http://www.gerdtarand.eu

Kommentaarid: (0)

Eestlased Euroopa noorimate seas. Euroopa Noorteraport vol 1.

Teema: Euroopa Noorteraport, noored, Statistika

noorteraport-jump-stock-photo-by-mmagallan-at-stock.xchng
 
Euroopa Komisjon avaldas eile kaua oodatud ja kaua tehtud Euroopa Noorteraporti. Ritta on laotud hulganisti numbreid erinevatest eluvaldkondadest ning puudutavad need peamiselt 15 – 29 aastaseid eurooplasi. Mis seal ikka, vaatame, et mida komisjon siis Eesti noorte kohta teab. Üldplaanis tähendab see seda, et mõne aja jooksul vaatan raportile ja sellega kaasnevale (tegelikult vastupidi) uuele Euroopa noortestrateegiale otsa ning loobin siia päevikusse erinevaid toredaid fakte ja mõtteid. Milledest enamus on juba varasemast teada aga kordamine pidi kellegi ema olema.
 
Selliste laiaulatuslike raportite murekohaks on muidugi see, et noore definitsioon on riigiti üsna erinev. Kohati on seda seotud mingi suvalise piiriga, kohati näiteks kriminaalvastutuse, valimisõiguste või siis isegi traditsioonilise 18- eluaastaga. Statistika huvides ongi ELi tasandil kokku lepitud, et Noorteraporti kontekstis oled sa noor kui oled vanusevahemikus 15 – 29. Alla selle siis ilmselt laps ja üle selle vanainimene. See teeb tsirka 96 miljonit noort.
 
2007. aasta oli ELis sellest tulenevalt ainult 19,4% noori. Seejuures on raportis esile toodud suurima osakaaluga Eesti, Läti, Leedu, Malta ja Küpros mis mahuvad kõik vahemikku 22-24%. Huvitaval kombel ei ole esile toodud, et Poolas on selle vanusegrupi osakaal samuti 24% ning Slovakkias koguni 24,1%.
 
Edetabelid meile meeldivad ja Eesti paigutub osakaalu suuruse poolest oma 22,5% juures täpselt kaheksandaks. Leedu ja Malta vahele. Pole paha ja mingil hetkel võiks see meile justkui teatud eeliseid anda.
 
Korraks kodumaale tagasi vaadates tuleb mainida, et meil vaadatakse noorsootööle ikka peamiselt noorsootöö seaduse kontekstis mis defineerib noort koguni vahemikus 7-26 eluaastat. Selle arusaama kohaselt on Eestis täna hoopis 345 546 (01.01.2008) noort ehk 25,8% rahvastikust. Neljandik, sõbrad.
 
Kuna aastaks 2050 väheneb noorte osakaal ELi rahvastikus kuskil 15% kanti, ongi järgmine selleteemaline postitus teemal vanad, noored, tööealised ja demograafiline paanika.
 
Kes ei viitsi minu blogikajastust jupikaupa lugeda, saab inglise keelse raporti ka alla laadida:
 

_

Commission staff working document accompanying the Communication from the Commission “An EU Strategy for Youth – Investing and Empowering” – EU YOUTH REPORT

 
Kellel aga kannatust rohkem kui teistel võib noorteraporti läbihekseldamist siitsamast veebipäevikust edasi jälgida. Ka RSS voo leiab lehe paremast ülanurgast või siit.
 
Vahe on ilmselt selles, et kuna raporti ja selle lisa juures olev statistika ja tabelid imevad vilinal (palju numbreid puudu ja tabeleid halb lugeda jne) siis Eesti statistikute ja Eurostati abil piilun mõnda kohta veidi lähemalt. Tekitasin ka miskise faili, millest samuti igasuguseid numbreid leiab mis sinna aegapidi lisanduvad. Tegelikult oleks ilus kui selliste raportitega pandaks alati kaasa Exceli koondfail kõigi kasutatud algandmetega.

Kommentaarid: (0)

Balti riigid ajavad ka soomlased värisema

Teema: Poliitika ja muud loomad, Statistika, Teised kirjutavad

HS.fi graafika
 
Tegelikult ei ole selles midagi uut aga sattusin õhtul üle pika aja Soome meediat sirvima ja HSis vaatas esimese asjana vastu uudisnupp sellest kuidas Balti riikide majanduskatastroof põhjamaade pankadele haiget teeb. HS ennustab, et kaotused Balti turgudel võivad osutuda suuremaks kui Soome 1990-aasta panganduskriisis. Eelisolukorras olevat (enda sõnul) Nordea kuna erinevalt siinsete pankade ülesostmisest SEB ja Swedbanki poolt on Nordea ise kontoreid avanud ning algusest peale tuginenud samadele tingimustele mis põhjamaades. Seega ei ole neil kukile hingamas Ühispanga ja Hansapanga aegadest pärit laenupommi.

Muidugi ootavad pankade esindajad kahjude kasvamist kuna 12,3 % kaotus SKP-st on sisuliselt juba katastroof ning majandus mitte ei aeglustu vaid praktiliselt juba seisab.

