
Kolmapäeval lahvatanud tüli Tallinna varivalimiste ümber ei saanud üllatada. Iroonilise täpi pani loole varem samal päeval analüüsitud Turu-uuringute AS erakondade populaarsuse küsitlus, mille kohaselt poliitikahuviliste seas on paremparteide toetus ligi kaks korda suurem kui poliitikakaugete valijate seas.
Tallinna tegevus noorte osaluse, algatuse ja kodanikuteadlikkuse kasvu takistamisel on täna ennast tõestanud järjepideva seisukohavõtuna. 2007.-2008. aastal otsustati kõigi noorte poolt otse valitava noortevolikogu loomise asemel toetada väikese, valitud, seltskonna poolt koostatava „esinduskogu“ loomist. Kuigi tookord pikalt koos käinud töögrupp oli pakkunud ka hea lahenduse noorte laiemaks kaasamiseks. Täna Tallinnas käigus olev noortevolikogu pilootprojekt on pigem noorte osaluse mõnitamine kui midagi mõistlikku ja jätkusuutlikku.
Käesoleva aasta märtsis suutis jahmatada Mustamäe linnaosa asevanem Nikolai Degtjarenko kui Õpilasesinduste Assamblee nimel Vene suursaadiku väljaütlemistele otse ja ausalt vastanud peasekretär Sergei Metlev langes Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis repressioonide ohvriks. Meeldetuletuseks olgu öeldud, et linnavõimu esindava Degtjareno tookordne seisukohavõtt kõlas noortele aktivistidele selgelt ja otse – olge vait ja teenige edasi. Kooli esindajad leidsid tookord üldse, et nende õpilased ei ole võimelised mõistlikul tasemel argumenteerima, arvama ja olukordi kommenteerima.
Nüüd siis ründas Tallinn julmalt aga mitte ootamatult noorte esindusorganisatsioonide poolt korraldatavat varivalimiste projekti. Muidugi, siirast murest olukorra pärast, mil õpilasi püütakse rakendada valimisvankri ette ja kasutada neid mõnede erakondade tahte läbiviimiseks. Või siis mitte. Kas Tallinna linnavõim kardab noorte teadlikkuse ja aktiivsuse kasvu või tunneb ennast ühest poliitikakaugest projektist liigselt kõrvale jäetuna?
Tallinna Noortenõukogu, mille seisukohaga abilinnapea Jäppinen argumenteeris muudeti aga farsiks juba 2007. aastal kui noorte esindusorganisatsioonide poolt määratud liikmed seal vähemusse jäid, muuseas paigutati siis sinna tookord linnapea ukaasiga ka Piret Järvis, kellel mõnede vihjete kohaselt sealt pikalt lahkuda ei lubatud ning kesknoored Henri Kaselo ja Raimond Kaljulaid.
Tallinnas on suurepärased tingimused ja võimalused noorte aktiivsemaks kaasamiseks. Kogu Euroopa liigub aeglaselt aga järjekindlalt noorte osaluse suurendamise, ühiskonnateadlikkuse tõstmise ja isegi valimisea langetamise suunas. Suur hulk noori ja noorteühendusi on selleks valmis. Meie pealinn on aga käest lasknud mitu eesrindlikku võimalust ja otsustanud käituda risti vastupidi.
Sedasi jääbki ainult üle küsida: miks Tallinn toodab teadlikult poliitikakauget valijat?
*Taustaks olgu meelde tuletatud, et olin ise Tallinna linna noortenõukogu liige aastatel 2006-2007 ning Eesti Noorteühenduste Liidu noortepoliitika juht 01.09.2007 – 01.09.2008. Noorte osalus on olnud aastaid minu jaoks üheks olulisemaks teemaks. Pidasin sobivaks lisada siia illustreeriv pilt just 2008. aasta Euroopa Noortenädala lõpukonverentsilt. Mina korraldasin tookord konverentsi, ENL viis läbi just nimelt noorte osaluse teemalist töötuba.








