11-sept-2009
Postitas : Gerd Tarand
Kogu sellele ülevoolavale valimisteemale siis üle mõningase aja ka positiivseid uudiseid noortevaldkonnast.
Euroopa Komisjon nimelt tegi täna ettepaneku sõlmida Šveitsiga kokkulepe nende koolide, õpilaste ja teiste noorte osalemiseks progammides Youth In Action (Euroopa Noored, euroopa.noored.ee) ja Lifelong Learning Programme. Läbirääkimisi selleks on peetud juba 2008. aasta veebruarist alates.
Eesti ja Euroopa noorte jaoks tähendab see ühe riigi jagu rikkalikumaid võimalusi. Šveits liitub programmiga aastal 2011 ning panustab kolme aasta jooksul omalt poolt eelarvesse ligikaudu 784 miljonit Eesti krooni.
Ettepaneku ja tingimuste täisteksti loe siit (PDF).
20-mai-2009
Postitas : Gerd Tarand
Postimees võttis täna vaevaks kirjutada EP liikmete lähenevast palgamuudatusest. Mitte, et see muutus juba väga pikalt (vastav otsus langetati juba 2005. aastal) ette teada ei oleks olnud. Äripäeva originaallugu oli veidi teisel teemal ja põhjalikum. Kommentaarid Postimehe loo taga on täpselt sellised nagu oodata võiks.
Minul on hea meel. Olen kogu aeg olnud seisukohal, et Eesti esindajad EPs ja kodumaal tegutsevad Riigikogu liikmed on räigelt alatasustatud ning Riigikogu puhul puudub nende tegevuse kvaliteedi tõstmiseks ka piisav tugistruktuur. Visake mind tooliga kui tahate aga mina ei ole näinud ühtegi põhjust olla teistsugusel seisukohal.
Uus palganumber kusjuures ei ole mingi suvaline number vaid moodustab edaspidi 38.5% Euroopa Ühenduste Kohtu kohtuniku palgast.
Palgasüsteemi muutus tähendab muuhulgas ka seda, et näiteks Itaalia ja Saksamaa esindajad peavad leppima senisest väiksema sissetulekuga. Kusjuures, EP statuudid näevad liikmesriikidele ette võimaluse kehtestada 10-aastase üleminekuperioodi jooksul siiski kokkulepitust erinevaid tasusid;)
13-mai-2009
Postitas : Gerd Tarand
Teema: Statistika, euroopa
Sildid: defitsiit, eelarve, euroopa, euroopa komisjon, leedu, majandus, majanduslangus, malta, poola, puudujääk, rumeenia
Lihtne. Leedu, Poola, Malta ja Rumeenia ise. Ansipi kaela ei saa ajada.
Euroopa Komisjon tutvustas täna enda arvamust justnimelt nende nelja riigi 2008. aasta eelarvepuudujääkide kohta. Nemad said juba eelmise aastanumbri sees hakkama rohkem kui 3% riigieelarve puudujäägiga SKPst. Igaüks saab omad vitsad.
Kergemini on võimalik pääseda juhul kui komisjon leiab, et eelarve puudujääk on tekkinud erakorralistest oludest ehk on otseselt põhjustatud negatiivsest või madalast SKP kasvust. Mis te arvate, kui mitu riiki selle klausli alusel kergemalt pääses?
Leedu puudujääk oli 2008. aastal 3,2% SKPst. Komisjoni arvates on süüdlaseks eelkõige riigi eelarvepoliitika mis liigselt majanduskasvule tugines. Alles teise, vähem mõjuva, süüdlasena nimetatakse majanduslangusest tulenevat maksulaekumiste vähenemist teisel poolaastal. Leedu majanduskasv oli eelmisel aastal veel 3%, seega ei saa komisjoni hinnangul eelarvepuudujääki erakorraliste tingimuste kaela ajada ning riigile ei saa reeglite rikkumise eest erandit teha. Süüdi. Komisjon leiab, et selline eelarvepuudujääk ei ole Leedu puhul ajutine.
Alates 2009. aastast on Leedu valitsus võtnud suuna eelarvetasakaalu taastamisele. Detsembris kinnitati laiaulatuslik maksureform ning hulganisti kokkuhoiukohtasid. Leedu kärpis juba siis riigiametnike palkasid. Mais võeti vastu lisaeelarve.
Hoolimata sellest ennustab komisjon eelarvepuudujäägi suurenemist 5% peale käesoleval ja 8% peale 2010. aastal. Leedu ei täida sellega eelarvedefitsiidi kriteeriumeid ning eurost võivad nad hetkel sealmail ainult unistada.
Niipalju siis lähinaabritest.
