitte midagi muutunud.

Eks pealkirjas oleva lause saab igaüks vastavalt enda äranägemisele tänasele poliitilisele maastikule paigutada. Ruumi siin on sellele hirmuäratavalt palju. Pärineb ta siiski seekord filmist mida kõikvõimalike arvustuste alusel pikisilmi oodatud sai ja mis tõepoolest kogu elevust väärt oli. El laberinto del fauno.

Nagu aru võib saada siis vaatasin ka mina selle ära ja vaatan kindlasti ka teist ja kolmandat korda (ehk selle võib siis lisada ühte ritta selliste filmidega nagu Donnie Darko, Cry-Baby, Hotel Rwanda, Phantom of the Opera, V for Vendetta, Omen I-IV, Glengarry Glen Ross, Finding Neverland ja Zorba the Greek, mida ma tean, et võib ja tasub vabatahtlikult vaadata nii teist kui kolmandat korda).

“Kutsu teda isaks. See on kõigest sõna.”

Kommentaarid: (4)

Mida meil zombifilmidest õppida on vmt.

Teema: Lollid ja vähem lollid küsimused, mõte

Kuna ma olen jooksvalt täiesti asjalikkust mittevõimaldavas konditsioonis siis vaatasin eile sellist toredat või siis mitte eriti toredat filmi nagu Boy Eats Girl (ära vaata, pole hea, mis sest, et kunagi Iirimaal keelatud oli). Loomulikult tuli mulle meelde Douglas Rushkoffi kirjutatud lugu sellest, et mis värk selle elavate surnute teemaga siis ikka tegelikult on. Mis on loomulikult täiesti närvesööv kuna mingi selline jama tuleb meelde aga inimeste nimesid ma jätkuvalt isegi kõige elementaarsemal tasandil meelde jätta ei suuda. Kui sa mind kuskil ühistranspordis näed tuima näoga telefoni näppimas siis suure tõenäosusega lappan ma aadressiraamatut, kus nimede kõrval on enamikul inimestel ka pildid, ning üritan paaniliselt saavutada olukorda kus ma inimese ja tema nime ka ilma abivahenditeta kokku viia suudaks. Kui keegi mulle nime ütleb, tuleb kusjuures nägu kohe silme ette. Vastupidi mitte. Tegelikult tahtsin ma hoopis meelde tuletada, et täna on esmaspäev ning hoolimata peavalust, mida ravib ilmselt ainult traumaatiline amputatsioon kaelapiirkonnas, ning muudest füsioloogilist ebakorrapära meenutavatest sümptomitest olen ilmselt sunnitud Outlooki sisse lülitama ning ka telefoni hääletu pealt tavarežiimile lülitama. Sest muidu on varsti asjad seal kus päike ei paista. Pealelõunal. Hommikupoolik kulub ilmselt selleks, et läbi viia need protseduurid mis võimaldavad teistel kahejalgsetel sinus kaasinimest ära tunda. Seejuures ei ole ma kindel kas ma viimasel kahel ööl maganud ka olen sest tean ainult seda, et ronisin voodisse ja voodist välja, jooksin tihti vetsu vahet ja vaatasin rohkem kella kui ilmselt tervislik oleks olnud. Sai vist liiga palju detaile. Kolmapäeva öösel vastu neljapäeva rääkisin ma kusjuures ilmselt korduvalt, et tegelikult olen ma väga harva haige ja muud sellist. Neljapäeva ööseks vastu reedet oli sellest alles vaid positiivne mälestus. Samas. Kolmapäeva õhtul oli African Kithenis ka antiloop saadaval. Mida iganes see ka ei tähenda. Tegelikult tähendab see seda, et saadaval on Anu Ele. Hoolimata meie vaiksest olekust visati meid sealt seejuures ikkagi välja. See ei loe, et pool tundi peale sulgemist. Kaks inimest on mulle nädala aja jooksul öelnud, et lõikasin juuksed liiga lühikeseks, üks leidis, et ei oleks olnud üldse vaja näppida ja üks leidis, et oleks võinud ikka normaalse poisipea teha. Saa siis aru midagi kui kellelegi mittemiski ei sobi. Oleks nad kõik samu asju öelnud nädal tagasi, oleksin ilmselt lõikamata jätnud. Meil on kodus nüüd jälle üks tuba vaba. Pühapäeval kolis sinna tolmuimeja aga kui sisse kolida tahad siis võta ühendust. Tolmuimeja ei pahanda. Kõik muu on olemas peale uksepaku. Kui koer su ära sööb, oled ise süüdi. Mul ei ole koera. Hoolimata sellest on mul tuba koerakarvu täis ja käin koeraga 1-2 korda päevas väljas. Prismast saab asitõendite likvideerimiseks kusjuures täiesti normaaseid biolagunevaid kilekotikesi. Kui õues on soojem kui eile siis miks mul teki alt välja roomates on tunne nagu karval jääkaru tagumikul?

Random rant. Ilusat nädala algust.

Kommentaarid: (6)

La jetée (… ehk kui sul mõistusest kahju on, ära vaata)

Teema: Pilt ja heli



 
Kolmanda Maailmasõja järel on Pariis hävitatud ning ning ellujäänud on pagenud maa alla. Nad uurivad võimalusi ajas reisimiseks, lootuses, et minevikust saab tuua toitu, ravimeid ja energiat. Lootuses, et minevik ja tulevik saavad päästa oleviku… Reisijaks on on vang keda minevikuga seob lapsepõlves Orly lennujaamas tunnistatud tundmatu naisega seotud vägivaldne surm. Teda saadetakse minevikku, korduvalt ja korduvalt. Ta kohtub ja suhtleb terminalis nähtud naisega korduvalt. Peale õnnestunud reise minevikku üritatakse teda saata tulevikku. Lühikese kohtumise järel annavad tehnoloogiliselt arenenud tulevikuinimesed talle energiaallika millest piisaks tema enda ühiskonna taastamiseks. Naastes heidavad ta vangistajad ta kõrvale ja määravad surema. Enne hukkamist võtavad tulevikuinimesed temaga ühendust, pakuvad võimalust põgeneda nende aega. Ta palub, et teda saadetaks tagasi enda lapsepõlveaega ja ta palve täidetakse. Kuid ainult selleks, et avastada, et lapsena nähtud vägivaldne juhtum oli tema enda surm täiskasvanuna. (vaba tõlge Wikipediast)