Tallinnas tehakse jälle lolluseid ning Facebookis saab jälle kainet mõistust, seekord siis Tallinna noorsootööd, toetada!
Kutsun sindki liituma leheküljega “Tallinna Noorsootöö Keskuse likvideerimise vastu“.
Miks?
Sest kui Tallinnas tahta hävitada täna üsna edukalt toimivat noorsootöö süsteemi ja astuda hulk aastaid tagasi, on selleks õhku visatud päris hea mõte. Tuleb sulgeda Tallinna Noorsootöö Keskus ja vara laiali jagada. Alates sellest nädalast on selge, et see samm on ette võetud ja ideena õhus. Minu pikemat seisukohta ja taustainfot saad lugeda siit.
31-okt-2010
11-juuni-2010
07-sept-2009
Ma ei saa jätta seda mainimata. Eesti Ekspressi veebitoimetus on koostanud edetabeli 2 x 25 seksikamat Eesti poliitikut. Mitte, et nad seksikust mõõdaksid (vedas mul) kuid Twitteri jälgijaid ja Facebooki sõpru ikka.
Paigutusin Twitteri alusel koostatud edetabelis 11. positsioonile ja Facebooki omas 24 kohale. Twitteri oma võiks muidugi parem olla, kas sina juba jälitad mind?
10-aug-2009
Maailmas on igasuguseid inimesi ja juhtumisi.
… via Applicant.
15-apr-2009
Tegin endale veidi aega tagasi Twitterisse konto. Juba pikemat aega mõtlen, et konto on aga peale ei oska ma sellega eriti midagi hakata. Mida ma sinna kirjutama pean? Kas ma peaks edastama ainult mingeid põnevaid üritusi-tegemisi-nägemisi või oleks parem kui ma lõpetan õhtul teatega magama minemisest ja hommikul edastan detaile vetsupotilt?
Enda jaoks ei ole ma tegelikult üldse piisavalt huvitav, et mulle tunduks nagu kedagi eriti huvitaks kus ma parajasti olen ja mida ma teen. Kas leidub tõesti neid inimesi, keda huvitab minu elutempo, igapäevane rutiin ja sinna eksikombel sattunud põnevamad hetked piisavalt, et neile pakuks huvi kollektsioon staatuse-uuendusi või eriti sõltuvusttekitaval juhul juba iga Twitteri postitus eraldi?
Või äkki peaksin ma Twitteri kaudu edastama hoopis olukordade asemel mõtteid mis neis olukordades tekivad? Sedasi saaks huvitatud isikud ähmase ülevaate tegevustest ning kergelt pilvise kaifi sellest, et saavad justkui minu peas ringi luusida? Samal ajal on minu mõtted siiski justkui minu omad ning enesetsensuur oleks ilmselt vägev.
Keeleküsimus on ka. Kas ma peaksin postitama eesti või inglise keeles kui mul tutvusringkond jaguneb võimalike huvitatute osas pooleks? Kakskeelsena?
Kas kellelgi aktiivsematest blogijatest on Twitteriga häid kogemusi st see suurendab blogi külastatavust, kommenteerimist vmt? Kas blogipostitustest Twitteris märku andmine on mingi loogiline ja tulemuslik tegevus?
Pean muidugi tunnistama, et ma ei ole siiani harjunud ka selliseid asju nagu Facebook ja Orkut kasutama aktiivsemalt kui sõbrakutsetele vastamine.
Kas ma olen enda virtuaalse isiksuse alatult hooletusse jätnud?