Malta valitsus teatas veel eelmise aasta lõpus, et nemad saavad enda eelarvepuudujäägi juba sellel aastal tagasi allapoole 3% kuid eksis. Märtsis hinnati asjad ümber ja Eurostat hindas eelmise aasta puudujäägiks senise 3,2% asemel hoopis 4,7% SKPst. Süüdlaseks olevat samuti kindlad kulutused, mitte majanduslangus. Malta SKP kasvas 2008. aastal veel 1,6%. Suuresti olevat süüdlaseks Malta laevatehaste klassifitseerimine riigisektoris ning ettevõtete venitamine maksulaekumistega.
Taaskord leiab komisjon, et Malta ei saa ennast välja vabandada erakorraliste majandusoludega ning puudujääk ei jää alla 3% SKPst enne 2011. aastat. Takkaotsa ennustatakse riigivõla kasvu. Ka Malta on komisjoni silmis süüdi.
Poola saab komisjonilt veel rohkem pähe kui kaks eelmist. Eks nende puudujääk oli eelmisel aastal ka 3,9% ning viimasel viiel aastal keskmiselt 4,3% SKPst. Ette heidetakse neile ka seda, et majanduskasvu ei kasutatud riigi kulude konsolideerimiseks ja piisavalt laiaulatuslikeks reformideks. 2009. aastaks ennustavad poolakad ise 4,6% puudujääki. Komisjon pakub selle numbri asemele 6,6% ning veel suuremat puudujääki aastaks 2010. Eeldusel, et Poola ei muuda eelarvepoliitikat.
Poola eelarvepuudujääki suurendas sotsiaalmaksu vähenemine, täiendavad tulumaksuvabastused perekondadele ning pensionite ja sotsiaaltoetuste ülemäära helde indekseerimine 2008. aastal. Sellele lisandusid plaanitust suuremad investeeringud ning 2008. aasta lõpul ka majanduse aeglustumisest tekkinud langus riigikassa sissetulekutes.
Puudujääki peetakse juba krooniliseks.
Viimane täna peksa saanud murelaps on Rumeenia, nende puudujääk oli eelmisel aastal eeskujulik 5,4%. Ette heidetakse neile märkimisväärseid vigu kulutuste tegemisel. Eriti avaliku sektori palkade ja sotsiaaltoetuste ning ebarealistlike majandusprognooside koostamisel. Veidi vähem, aga siiski, tunnistatakse ka järsku vähenemist riigi tuludes 2008. aasta viimases kvartalis. Rumeenia võime eelarvet planeerida ja järgida olevat krooniliselt nõrk.
Rumeenia on juba saanud majandusabi ELi, IMFi ja kolmandate organisatsioonide kaudu ning olnud seega sunnitud sellest aastast enda käitumist parandama. 2009. aastal peaks defitsiit jääma 5,1% juurde ning 2010. aastal 5,6% juurde. Eeldusel, et Rumeenia eelarvepoliitikat radikaalselt ümber ei vaata. Seda märkimisväärse majanduslanguse tingimustes.
Kõigest hoolimata leiab komisjon, et Rumeenia on ise oma hädades süüdi ning need ei ole ei erakordsed ega ajutised.
Pea hakkas ringi käima aga ELi pressiteadete eestindamine on ju tore meelelahutus. Keegi viitsis seda lugeda ka? Mina ei usu, et Eesti suudab enda puudujäägi sellel ja/või järgmisel aastal hoida allapoole 3% piiri ning ilmselt saame samalaadset arvamust Eesti kohta lugeda aasta-pooleteise pärast.
09-mai-2009
Postitas : Gerd Tarand
Teema: Poliitika ja muud loomad, mõte, nuta või naera
Sildid: euroopa, hommikused mõtted, jaan kundla, maksud, mõte, riik, töö, valimised, vanemahüvitis
Täna on esimene päev pooleteise nädala jooksul kui vaba aega on rohkem kui paar tundi. Hea võimalus sisustada see kõigi nende tegemistega mis viimastel nädalatel tegemata on jäänud.
Keegi väitis, et on Euroopa Päev vmt. Ei tunne ega tunneta sellel aastal. Miskipärast.
Eile või üleeile käis meediast läbi kellegi loll mõte, et vanemahüvitise võiks lükata ELi eelarvesse. Muidugi, põllumehed juba saavad sealtkaudu toetust, seega miks mitte ka pered. Ma ei ole kindel aga see jääb vist sinna valdkonda kuhu EL hetkel veel liiga palju ei sekku. Teiselt poolt oleks see andekas sedapidi, et Eesti riigieelarve kuludest saaks selle “maha tõmmata” sest enamik valijatest ei taju, et selle jagu tuleks ilmselt ka siitpoolt ELi ühiskassasse rohkem maksta. Keegi Brüsselis kindlasti naeris.
Lugesin hommikupoole tagantpoolt ettepoole viimaste päevade uudiseid ja mõtlesin omaette, et esimest korda enda valimisõigusliku elu jooksul ei ole ma tegelikult kindel kelle poolt EP valimisel hääle annan.
Nädal tagasi ennustasin, et sellelt nädalalt tuleb kahte asja karta: H1N1 jõuab Eesti ning valitsus otsustab maha müüa midagi mille müümist me hiljem kahetseme. Metsad pannakse ilmselt müüki aga H1N1 veel ei jõua.
