http://www.gerdtarand.eu

Kommentaarid: (6)

Võtke see seksilaager ja sisestage Tarmo Vahterile p***e

Teema: Poliitika ja muud loomad, Teised kirjutavad

www.lightlove.eu pilt
 
Tarmo Vahter võttis Eesti Ekspressi vahendusel vaevaks kirjutada mingist omapärasest üritusest. Nimelt sõitvat Eesti noored poliitikud Euroopa Komisjoni rahade eest Ungarisse Balatoni järve äärde seksilaagrisse. Vägev! Lõpuks ometi mõni poliitnoorte üritus kus igav ei hakka? Või siis mitte. Tegelikult võttis Vahter suvises palavuses ilmselt mõne pitsi ülemäära ja meelde tulid kõik vanad nipid sellest kuidas teha lugu kui lugu ei ole.
 
Ekspressi lugejate, üllatavalt vähesed, kommentaarid olid muidugi sama debiilsed kui lugu ise. Delfi ja Õhtuleht üsna samas kastis. Ega mõned blogijad ka kaugele maha jäänud, teemasse lähevad omajagu Infopartisan, Gert Hankewitz, I&I muidugi, Virgo Kruve ja kuskil keegi kindlasti veel.
 
Mis räige orgiaga siis tegemist on?
 
Light&Love projekt, mille raames laager toimub, ühendab kuue Euroopa riigi seksuaaltervise ja -õiguste ning maailmahariduse teemadel töötavaid organisatsioone. Projekti üldeesmärgiks on tõsta Euroopa Liidu partnermaade elanike teadlikkust Euroopa arenevatest riikidest ning suurendada toetust arengukoostööle. Samuti soovitakse rõhutada seksuaaltervise ja õiguste valdkonna tähtsust ÜRO Aastatuhande Arengueesmärkide saavutamisel.
 
Projekti eesmärkideks on teadlikkuse tõstmine Euroopa arengumaade vajadustest ja suurendada EL-i liikmesriikide panust arenguabi andmisel. Parandada üldist teadlikkust – sealhulgas eriti noorte hulgas – seksuaal- ja reproduktiivtervise ja -õiguste teemal ning tuua esile selle valdkonna tihe seotus globaalsete arenguküsimuste ja vaesuse vähendamisega ning tõsta partnerorganisatsioonide suutlikkust kaasa rääkida globaalsetes arenguküsimustes läbi aktiivse partnerluse, ühise õppimise, koostöö ja kontakti sihtgruppidega.
 
Light&Love projekti sihtgruppideks on noored vanuses 10-24, otsustajad ja eksperdid, ajakirjanikud (Tarmo Vahter sh!), avalikkus ning partnerorganisatsioonide töötajad ja huvigrupid.
 
Kõik kõlab nagu tegeletaks seksilaagrite ja orgiate korraldamisega. Kas pole?
 
Ohjeldamatu sugulise tegevuse vahele kavatsetakse aga välja koolitada ka 24 koolitajate koolitajat kuuest erinevast riigist ning 240 noored-noortele koolitajat Eestist, Lätist ja Ungarist. Lisaks sellele on eesmärgiks teavitada kuni 60 000 noort SRT ja arengukoostöö teemadel, kaasata 10 000 noort loovtööde konkurssidele ning luua kontaktid 300 ametniku ja poliitikuga ning kuni 70 ajakirjanikuga, et aidata kujundada SRT ja arengukoostöö poliitikaid ning üldiseid hoiakuid.
 
Selle viimase eesmärgi raames võiks korraldajatele ilmselt saata Tarmo vahteri mobiilinumbri ja e-posti aadressi.
 
Projekti Eesti partneriks pole aga mitte Noor Isamaa või mõni teine poliitiline noorteühendus vaid Eesti Seksuaaltervise Liit. Paraku ei olnud selle postituse kirjutamise ajaks (03:00 pühapäeva varahommikul) ei nemad ega projekti rahastav Euroopa Komisjon Eesti Ekspressi masendavale ajuvabadusele reageerida jõudnud.
 