Põhjanaabritel väriseb käsi ilmselt juba veidi rohkem kui mõnel mehel siinpool lahte.

Kommentaarid: (0)

Eesti väeliikumistest Lätis…

Teema: mõte, tähtpäevad

Cesise Maipark 2008. aasta maikuus

Mõned uudised, lihtsalt äratavad üles. Sest sa ei tea, kas uskuda või mitte, nutta või naerda või… ei ei härradel Ilvesel ja Zatlersil on sedasamust huumorimeelt küll ja jätkub mõlemale poole riigipiiri. Jah, muidugi ma räägin eelolevatest Eesti väeliikumistest Läti territooriumil ja marsist Cesisele. Kerge pettumuse valmistab muidugi see, et Eesti poolt marsib Lätile vaid 500 kaitseliitlast ja noorteorganisatsioonide liiget. Loodame ainult, et vähemalt rasketehnikat koju ei unustata sest muidu jääme me Cesise regiooni memmede hirmutamisel selgelt hätta. Huvitav, kas kohalikele lennukitelt flaiereid ka pillutakse, et nad äkki tulistama ei hakkaks vmt…

Tegelikult on muidugi tegemist suuremahulise vandenõuga, et liita Põhja-Läti Eestiga ja Cesise lossis Eesti lipp vardasse ajada. Eesti väed purustavad (loobivad küpsistega vmt) ootamatult paraadile tulnud kohaliku eliidi ja Cesise elanike poolt siiani hõivatud tsirka 10 000 töökohta jaotatakse eestlaste vahel ümber.

Ma ei ole küll eriti nendel paraadidel käinud aga see aasta tuleb ilmselt minna. Nüüd võiks veel keegi pingutada ja invasioo.. ptui paraadi ajaks Tallinn-Riia rongiühenduse normaalselt paika saada. Kui rong ilusasti Tallinn-Valga-Riia marsuudil tööle saaks hakkaks asi juba looma. Valgast-Riiani minev rong teadupoolest käib sobivalt läbi Cesise;) …ja tegelikult ma ainult seda öelda tahtsingi.

Kommentaarid: (3)

Nimede muutmisest ja pornost…

Teema: Poliitika ja muud loomad

Viimasel ajal on postitantsu tantsitud ümber vene- ja eestipäraste nimede. Täna kirjutab sellel teemal Delfis näiteks Laur Koni.

Mida ma sellest tantsust arvan? Arvan, et ei saa seekord (jälle) erakonnakaaslasest minister Urve Paloga nõustuda. Mitte selles osas, et ainult nime vahetamisega ei integreeru ükski inimene ühiskonda, selles osas on tal õigus. Aga tema vastuseisu osas regionaalministri pakutud muudatusele, küll kindlasti.

Muidugi, pean vahele mainima, et minu arvates peaks tegelikult igaühel olema võimalik oma nime muuta kuitahes tihti ja mis iganes põhjusel.

Kui ma ise veel põhi- ja keskkoolis käisin siis mõtlesin ka ise mitmel korral nime vahetamise võimalustele. Kõik kes mind tunnevad, teavad, et põristan kõvasti ja ebamugavalt Ri. Sedasama mis mul nii ees- kui perekonnanimes on. Koolis saavad meil aga vähegi teistest erinevad õpilased reeglina lihtsalt peksa. Kui ma nüüd sellel põhjusel nime vahetada sooviksin siis oleks minu ainus võimalus argumenteerida, et seesama põristamine loob selge eelduse sotsiaalset laadi kahjulikeks tagajärgedeks (rusikas näkku!) ning loota, et regionaalminister seda küllaldaseks peab. Muud varianti justkui ei ole. Tänaseks olen ma iseenesest oma nimega täiesti rahul ja sellest kompleksist üle saanud. Aga see selleks. Kuskil õpetati, et isiklikest kogemustest tuleb ka rääkida, siis on lugejal huvitavam. Koolis see kindlasti ei olnud.

Sellesama sotsiaalselt laadi kahjuliku tagajärje alusel võiks ju tegelikult ka venepärase nimega inimesed nime muutmist üritada. Argumenteerida võiks sedasi, et kui ma saadan kaks identset CV-d samale ettevõttele ning ühel oleks eestipärane nimi ning teisel venepärane, siis olukorras kus vestlusele kutsutakse neist ainult üks, oleks see üks eestipärase nimega. Jah, olgu, Eestis on ilmselt ka regioone kus sama asja võiks vastupidi pöörata ning kus kohalikel eestlastel oleks rohem menu kui nad endale venepärased nimed võtaks. Samas, võin ikkagi kihla vedada, et enamikel juhtudel kehtiks esimene stsenaarium. Ühiskonnateadlased, kontrollite äkki!?

Võrdsemad võimalused tööturule sisenemiseks ning töötamine kui selline üleüldse aga on juba selge osa lõimumisprotsessist, seega kui vägaväga tahta, saab seoseid leida küll.

Aga milleks? Palju vähem jama ja subjektiivust oleks olukorras kus venepäraste nimede eestistamine oleks tehtud võimalikult lihtsaks. Pole meile sellist pornot tarvis, et seadusest vaja auke otsida. Jälle.