Jaan Kundla blogist loen, et tema tahaks ka koalitsiooni teha. Ainus vähegi tõenäoline variant selleks tunduks IRL+REF+Jaan Kundla. Jubedamat varianti ei saa vist riigile ette kujutada kui Jaan Kundla poolt pantvangis hoitav parempoolne (st veel parempoolsem kui praegune) valitsus. Tegelikult saab küll. Jaan Kundla poolt mitte pantvangis hoitav parempoolne valitsus.
Kui tööandjatel lubada ühepoolselt palka vähendada tõuseks Eesti hoobilt maailma töötajavaenulikemate riikide sekka?
29-apr-2009
Postitas : Gerd Tarand
Täna on eriti hea päev rääkimaks noortest, vanadest, nendevahelistest suhetest, demograafilisest paanikast ning sellest, et üsna varsti jääme me kõik vanaks. Jah, mina ka. Vist.
Hea päev on muuhulgas seepärast, et täna tähistatakse rahvusvahelist põlvkondadevahelist solidaarsuse päeva kui sellist. Minu arust on muidugi sellised päevad indikaatoriks ja näitavad ainult seda, et midagi on korrast ära. See selleks.
Lappan edasi Euroopa Noorteraportit. Noortest rääkides räägitakse paratamatult ka tööealistest inimestest ja nende suhtest muudesse gruppidesse. ELil seisab ees kaks suuremat väljakutset. Esimene neist tähendab seda, et noorte inimeste osakaal kukub 2050. aastaks päris haleda 15,3% peale ning teine seda, et 2050 aastaks on 65-aastaseid või vanemaid inimesi rohkem kui 50% inimestest vanuses 15-64. Seega kaks pensioniealist iga potentsiaalselt töötava inimese kohta. Mõne jaoks võib lohutuseks olla, et alla 15-aastaste osakaal tööealistest jääb üsna muutumatuks, samas tähendab see seda, et senikaua kuni inimesed aina vanemaks jäävad ei suurene peale kasvavate noorte hulk. Ilmselt tuleb olukorda korrigeerida Türgi ELi liikmeks võtmisega.
Noorteraporti kõrval on siia teemasse hea tuua sisse täna avalikuks saanud EC ülevaade demograafilistest väljakutsetest ehk nn Vananemisraport 2009.
Eestile kusjuures ennustab see raport helgemat tulevikku kui mitmetele teistele riikidele. Riigieelarve kulud üle 65- aastase seltskonna ülalpidamiseks kasvavad aastaks 2060 vaid kuni 4 protsendipunkti SKPst. Seejuures Luxemburgile, Kreekale, Sloveeniale, Maltale, Iirimaale, Hispaaniale ja mõnele teisele, ennustatakse koguni 7 protsendipunkti või suuremat kulutuste kasvu. Ilmselt tuleb igal juhul lisa leida maksumaksja rahakotist sest praegust olukorda säilitades läheks päris kehvasti.
Vananemisraport ise on paras mull aga selle statistikalisa on kohati huvitav lappamine.
Eurobaromeeter vaatas ka päevateemale vastavalt mingitele numbritele ja seisukohtadele otsa. Muuhulgas saame täna teada, et vaid 14% eurooplastest peab vanemaid inimesi ühiskonnale koormaks (enamuses vanainimesed ise), 49% arvab, et pensione peaks suurendama kuid 58% suhtub pessimistlikult valitsuste võimesse järgmiste aastakümnete jooksul pensione maksta. Eestis oli see number kusjuures ainult 45%. Enamik leiab ka, et vanainimesed peaksid saama töötada senikaua kuni jalad kannavad ning vanemate põlvkondade panust ühiskonda üldiselt hinnatakse.
Samal ajal leiti, et inimesed on arvamusel, et noored ja vanad ei leia tihti ühist keelt ning omavad erinevaid arusaamasid sellest, mis ühiskonnale parim oleks (Eestis oli selliseid arvajaid 76%) ning, et meedia on põlvkondadevahelise konflikti reaalsusest oluliselt suuremaks kirjutanud.
Täiesti ennustatav oli aga see, et vaid 14% eestlastest oli seisukohal, et valitsuse töö noorte ja vanade vahelise mõistmise suurendamisel on hea. Vaid Ungari inimesed andsid selles küsimuses valitsusele hävitavama hinnangu. Samuti on Eestis ainult 15% neid inimesi kes usuvad, et vanemate inimeste eest hoolitsevad inimesed saavad sotsiaalteenuste kaudu head toetust.
Näedsa. Hakkasin noortest pihta, jõudsin vanadeni ja siis tagasi mõlemani. Ilmselt jäin samal ajal ka ise veidi vanemaks. Televiisoris hiljuti üks noor tüdruk rääkis, et Eestis on hea elada. Eestis ei ole aga hea vanaks elada?