Mis aga konkreetsesse Balatoni suvelaagrisse puutub, siis kodulehe andmetel on laagri 80 osalejat enim motiveeritud vabatahtlikud, noored poliitikud ja ajakirjanikud ning loovtööde ja uurimustööde konkursi võitjad kõigist kuuest partnerriigist: Eestist, Lätist, Ungarist, Moldovast, Gruusiast ja Ukrainast. Laagri eesmärgiks on tagada osalejatele täiendkoolitus, et võimaldada noorte koolitajate kogemuste jagamist, kaasa aidata arutelule maailma probleemide üle ning seksuaaltervise ja -õiguste ja Euroopa Liidu rollist arengukoostöös. Laager pakub noortele inimestele võimalusi vahetada informatsiooni oma riikidest, tutvustada ja täiustada koolitusmeetodeid, arutada koostöövõimalusi, luua suhteid noortega teistest riikidest ja loomulikult ka koos lõbutseda. Laagri käigus toimuvad erinevate riikide tutvustused, grupitööd temaatilistes küsimustes ja Euroopa Liidu rolliga seonduvad tegevused.
 
Ma saan aru küll, et suur suvi on käes ja kirjutada pole muust kui Õllesummerist, ülikoolide sisseastumiskatsetest, võidusambast (millel ööl vastu pühapäeva osa risti sisemise ringi tulesid jälle ei põlenud) ja väljamõeldud teemadest kuid enne õllekalt tööle minemist võiks ennast ajaviiteks ka kaineks magada. Vabandust, aga Eesti Ekspress on viimaste aastatega stabiilselt alla käinud ning sellised üllitised nagu konkreetne “lugu”, on juba lihtsalt kurvad.
 
Kui kellelegi konkreetne projekt veidi rohkem huvi pakub kui EE ajakirjanikele, siis riputan siia ka faili korraldajate poolt Euroopa Komisjonile esitatud projektitaotlusest 23-l leheküljel:
 

_

Light&Love projektitaotlus. Inglise keeles. Juuni 2007

Kommentaarid: (3)

Kes on süüdi Leedu, Malta, Poola ja Rumeenia eelarvedefitsiidis?

Teema: euroopa, Statistika

EL lipud EK hoone ees
 
Lihtne. Leedu, Poola, Malta ja Rumeenia ise. Ansipi kaela ei saa ajada.
 
Euroopa Komisjon tutvustas täna enda arvamust justnimelt nende nelja riigi 2008. aasta eelarvepuudujääkide kohta. Nemad said juba eelmise aastanumbri sees hakkama rohkem kui 3% riigieelarve puudujäägiga SKPst. Igaüks saab omad vitsad.
 
Kergemini on võimalik pääseda juhul kui komisjon leiab, et eelarve puudujääk on tekkinud erakorralistest oludest ehk on otseselt põhjustatud negatiivsest või madalast SKP kasvust. Mis te arvate, kui mitu riiki selle klausli alusel kergemalt pääses?
 
Leedu puudujääk oli 2008. aastal 3,2% SKPst. Komisjoni arvates on süüdlaseks eelkõige riigi eelarvepoliitika mis liigselt majanduskasvule tugines. Alles teise, vähem mõjuva, süüdlasena nimetatakse majanduslangusest tulenevat maksulaekumiste vähenemist teisel poolaastal. Leedu majanduskasv oli eelmisel aastal veel 3%, seega ei saa komisjoni hinnangul eelarvepuudujääki erakorraliste tingimuste kaela ajada ning riigile ei saa reeglite rikkumise eest erandit teha. Süüdi. Komisjon leiab, et selline eelarvepuudujääk ei ole Leedu puhul ajutine.
 
Alates 2009. aastast on Leedu valitsus võtnud suuna eelarvetasakaalu taastamisele. Detsembris kinnitati laiaulatuslik maksureform ning hulganisti kokkuhoiukohtasid. Leedu kärpis juba siis riigiametnike palkasid. Mais võeti vastu lisaeelarve.
 
Hoolimata sellest ennustab komisjon eelarvepuudujäägi suurenemist 5% peale käesoleval ja 8% peale 2010. aastal. Leedu ei täida sellega eelarvedefitsiidi kriteeriumeid ning eurost võivad nad hetkel sealmail ainult unistada.
 
Niipalju siis lähinaabritest.
 
Malta valitsus teatas veel eelmise aasta lõpus, et nemad saavad enda eelarvepuudujäägi juba sellel aastal tagasi allapoole 3% kuid eksis. Märtsis hinnati asjad ümber ja Eurostat hindas eelmise aasta puudujäägiks senise 3,2% asemel hoopis 4,7% SKPst. Süüdlaseks olevat samuti kindlad kulutused, mitte majanduslangus. Malta SKP kasvas 2008. aastal veel 1,6%. Suuresti olevat süüdlaseks Malta laevatehaste klassifitseerimine riigisektoris ning ettevõtete venitamine maksulaekumistega.
 
Taaskord leiab komisjon, et Malta ei saa ennast välja vabandada erakorraliste majandusoludega ning puudujääk ei jää alla 3% SKPst enne 2011. aastat. Takkaotsa ennustatakse riigivõla kasvu. Ka Malta on komisjoni silmis süüdi.
 
Poola saab komisjonilt veel rohkem pähe kui kaks eelmist. Eks nende puudujääk oli eelmisel aastal ka 3,9% ning viimasel viiel aastal keskmiselt 4,3% SKPst. Ette heidetakse neile ka seda, et majanduskasvu ei kasutatud riigi kulude konsolideerimiseks ja piisavalt laiaulatuslikeks reformideks. 2009. aastaks ennustavad poolakad ise 4,6% puudujääki. Komisjon pakub selle numbri asemele 6,6% ning veel suuremat puudujääki aastaks 2010. Eeldusel, et Poola ei muuda eelarvepoliitikat.
 
Poola eelarvepuudujääki suurendas sotsiaalmaksu vähenemine, täiendavad tulumaksuvabastused perekondadele ning pensionite ja sotsiaaltoetuste ülemäära helde indekseerimine 2008. aastal. Sellele lisandusid plaanitust suuremad investeeringud ning 2008. aasta lõpul ka majanduse aeglustumisest tekkinud langus riigikassa sissetulekutes.
 
Puudujääki peetakse juba krooniliseks.
 
Viimane täna peksa saanud murelaps on Rumeenia, nende puudujääk oli eelmisel aastal eeskujulik 5,4%. Ette heidetakse neile märkimisväärseid vigu kulutuste tegemisel. Eriti avaliku sektori palkade ja sotsiaaltoetuste ning ebarealistlike majandusprognooside koostamisel. Veidi vähem, aga siiski, tunnistatakse ka järsku vähenemist riigi tuludes 2008. aasta viimases kvartalis. Rumeenia võime eelarvet planeerida ja järgida olevat krooniliselt nõrk.
 
Rumeenia on juba saanud majandusabi ELi, IMFi ja kolmandate organisatsioonide kaudu ning olnud seega sunnitud sellest aastast enda käitumist parandama. 2009. aastal peaks defitsiit jääma 5,1% juurde ning 2010. aastal 5,6% juurde. Eeldusel, et Rumeenia eelarvepoliitikat radikaalselt ümber ei vaata. Seda märkimisväärse majanduslanguse tingimustes.
 
Kõigest hoolimata leiab komisjon, et Rumeenia on ise oma hädades süüdi ning need ei ole ei erakordsed ega ajutised.
 
Pea hakkas ringi käima aga ELi pressiteadete eestindamine on ju tore meelelahutus. Keegi viitsis seda lugeda ka? Mina ei usu, et Eesti suudab enda puudujäägi sellel ja/või järgmisel aastal hoida allapoole 3% piiri ning ilmselt saame samalaadset arvamust Eesti kohta lugeda aasta-pooleteise pärast.

Switch to our mobile site

Close
Jälita mind ka Twitteris või Facebookis!